Mõisamaa kontrakt.
Pala mõisa walitsus anab üks mõisa maa tükk, mis enne Wahhi Michli N:XXV penar oli ja arwata 5 wakkamaa 20 kappa põllu ja arwata 21 kappa heinamaad suur on Josep Nautrassile Saare walla liige kolmest aastast prukida 23 Aprillist 1909 kuini sinna 1912. Peale selle saab Josep Nautras weel nelli wakkamaad heinamaa karjamõisa heinamaa tükk N:1 ja see kannastik, miss Wahhi Tarre N:XXVI kohal wasta mõisa heinamaa on. Josep Nautras sowib omale ka se kolmenukaline heinamaa tükk prukida, ning Piiri talu ja Tõnnis Oksa maa wahel Audi Niidis on. Siiski perrib mõisawalitsus omale õiguse seda heinamaa tükki Josep Nautrassi käest ärawõtta ja muu kohal si sama suur heinamaa tükk asemele anda, kui seda tarwis leiakse.
§ 1. Nende ülewal nimetud maa tükkide eest maksab Josep Nautras mõisale eenmaksetawal kõrral se on igga aasta 23 Aprilil ja 29mal Septembril 1 (üks) rubl. 50 (wiiskümmet) kop. se tähendab aastas 3 (kolm) rubl. ja teeb peale selle ilma maksu nõudet igga aasta õigel ajal 10 (kümme) wakkaall heinamaad. 4 (nelli) wakkaall ristiko, 4 (nelli) wakkaall rükkit, 8 (kaheksa) wakkaall tõugu.
Heinamaa saak peab tema kuhja panema, ehk küini wedama mõisawalitsuse juhatamise järrel, kuini ristiko saak reddelite peale paneb ja rükki ja tõugu wili kass kuhja ehk reddelite peale.
Lissamärk. Josep Nautras teeb selle uwe krundile õuwe ümber ja karja teel isse tarwilikut ajad, nende 250 lattitega ja tarwiliku teibitega miss mõisa käest saab, kess selle eest 3 (kolm) rubl. maksab igga aasta.
§ 2. Josep Nautras peab need põllumaad säetut kõrra järrel kolmesi wäljadest prukima ja ei tohhi sest platsist ei sõnnikut, heina, õlgi ehk põhku wälja müija, ehk äraanda. Heinamaad mis temale kätte ussutud on, peab tema hagudest puhtalt hoidma, ning krawisit , miss selle platsi sehen on ehk ette piddi lõigatut sawat olgu lahtises ehk tõrro kuwit Kannastik, kedas se kontrakt allustusel nimetab, peab Josep Nautras karjamaaks prukima.
§ 3. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6- jallaset sülda 3/4 arssina pikkuse põletamise puid ja 150 kubbu walmis haggu. Puid peab tema mõisa kässu järrel kass mõisa wõi wõera metsas ise saggima ja ära wedama. Kui temale walmis puid antakse, siis peab majanik mõisale sagimise rahha maksma. Kahte aasta järrel antakse temale riista puiks üks kask.
§ 4. Kui majanik peaks enne kontrakti aja lõpetust ära surema siis jäeb see kontrakti tema perijate kätte, kuini tulewa 23 Aprillini.
§ 5. Majanik peab see platsil aasta ümber piddama kõige wähemb 2 (kaks) suurt karjalooma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kullutanut selle kohha parandamise heaks ilma mõisawalitsuse kirjaliku teatamise nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 6. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku, rahha j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kanab tema oma kahjuks.
§ 7. Honet mis mõis suwel 1909, ehk ettepiddi, sinna platsi saab ehitama, peab Josep Nautras alati hean kõrran pidama ja kui mõisawalitsus tarwis leiab kõik tarwilikut parendamiset oma kuluga ärra parandada, ni kui tema selle tarwis aga palgit ja lattid saab. Ahjot peab temma igga aasta märida selle peale waatades, et korsten alati johndes on ja igga piddi tulle kahju wasta oitma.
§ 8. Majanikul on luba üks õue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama, wastasel kõrral on mõisawalitsusel luba, need koeri maha laska miss wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, miss § 10 nimetab.
§ 9. Linade all ei tohi majanik iga aasta rohkem pidada, kui kümnes põllumaa ossa, se tähendab 1/4 (üksneljandik) wakkamaa.
§ 10. Kui majanik ühe selle kontraktis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrakti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe ülesütelda eentulewa Jürripäewast. Kui aga mõisa warandust peaks warrastama, ehk muu warguse pärrast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumisi wõiks nõuda.
