Kolmas Kohhos sel sammal päiwal  

Tulli ette Johann Rattus ja kaibas, et temma tuulotanno rehhe all omma weidikeist Wilja, sis tulno temma poolemaa mees nink tahtno rattit rehealla weddäda nink temma ei ollewa laskno nink üttelno oda seeni kui minna omma tööga walmis saan, ent temma poolemaamees Adam Wähk ei olle toost temma keldmissest middägi hoolino tõstno Werrete eest ärra nink üttelno. oot oot ma kae kas ratta saawa rehhealla wai mitte, minna pannin weel tolle asjale wasta nink es tahha laske, sis wõttis Adam Wähk temma kurgost kinni, ja nakkano härja tsoriga wäega kõwaste ülle pää pesma, sis tulno ka weel Adami naine Ahjo luwwa warrega nink lööno 4 kõrd mööda kaala sooni wäega wallosast, õnnes olli temma Adami käest herja tsoori otsast kinni saano wõtta, sis jaije pesminne mahha sest ots olli minno käen ja ma oitsin suure hirmoga kõwaste kinni sis wotno Adam Wähk taskust wäitse wälja ja tahtno tedda läbbi pista tunnistajas es olle temmal üttegi mitte ülles anda

Kutsoti ette Adam Wähk ja saie kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles, et Johani naine länno temma tetto kaiwo sissest sitta pottiga wett wõttma, mõskno omma musta jalgrätti sinnä sisse, temma länno keeldma, selle paale nakkano naine tänni, õi appi õi appi  Adam tulli minnoga kaklema, selle pääle tullno temma ärra, pühhapaiwa õdango tahtno temma rattit rehhe alla weddada, et laade ööse ei wõi wälja uskoda, ent Johann Rattus ei olle laskno tõugano tedda keige wärretidega aija pääle mahha, selle pääle tulno Johanni naine luwwa warrega ja lööno temmäle sälga mittond tublit hoopi essi weel tännitanno omma tüttard Sophwi too kirwes too kirwes, sis tulno Sohwe ka ja ollnowa kiik kolm temma pääl, sis tulno Adami naine ka sinna poole kaema, ent Johani naine ei olle laskno enge tõugano tedda mutta pikkäle mahha, ja essi länno weel sälga nink sõkkuno põlwiga rinna luu sisse ja üttelno ah sinna kurrat ka weel tahhat appi minna ja kakno juusit pitti ja tõmmano tanno kiige rätti nink jussidega pääst mahha. 

Nink Adam Wähk pallel lahhotust tetta et ennamb ütten ei wõiwat ellada ja neuudas omma sõrme mes Johann olli katski purno kui Johani all olli maan olno. 

Otsus  Kohhos mõistis et tunnistajat es olle kummagil anda, nink et kohtol teeda om, et kioslikko ommawa ja egga kohto päiwa kohto een omma kaibussega, nink kohhos mollembit süüdlasses arwas saawa kumbgi 20 katskümmend kibbedat witsa lööki, nink mõisa rentniko Peter Koth käest sai ka küssitus mes arwap kes temma kandi mehhe ommawa kes ennamb peas neist süüdlänne ollema kes ütles et mõllemba süüdlasse omma nink ei wõi kumbagi parrembas arwata, sai mõisa rentnik Peter Kothil ütteldus, et peap tõisele üts teine korter andma muido woip tolle läbbi üts suur õnnetus johtoda, nink saiwa mõllemba ärra trahwitus nink pääle trahwimisse kohto ette kutsotus ja kange kässoga ütteldus et peawa henda parrandamma muido saawa weel suurembat trahwi henda pääle tõmbama kui weel tõist kõrd säratse kaibussega ette tullewa.

Sai kohto  Otsus ja § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ja lätsiwa rahhon wälja. 

                                                       Alla kirri