Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab pool Wahhi Michli N XXV mõisa maakoha Jakob Laumetsa kätte, Jüripäevast 1909 kunni Jüripäewani 1912, kelle eest Jakob Laumets mõisale orjab 58 (wiiskümmend kaheksa) päewa suwel ( § 6) ja 66 /kuuskümmend kuus/ päewa talwel. Need selle koha maad, mis ülle mõisa heinamaa- Piiriwarbe wasta -on , nimelt 5 wakkamaa 20 kop. põllumaa ja 24 kop. heinamaa, ei wõi Laumets omale perima, sest et need on tema tarwitamisest wälja wõetud.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 2 (kaks) wakkaalla suur ja 8 4/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ja kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jakob Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahi Michli N XXV talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teise mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Laumets peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Laumets saab aastas 1 ½/poolteist/ 6 -jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewa eest 40 kop. suwel 50 kop. talwel. Need päewad, mis Jakob Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29.Septembrini talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprilil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis §1. nimetab, peab majanik aastas 6 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 2 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 2 wakamaad rukkid ehk nisud, 2 wakamaad odrad wõi ernid ja 2 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
heina ja ristiko wakamaa eest 1 (üks) rubl. Talwe wilja wakamaa eest 1 /üks/ rubl. 30 /kolmkümmend/ kop. Suwe wilja wakamaa eest 1 /üks/ rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Wahi Michli N: XXV talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik iga aasta rohkem pidada, kui kümnes põllumaa ossa.
Hoonete seisus:
1) Ellomaja sindli kattusse all uus, kõik ahju raua kraam kui ka raud pliit, hinget, käsirauwad j.n.e. on mõisa omma.
2) Laut nink õllestik sindli kattusse all, raud kraam mõisa oma;
3) Ait õlle kattuse all, kõik raua kraam mõisa oma, üksinda aida luk ja raud kang majaniku oma;
4) Saun õlle kattuse all;
5) Heinaküün õlle kattusse all;
6) Õwe ümber aijad ja kaew kõik kõrran;
7) Wasta mõisa heinamaad aid.
Peale selle sai weel lepitud, et Jakob Laumets wõib suwel 1909 poolet rukkit, mis tema sügisel 1908 selle Wahi Michli maa tükki peale maha teggi miss tema tarwitamisest selle kontrahti järel wälja wõetud sai, ära lõikada. Mõis lubab temale 3/kolm/ rubl. 33/kolmkümmet kolm/ kop. maksa kunstsõniku raha miss tema teise poole rükki wäljale 1908 aasta külwas ja temast lõikamata jäeb.
Palla 8) Pliidi raud rentniklu oma.
Mõisawalitsuse nimel C Nemwalz
Jakob Laumets ei oska kirja, tema palwel W. Eismel.
Tõsjatša devjatsot devanostogo goda janvarja mesjatsa dvadtsat vtoroju sei javlen v zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu sudu v pomeštšeniju šuda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v imeniju Palla poverennõm vladeltsam im. Palla Aleksandra fon Stryk Karlõm Nemwalz i kr. nom Jakobom Laumets litšno volostnomu sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet tšto Jarovõje sei dogovarivajuštšimsja sudam protšitan i sobstvenno rutšno podpisan Karlom Nemwalz, a za negramotnago Jakob Laumets krestjaninom Villem Eismel . Po aktovoi knig N:5.
Predsedatel K. Reinhold
Pisar: Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisa maa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab pool Wahhi Michli N XXV mõisa maakoha Jakob Laumetsa kätte, Jüripäevast 1909 kunni Jüripäewani 1912, kelle eest Jakob Laumets mõisale orjab 58 (wiiskümmend kaheksa) päewa suwel ( § 6) ja 66 /kuuskümmend kuus/ päewa talwel. Need selle koha maad, mis ülle mõisa heinamaa- Piiriwarbe wasta -on , nimelt 5 wakkamaa 20 kop. põllumaa ja 24 kop. heinamaa, ei wõi Laumets omale perima, sest et need on tema tarwitamisest wälja wõetud.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 2 (kaks) wakkaalla suur ja 8 4/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ja kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jakob Laumets peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wahi Michli N XXV talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teise mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Laumets peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Laumets saab aastas 1 ½/poolteist/ 6 -jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewa eest 40 kop. suwel 50 kop. talwel. Need päewad, mis Jakob Laumets rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 30 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29.Septembrini talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprilil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis §1. nimetab, peab majanik aastas 6 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 2 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 2 wakamaad rukkid ehk nisud, 2 wakamaad odrad wõi ernid ja 2 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
heina ja ristiko wakamaa eest 1 (üks) rubl. Talwe wilja wakamaa eest 1 /üks/ rubl. 30 /kolmkümmend/ kop. Suwe wilja wakamaa eest 1 /üks/ rubl.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Wahi Michli N: XXV talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Laumets wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik iga aasta rohkem pidada, kui kümnes põllumaa ossa.
Hoonete seisus:
1) Ellomaja sindli kattusse all uus, kõik ahju raua kraam kui ka raud pliit, hinget, käsirauwad j.n.e. on mõisa omma.
2) Laut nink õllestik sindli kattusse all, raud kraam mõisa oma;
3) Ait õlle kattuse all, kõik raua kraam mõisa oma, üksinda aida luk ja raud kang majaniku oma;
4) Saun õlle kattuse all;
5) Heinaküün õlle kattusse all;
6) Õwe ümber aijad ja kaew kõik kõrran;
7) Wasta mõisa heinamaad aid.
Peale selle sai weel lepitud, et Jakob Laumets wõib suwel 1909 poolet rukkit, mis tema sügisel 1908 selle Wahi Michli maa tükki peale maha teggi miss tema tarwitamisest selle kontrahti järel wälja wõetud sai, ära lõikada. Mõis lubab temale 3/kolm/ rubl. 33/kolmkümmet kolm/ kop. maksa kunstsõniku raha miss tema teise poole rükki wäljale 1908 aasta külwas ja temast lõikamata jäeb.
Palla 8) Pliidi raud rentniklu oma.
Mõisawalitsuse nimel C Nemwalz
Jakob Laumets ei oska kirja, tema palwel W. Eismel.
Tõsjatša devjatsot devanostogo goda janvarja mesjatsa dvadtsat vtoroju sei javlen v zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu sudu v pomeštšeniju šuda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v imeniju Palla poverennõm vladeltsam im. Palla Aleksandra fon Stryk Karlõm Nemwalz i kr. nom Jakobom Laumets litšno volostnomu sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet tšto Jarovõje sei dogovarivajuštšimsja sudam protšitan i sobstvenno rutšno podpisan Karlom Nemwalz, a za negramotnago Jakob Laumets krestjaninom Villem Eismel . Po aktovoi knig N:5.
Predsedatel K. Reinhold
Pisar: Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