§ 11. Majanikul on luba aasta kontraki üles ütelda, kui seda kuini 29. Septembril awaldab. Kui 29. Septembril 1911 mõlemite poolt see kontrakt ei saanut üles üteldut, siis käib tema weel üks aasta edasi.
§ 12. Kui Josep Nautras sest maakohast wälja läheb, peab tema kõik ordnungis äraanda honet ka kui kaew ja aijad ja kolmas jagu põllumaadest häesti wäetud ja maha küllitud rükki oraste all, kolmas jagu suwe wiljale ülesküntud ja kolmas jaggu kessa all. Raua kraami üle , mis maja sees on, saab siis kui maja walmis on iseäralik leht kontraktile jurde lisatud. Selle eest maksab.... mõisale, sele kõrral kui tema sisse lähab, 10 (kümme) rubl. kaution sisse, mis selle kontrakti peale kui teritus saab, ja kellest 5 (wiis) protsendi arwu järrel aastaks intressit lubatakse. Kaution wõib tema aga see kõrral tagasi saata, kui wäljamineku aeal ausasti koha tagasi antis.
§ 13. Suwel 1909 aastal peab Josep Nautras Jakob Laumetsal Wahhi N: XXV kohapidajale pool rükki põld kõige saakiga ära anda, miss selle tema käen seiswa platsi peale maha küllitud on. Mõis tassub aga see pudus Josep Nautrasile ühekordse arwamisega nimelt 24/kaks kümmet nelli/ puda rükkidega ja 50 /wiiskümmet/ puda pikk õlgitega.
Rendile wõtja Joosep Nautras.
Rendile andja wolinik C Nemwalz.
Tõsjatša devjatsot devjatogo goda janvarja mesjatsa dvadtsat vtorogo dnja akt sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu Sudu v pomeštšenije Suda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnõm dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi volosti poverennõm vladeltsa imenija Pala Aleksandra fon Stryk, Karlom Nemvalts minuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet, tšto akt sei dogovarivajuštšimsja litsam protšitan i imi sobstvennorutšno podpisan po aktovoi knig N: 1.
Predsedatel: K. Reinhold.
Pisar: Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa kontrakt.
Pala mõisa walitsus anab üks mõisa maa tükk, mis enne Wahhi Michli N:XXV penar oli ja arwata 5 wakkamaa 20 kappa põllu ja arwata 21 kappa heinamaad suur on Josep Nautrassile Saare walla liige kolmest aastast prukida 23 Aprillist 1909 kuini sinna 1912. Peale selle saab Josep Nautras weel nelli wakkamaad heinamaa karjamõisa heinamaa tükk N:1 ja see kannastik, miss Wahhi Tarre N:XXVI kohal wasta mõisa heinamaa on. Josep Nautras sowib omale ka se kolmenukaline heinamaa tükk prukida, ning Piiri talu ja Tõnnis Oksa maa wahel Audi Niidis on. Siiski perrib mõisawalitsus omale õiguse seda heinamaa tükki Josep Nautrassi käest ärawõtta ja muu kohal si sama suur heinamaa tükk asemele anda, kui seda tarwis leiakse.
§ 1. Nende ülewal nimetud maa tükkide eest maksab Josep Nautras mõisale eenmaksetawal kõrral se on igga aasta 23 Aprilil ja 29mal Septembril 1 (üks) rubl. 50 (wiiskümmet) kop. se tähendab aastas 3 (kolm) rubl. ja teeb peale selle ilma maksu nõudet igga aasta õigel ajal 10 (kümme) wakkaall heinamaad. 4 (nelli) wakkaall ristiko, 4 (nelli) wakkaall rükkit, 8 (kaheksa) wakkaall tõugu.
Heinamaa saak peab tema kuhja panema, ehk küini wedama mõisawalitsuse juhatamise järrel, kuini ristiko saak reddelite peale paneb ja rükki ja tõugu wili kass kuhja ehk reddelite peale.
Lissamärk. Josep Nautras teeb selle uwe krundile õuwe ümber ja karja teel isse tarwilikut ajad, nende 250 lattitega ja tarwiliku teibitega miss mõisa käest saab, kess selle eest 3 (kolm) rubl. maksab igga aasta.
