Kaibas Mötsawacht Saeorra Hinrich et Mötsa Essand Heinze om temma käst ütte Heina maa erra wöttnu ja om selle Heina wastse Mötsawahile erra andno.
teiseks, om Sibbola Johann, Heinzele 2 Anni andno, ja om selle est Pickasaare Mötsast 6 Kormad Puid sano.
Kolmandemas om Sibbola David Heinzele 2 Kanna anno, ja om selle est Pickasaare Mötsast 4 Kormat Puid sano.
Nelljandemas om Püssa Toffri, Heinzele 2 Zea Liha Kenki wino, ja Lasika Wina kaa, ja om selle est Heinze käst Puid sanu.
Wiendemas om Arrokülla Karl ütte Talli ehitanu, ja om sanu nee Palcki Heinze käst, ja om kallo ja muud temmale selle andno.
Kuendemas om Arrokülla Karl 2 peddajad Piri mõtsast rahono, Piri Hans om tedda kinni wõttnu agga Essand es olle tedda laskno Moisa tua, ja jättnu too Assi nii sammo.
Seitsmendemas om Mõtsa Essand Heinze Sawwi Jaani käst ütte Pinni ostnu, ja om selle est temmale Pirro puid lubbanu. Jaan om tunnistanu et ta Warsaka ütte Korma om tonu.
Kattesamas. om Ticksi Karl katte Obbeseka Puid Mõtsast weenu, ja om tunnistanu et Mõtsa Essand om temmale nee Puud lubbanu.
Uttesamas om Heinze 7 Kormad Heino Mõnniste erra müno
Körwi Johann tunnistas et Heinze Essand neid agga Mõtsa hoidjas sädab kesse temmale hästi Kosti annab. Tido Karl tahab Mõtsa Hoidjas sada, ja om Heinzele 5 Nackla Woido, ja üts Lamma kink andno.
Teisecks om Hinni Karl, Heinzele 1/2 Wack Kartokaid wenu, ja om üttelno et temma selle est Puido tachtno saja.
Kolmandemas, om Hinni Ado Naine Kaddi, Liha ja Worsti Mõtsa Essandale weno, ja om Hahnja Mõtsast selle est 4 Kormad Puid sanu.
Neljandemas om Mendike Anso Liso Heinzele ütte Põrsa weno. Ja Herro Johann om Küttist ja Säärdo rahono. Tiksi Otti Naine om sanu ütte peddaja.
Habsare Karl kaibas et Mõtsa Essand Heinze temma käst om Heinamaa erra wõttnu, ja om nüüd kaa weel ütte Kuhela Heino tachtno erra wõtta.
Teisecks om Heinze Mendiko Hansole Nelli Kormad Heino mühno, wai ütte tenno.
Mendike Meus kaibass et Heinze om sanu, ja temma Welli Jaan om wenu Heinzele Kaits Wacka Kartoku, 1/3 seme Ubbe, 1/6 Kannepi semet, 1/6 Keswa Suurmed, ütte Aasta Wanna Zea, ütte Hanni, ja om Heinze neile selle est lubbanuPirru puid, agga nemma ess olle weel perra lännu ja es olle kaa rahonu. Nee Keswa Suurme, Kannepi Seeme, Ubba Seme, Kartokad om Heinze selle mõtsa est sanu, miss na enda maa päält raggonu.
Teiseks om Sibbola ja Tattriko Rachwas Säärdo raggono, ja Mõtsa Essand es olle sedda Moisale ülles andno.
1.) Wastse Mõtsawacht Karli käst küssiti kass Mõtsa Essand om temmale om Hinriko Heina Maa erra andno temma kätte? Karli ütles ei, temma Hinrick om essi temmale andno.
2.) Sibbola Johani käst küssiti kass taa om Mõtsa Essandale 2 Anni andno, ja om temma käst puid sanu? Johann üttles ei olle Puid sano, egga olle temmale kaa Hanni weno, et see olla üts wõls tunnistus.
3.) Sibbola Davido käst küssiti, kass temma om mõtsa Essandale kaits kanna andno? ja 4 Kormad Puid sano? temma kostis: ei olle weno ja ei olle kaa Puid sanu, ja et olle üts wõls Tunnistus.
4.) Küssiti Püssa Toffri käst, kass temma om Mõtsa Essandale 2 Zea Liha Kenki wino, ja Lasika Wina? temma kostiss, et ei olle weno.
5.) Küssiti Arrokülla Karli käst, kass temma om endale ütte Talli ehitanu? ja om nee Palcki Mõtsa Essanda käst sanu? temma kostis et taa om ehitanu, agga nee Puud taa om enda Nido pält wõttnu.
6.) Küssiti Piri Hanso käst: kass temma om Arroküla Karlid kinni wõttnu kui temma Pirimõtsast 2 Peddajad raggono? Hans kostis, et see olle üts wõls tunnistus sest Hinrikust, ja temma ei olle Karli mõtsan näno.
7.) Küssiti Sawwi Karli käst kass temma om Mõtsa Essandale ütte Pinni müno ja Lõmmo Puid selle est sanu? Karl kostis, et ta om Pinni mühno poole Wacka Röa est, agga mitte Lõmmode est, agga temma om essi Lusti Moisa päält kui taa sinna Puid wino, 3 Lõmmo Packo sallaja koddo weno.
8.) Küssiti Ticksi Karli käst kass temma om katte Obbeseka Puid mõtsast, Essanda lubbaka koddo wino? Karl kostis: ei olle! temma omma enda Nido päält wino.
9.) Küssiti Mõtsa Essanda käst, kass taa om Mõnnisto Heino mühno? Temma kostis ja!
