Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla wallawalitsus annab poolet Wennemõtsa N: XXII mõisa maakoha maad Jakob Leppa kätte, Jüripäewast 1910 kunni Jüripäewani 1913, kelle eest Jakob Lepp mõisale orjab 92 /üheksakümmet kaks/ päewa suwel (§ 6) ja 116 /ükssadda kuusteistkümme/ päewa talwel.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3½ (kolm üks pool) wakkaalla suur ja 7 11/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Lepp terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jakob Lepp peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wennemõtsa N:XXII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Lepp peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Lepp saab aastas 2/kaks/ 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Lepp ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel 40 kop. talwel. Need päewad, mis Jakob Lepp rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad suwel 60 kop. ja talwel 40 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
heinamaa wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 80/kaheksakümmet/ kop.
ristiku wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 20/kakskümmet/ kop.
rükki wakkamaa eest 2/kaks/ rubl.
tõuguwilja wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 60/kuuskümmet/ kop.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Wennemõtsa N: XXII talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Lepp wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. setsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Sest et Jakob Lepp peab kaks wakkamaad uud maad krundile jurde teggema, maksetakse temale esimese aasta lõpetusel kui kõik oma kohusit teides 6/kuus/ rubl. tagasi; teisel aastal nenda samma 3/kolm/ rubl. Kolmandamal aastal enamb ei maksetasse midagi, ka kui sel aijal juba uusmaad 2/kaks/ wakkamaad peawat walmis olema.
Hoonete seisus:
1. Ellokamber wanna majas, rehhemaja poolemehhega poolest õlgi kattuse all.
2. pool laut ja õllestik õlle kattusse all kõrran.
3. ait õlle kattusse all kõlblik.
4. saun poolemehega poolest.
5. õwe ümber aijad ja kaew poolemehhega poolest.
Raud hinget ja muu raua kram on mõisa oma.
6. heina küin poolemehhega poolest.
Jakub Lepp.
Wolinik: C Nemwalz.
1910 a. januaril toodi see leping Pala wallakohtusse ustawaks tunnistamise otstarbega, isiklikult tuntud Ranna mõisas elawa Jakob Jaani p Lepp ja Pala mõisaomaniku Alexander v. Stryki woliniku Carl Nemwalzi poolt, kelledel säädusline lepingu tegemise wõimus. Sellejuures tunnistab wallakohus, et leping pooltele ette on loetud ja nende poolt isiklikult allakirjutatud. Aktiraamat N: 4.
Esimees K. Wahi
liikmed J Otter J Uusen P Härma
Kirjutaja Brükkel.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla wallawalitsus annab poolet Wennemõtsa N: XXII mõisa maakoha maad Jakob Leppa kätte, Jüripäewast 1910 kunni Jüripäewani 1913, kelle eest Jakob Lepp mõisale orjab 92 /üheksakümmet kaks/ päewa suwel (§ 6) ja 116 /ükssadda kuusteistkümme/ päewa talwel.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3½ (kolm üks pool) wakkaalla suur ja 7 11/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Lepp terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jakob Lepp peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Wennemõtsa N:XXII talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jakob Lepp peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jakob Lepp saab aastas 2/kaks/ 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Lepp ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel mõisa tööle ei tule, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel 40 kop. talwel. Need päewad, mis Jakob Lepp rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad suwel 60 kop. ja talwel 40 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
heinamaa wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 80/kaheksakümmet/ kop.
ristiku wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 20/kakskümmet/ kop.
rükki wakkamaa eest 2/kaks/ rubl.
tõuguwilja wakkamaa eest 1/üks/ rubl. 60/kuuskümmet/ kop.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jäeb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Wennemõtsa N: XXII talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Lepp wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. setsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Sest et Jakob Lepp peab kaks wakkamaad uud maad krundile jurde teggema, maksetakse temale esimese aasta lõpetusel kui kõik oma kohusit teides 6/kuus/ rubl. tagasi; teisel aastal nenda samma 3/kolm/ rubl. Kolmandamal aastal enamb ei maksetasse midagi, ka kui sel aijal juba uusmaad 2/kaks/ wakkamaad peawat walmis olema.
Hoonete seisus:
1. Ellokamber wanna majas, rehhemaja poolemehhega poolest õlgi kattuse all.
2. pool laut ja õllestik õlle kattusse all kõrran.
3. ait õlle kattusse all kõlblik.
4. saun poolemehega poolest.
5. õwe ümber aijad ja kaew poolemehhega poolest.
Raud hinget ja muu raua kram on mõisa oma.
6. heina küin poolemehhega poolest.
Jakub Lepp.
Wolinik: C Nemwalz.
1910 a. januaril toodi see leping Pala wallakohtusse ustawaks tunnistamise otstarbega, isiklikult tuntud Ranna mõisas elawa Jakob Jaani p Lepp ja Pala mõisaomaniku Alexander v. Stryki woliniku Carl Nemwalzi poolt, kelledel säädusline lepingu tegemise wõimus. Sellejuures tunnistab wallakohus, et leping pooltele ette on loetud ja nende poolt isiklikult allakirjutatud. Aktiraamat N: 4.
Esimees K. Wahi
liikmed J Otter J Uusen P Härma
Kirjutaja Brükkel.