§ 2. Josep Nautras peab need põllumaad säetut kõrra järrel kolmesi wäljadest prukima ja ei tohhi sest platsist ei sõnnikut, heina, õlgi ehk põhku wälja müija, ehk äraanda. Heinamaad mis temale kätte ussutud on, peab tema hagudest puhtalt hoidma, ning krawisit , miss selle platsi sehen on ehk ette piddi lõigatut sawat olgu lahtises ehk tõrro kuwit Kannastik, kedas se kontrakt allustusel nimetab, peab Josep Nautras karjamaaks prukima.
§ 3. Majanik saab aastas 1½ (poolteist) 6- jallaset sülda 3/4 arssina pikkuse põletamise puid ja 150 kubbu walmis haggu. Puid peab tema mõisa kässu järrel kass mõisa wõi wõera metsas ise saggima ja ära wedama. Kui temale walmis puid antakse, siis peab majanik mõisale sagimise rahha maksma. Kahte aasta järrel antakse temale riista puiks üks kask.
§ 4. Kui majanik peaks enne kontrakti aja lõpetust ära surema siis jäeb see kontrakti tema perijate kätte, kuini tulewa 23 Aprillini.
§ 5. Majanik peab see platsil aasta ümber piddama kõige wähemb 2 (kaks) suurt karjalooma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kullutanut selle kohha parandamise heaks ilma mõisawalitsuse kirjaliku teatamise nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 6. Kõik õnnetused, mis majanikul tulle, loomakatku, rahha j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kanab tema oma kahjuks.
§ 7. Honet mis mõis suwel 1909, ehk ettepiddi, sinna platsi saab ehitama, peab Josep Nautras alati hean kõrran pidama ja kui mõisawalitsus tarwis leiab kõik tarwilikut parendamiset oma kuluga ärra parandada, ni kui tema selle tarwis aga palgit ja lattid saab. Ahjot peab temma igga aasta märida selle peale waatades, et korsten alati johndes on ja igga piddi tulle kahju wasta oitma.
§ 8. Majanikul on luba üks õue koer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama, wastasel kõrral on mõisawalitsusel luba, need koeri maha laska miss wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljas pool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, miss § 10 nimetab.
§ 9. Linade all ei tohi majanik iga aasta rohkem pidada, kui kümnes põllumaa ossa, se tähendab 1/4 (üksneljandik) wakkamaa.
§ 10. Kui majanik ühe selle kontraktis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrakti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe ülesütelda eentulewa Jürripäewast. Kui aga mõisa warandust peaks warrastama, ehk muu warguse pärrast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahju tasumisi wõiks nõuda.
§ 11. Majanikul on luba aasta kontraki üles ütelda, kui seda kuini 29. Septembril awaldab. Kui 29. Septembril 1911 mõlemite poolt see kontrakt ei saanut üles üteldut, siis käib tema weel üks aasta edasi.
§ 12. Kui Josep Nautras sest maakohast wälja läheb, peab tema kõik ordnungis äraanda honet ka kui kaew ja aijad ja kolmas jagu põllumaadest häesti wäetud ja maha küllitud rükki oraste all, kolmas jagu suwe wiljale ülesküntud ja kolmas jaggu kessa all. Raua kraami üle , mis maja sees on, saab siis kui maja walmis on iseäralik leht kontraktile jurde lisatud. Selle eest maksab.... mõisale, sele kõrral kui tema sisse lähab, 10 (kümme) rubl. kaution sisse, mis selle kontrakti peale kui teritus saab, ja kellest 5 (wiis) protsendi arwu järrel aastaks intressit lubatakse. Kaution wõib tema aga see kõrral tagasi saata, kui wäljamineku aeal ausasti koha tagasi antis.
§ 13. Suwel 1909 aastal peab Josep Nautras Jakob Laumetsal Wahhi N: XXV kohapidajale pool rükki põld kõige saakiga ära anda, miss selle tema käen seiswa platsi peale maha küllitud on. Mõis tassub aga see pudus Josep Nautrasile ühekordse arwamisega nimelt 24/kaks kümmet nelli/ puda rükkidega ja 50 /wiiskümmet/ puda pikk õlgitega.
Rendile wõtja Joosep Nautras.
Rendile andja wolinik C Nemwalz.
Tõsjatša devjatsot devjatogo goda janvarja mesjatsa dvadtsat vtorogo dnja akt sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu Sudu v pomeštšenije Suda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnõm dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi volosti poverennõm vladeltsa imenija Pala Aleksandra fon Stryk, Karlom Nemvalts minuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet, tšto akt sei dogovarivajuštšimsja litsam protšitan i imi sobstvennorutšno podpisan po aktovoi knig N: 1.
Predsedatel: K. Reinhold.
Pisar: Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
