Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 69 70 |
| Daatum | 29.07.1877 |
| Protokolli number | 37 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullus | Peakohtumees | |
| Jakop | Uibo | Kohtumees | |
| Jaan | Leppason | Kohtumees | |
Tulli ette endine Karraski moisa rentnik herr Heinrich Sirach ja kaibas nüdetse rentniko Peter Koth pääle, et om Karraski moisa Uibo aida üts puu mehhitsit jääno, sest kui tõise sano ärra wiedos sis om kigile koorma pääle saano, et too üts mehhitse puu piddano mahha jääma, ja kui tõist kõrd omma Mehhitse puule om perra tulno sis om Rentnik Peter Koth tulno ja pantno temma ommandust, ja ei olle mitte laskno ärra wieja, sis peddäno H. Sirach tühjalt kodo minnema, nüüd nõudis H. Sirach omma sõido ja trotsmisse eest, et ilm süüta om tedda pantno nink temmale häbbi tenno /100/ üts sadda rubla ja omma Mehhitse puu eest /30/ kolmkummend rubla üttel weel et nüüd minna tood mehhist ennamb ei prugi.
Tõiselt kaibas et perrisherra om lubbano temma henda pallotus puu mes ülle jäwa, üts riit kos 6 süld puid om olno ärra wieja, om ennegi 4 süld säält sano ärra wieja nink Peter Koth om laskno 2 sülda H Sirach puid ärra mant wõtta woi om essi wõtno nüüd nõwwa minna 3 rubla sülle päält se om 6 R. ehk andko minno puu kätte.
Kolmandalt kaibas et om Karraski Walge Karja moisa rentniko Johann Raig üts põllo trullimisse trull andno, nüüd om Peter Koth tulno omma mehhega ja laskno se trull Walge Karja moisast ärra Karraski moisa wieja mes temmale es prugi tette minna nõwwa henda trulli eest 6 rubla. Kos too trull ka joba katski ollewat.
Neljandalt kaibas et om Peter Koth H Sirach käest üts wanna rattas ostno 1 Rubla 50 kop eest ja ei ollewa rahha weel mitte ärra masno.
Sai ette kutsotus rentnik Peter Koth ja üllewanne herr H. Sirach kaibus ette loetus kes eddimätse kaibusse punkti pääle ütles, et Mehhitse puu olle minna ostno ja se hind kümme rubla mes meil leppito olli om mull küll masmada, selle minna ka es massa, et H. Sirach om mulle moisa Inventariummi wilja wähhamb kätte mõõtno kui essi om wasta wõtno, mulle mõõtis mõisa wakkaga essi om wasta wõtno Tschetwerdi mõdoga, ja se wahhe om 6 toopi mes 3 wakka mant Tschetwerdist,Arwodele puudu tullep, se teep üts 8 wakka wilja wälja mes minna olle wähhamb saano, ja kui maa moisa pean käest ärra andma sis wõttap perrisherra minno käest jälle Tschetwerdi mõõdoga wasta mes perrast minna sis pean wahhelt kahjomees ollema ja ni hulka wilja kaotamma.
Tõise kaibuse punkti pääle utles Peter Koth et herra om temmale üttelno et ennamb ei tohhi laske puid ärra wieja et mes joba om wiedo sedda om jo küljalt
Kolmanda kaibusse punkti pääle ütles Peter Koth et temma om perrisherra käest trulli pakko pallelno ja herra üttelno minnol jaije ka üts wanna trulli tük moisahe kui minna ärra lätsi, minna tõin küll too trull Walge karja moisast arra agga minna woin too Sirachi trull jalla päält taggasi saata Walgemõisahe
Neljanda kaibuse punkti pääle ütles P Koth et om küll õige et ollen üts rattas ostno 1 Rubla 50 kop eest todda rahha massa minna wälja
Sai weel ette kutsotus H. Sirach ja kohto poolt küssitus, kas om temma too Mehhitse puu P. Kothil müüno, kes ütles Kui minna olles müüno sis olles ka rahha masto olno nink wilja perrast ütles et kui sääl noide mõõdode wahhel üts puudos om todda wõime ülle mõõta ja mes sis wilja peas puudos tullema tahha minna ärra massa
Otsus Kohhos mõistis Heinrich Sirach eddimätse kaibusse pääle, et Peter Koth massap /10/ kümme rubla tolle Mehhitse puu eest Sirachil wälja, ja wiljaga peap selgust teggema.
Tõise kaibuse pääle moistis kohhos et P. Koth peap 1 Sülli puid Sirachil andma, sest mes herra om üts kõrd lubbano todda ei wõtta temma ka mitte ennamb taggasi, perrisherra keldmist ei olle P. Koth wistist mitte arwo saano.
Kolmanda kaibusse pääle mõistis kohhos et P. Koth peap warsti H. Sirach trull Walge karja moisahe taggasi saatma
Neljanda kaibusse pääle mõistis kohhos et Peter Koth peap leppito ratta hind 1 Rubla 50 kop kiik kattesa päiwa aja seen ärra masma.
Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus ent H. Sirach es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
(Allkirri nago üllewal)
Tulli ette endine Karraski moisa rentnik herr Heinrich Sirach ja kaibas nüdetse rentniko Peter Koth pääle, et om Karraski moisa Uibo aida üts puu mehhitsit jääno, sest kui tõise sano ärra wiedos sis om kigile koorma pääle saano, et too üts mehhitse puu piddano mahha jääma, ja kui tõist kõrd omma Mehhitse puule om perra tulno sis om Rentnik Peter Koth tulno ja pantno temma ommandust, ja ei olle mitte laskno ärra wieja, sis peddäno H. Sirach tühjalt kodo minnema, nüüd nõudis H. Sirach omma sõido ja trotsmisse eest, et ilm süüta om tedda pantno nink temmale häbbi tenno /100/ üts sadda rubla ja omma Mehhitse puu eest /30/ kolmkummend rubla üttel weel et nüüd minna tood mehhist ennamb ei prugi.
Tõiselt kaibas et perrisherra om lubbano temma henda pallotus puu mes ülle jäwa, üts riit kos 6 süld puid om olno ärra wieja, om ennegi 4 süld säält sano ärra wieja nink Peter Koth om laskno 2 sülda H Sirach puid ärra mant wõtta woi om essi wõtno nüüd nõwwa minna 3 rubla sülle päält se om 6 R. ehk andko minno puu kätte.
Kolmandalt kaibas et om Karraski Walge Karja moisa rentniko Johann Raig üts põllo trullimisse trull andno, nüüd om Peter Koth tulno omma mehhega ja laskno se trull Walge Karja moisast ärra Karraski moisa wieja mes temmale es prugi tette minna nõwwa henda trulli eest 6 rubla. Kos too trull ka joba katski ollewat.
Neljandalt kaibas et om Peter Koth H Sirach käest üts wanna rattas ostno 1 Rubla 50 kop eest ja ei ollewa rahha weel mitte ärra masno.
Sai ette kutsotus rentnik Peter Koth ja üllewanne herr H. Sirach kaibus ette loetus kes eddimätse kaibusse punkti pääle ütles, et Mehhitse puu olle minna ostno ja se hind kümme rubla mes meil leppito olli om mull küll masmada, selle minna ka es massa, et H. Sirach om mulle moisa Inventariummi wilja wähhamb kätte mõõtno kui essi om wasta wõtno, mulle mõõtis mõisa wakkaga essi om wasta wõtno Tschetwerdi mõdoga, ja se wahhe om 6 toopi mes 3 wakka mant Tschetwerdist,Arwodele puudu tullep, se teep üts 8 wakka wilja wälja mes minna olle wähhamb saano, ja kui maa moisa pean käest ärra andma sis wõttap perrisherra minno käest jälle Tschetwerdi mõõdoga wasta mes perrast minna sis pean wahhelt kahjomees ollema ja ni hulka wilja kaotamma.
Tõise kaibuse punkti pääle utles Peter Koth et herra om temmale üttelno et ennamb ei tohhi laske puid ärra wieja et mes joba om wiedo sedda om jo küljalt
Kolmanda kaibusse punkti pääle ütles Peter Koth et temma om perrisherra käest trulli pakko pallelno ja herra üttelno minnol jaije ka üts wanna trulli tük moisahe kui minna ärra lätsi, minna tõin küll too trull Walge karja moisast arra agga minna woin too Sirachi trull jalla päält taggasi saata Walgemõisahe
Neljanda kaibuse punkti pääle ütles P Koth et om küll õige et ollen üts rattas ostno 1 Rubla 50 kop eest todda rahha massa minna wälja
Sai weel ette kutsotus H. Sirach ja kohto poolt küssitus, kas om temma too Mehhitse puu P. Kothil müüno, kes ütles Kui minna olles müüno sis olles ka rahha masto olno nink wilja perrast ütles et kui sääl noide mõõdode wahhel üts puudos om todda wõime ülle mõõta ja mes sis wilja peas puudos tullema tahha minna ärra massa
Otsus Kohhos mõistis Heinrich Sirach eddimätse kaibusse pääle, et Peter Koth massap /10/ kümme rubla tolle Mehhitse puu eest Sirachil wälja, ja wiljaga peap selgust teggema.
Tõise kaibuse pääle moistis kohhos et P. Koth peap 1 Sülli puid Sirachil andma, sest mes herra om üts kõrd lubbano todda ei wõtta temma ka mitte ennamb taggasi, perrisherra keldmist ei olle P. Koth wistist mitte arwo saano.
Kolmanda kaibusse pääle mõistis kohhos et P. Koth peap warsti H. Sirach trull Walge karja moisahe taggasi saatma
Neljanda kaibusse pääle mõistis kohhos et Peter Koth peap leppito ratta hind 1 Rubla 50 kop kiik kattesa päiwa aja seen ärra masma.
Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus ent H. Sirach es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
(Allkirri nago üllewal)