10.) Küssiti Tido Karli käst, kass temma tahab Mõtsa Hoidjas lüja, ja om Essandale selle est kosti wino? temma kostis -- temma es taha Mõtsa Hoidjas saja, ja ei olle kosti wino.
11.) Küssiti Hinni Karli käst kass taa om Motsa Essandale 1/2 Waak Kartokeid weno, ja om Puid tachtno saja. temma kostis ei olle weno, ja ei olle Essandad paljo ennamb ka nänno kui nüd, ja om temma majan kaa üts kord känno, kui Essand es olle koddo ollno. ja tachtno endale selle Ratseppa kess seal tüül ollnu tua.
12.) Küssiti Hinni Ado Naise Kadde käst, kass temma om Mõtsa Essandale Liha ja Worsti wino ja om selle est Puid - 4 Kormat Hahnja Mõtsast sanu? Kadde kostis: ei olle kosti wino ja ei olle kaa Puid sano. Agga temma enda Nido pält, Hahnja Mõtsa Jäost om taa Puid tonu.
13.) Küssiti Hõrro Johani käst kass temma om Küttist tenno? Hõrro Johann kostis et temma sedda küttist om katte Aasta est tenno, ja et see Maa om koa Kraffi Härra aigo ülle moidetu. Sedda tunnistasiwa koa Kochtomehe.
Selle wöltsimisse ülle, miss Korwi Johann om Heinze Essanda päle nõsstnu, moistis Kohus
Korwi Johanile Kolm Kümmend witsa Löki.
Saeorra Hinrikulle Kaits Kümend Löki.
Selle est, et Mendiko Meus Koggokonna Kochto wasto Ropp olli, ja Awwoliko Käisriliko Kihelkonna Kochto päle om wõltsino, sai temma Kihelkonna Kochto kässo päle, selle kirja No. 16ne perra; 3dema Februari Kuu Paiwa perra selle Aastal 1836. Nelli Kümmend Keppi löki.
Kaibas Mötsawacht Saeorra Hinrich et Mötsa Essand Heinze om temma käst ütte Heina maa erra wöttnu ja om selle Heina wastse Mötsawahile erra andno.
teiseks, om Sibbola Johann, Heinzele 2 Anni andno, ja om selle est Pickasaare Mötsast 6 Kormad Puid sano.
Kolmandemas om Sibbola David Heinzele 2 Kanna anno, ja om selle est Pickasaare Mötsast 4 Kormat Puid sano.
Nelljandemas om Püssa Toffri, Heinzele 2 Zea Liha Kenki wino, ja Lasika Wina kaa, ja om selle est Heinze käst Puid sanu.
Wiendemas om Arrokülla Karl ütte Talli ehitanu, ja om sanu nee Palcki Heinze käst, ja om kallo ja muud temmale selle andno.
Kuendemas om Arrokülla Karl 2 peddajad Piri mõtsast rahono, Piri Hans om tedda kinni wõttnu agga Essand es olle tedda laskno Moisa tua, ja jättnu too Assi nii sammo.
Seitsmendemas om Mõtsa Essand Heinze Sawwi Jaani käst ütte Pinni ostnu, ja om selle est temmale Pirro puid lubbanu. Jaan om tunnistanu et ta Warsaka ütte Korma om tonu.
Kattesamas. om Ticksi Karl katte Obbeseka Puid Mõtsast weenu, ja om tunnistanu et Mõtsa Essand om temmale nee Puud lubbanu.
Uttesamas om Heinze 7 Kormad Heino Mõnniste erra müno
Körwi Johann tunnistas et Heinze Essand neid agga Mõtsa hoidjas sädab kesse temmale hästi Kosti annab. Tido Karl tahab Mõtsa Hoidjas sada, ja om Heinzele 5 Nackla Woido, ja üts Lamma kink andno.
Teisecks om Hinni Karl, Heinzele 1/2 Wack Kartokaid wenu, ja om üttelno et temma selle est Puido tachtno saja.
Kolmandemas, om Hinni Ado Naine Kaddi, Liha ja Worsti Mõtsa Essandale weno, ja om Hahnja Mõtsast selle est 4 Kormad Puid sanu.
Neljandemas om Mendike Anso Liso Heinzele ütte Põrsa weno. Ja Herro Johann om Küttist ja Säärdo rahono. Tiksi Otti Naine om sanu ütte peddaja.
Habsare Karl kaibas et Mõtsa Essand Heinze temma käst om Heinamaa erra wõttnu, ja om nüüd kaa weel ütte Kuhela Heino tachtno erra wõtta.
Teisecks om Heinze Mendiko Hansole Nelli Kormad Heino mühno, wai ütte tenno.
Mendike Meus kaibass et Heinze om sanu, ja temma Welli Jaan om wenu Heinzele Kaits Wacka Kartoku, 1/3 seme Ubbe, 1/6 Kannepi semet, 1/6 Keswa Suurmed, ütte Aasta Wanna Zea, ütte Hanni, ja om Heinze neile selle est lubbanuPirru puid, agga nemma ess olle weel perra lännu ja es olle kaa rahonu. Nee Keswa Suurme, Kannepi Seeme, Ubba Seme, Kartokad om Heinze selle mõtsa est sanu, miss na enda maa päält raggonu.
Teiseks om Sibbola ja Tattriko Rachwas Säärdo raggono, ja Mõtsa Essand es olle sedda Moisale ülles andno.
1.) Wastse Mõtsawacht Karli käst küssiti kass Mõtsa Essand om temmale om Hinriko Heina Maa erra andno temma kätte? Karli ütles ei, temma Hinrick om essi temmale andno.
2.) Sibbola Johani käst küssiti kass taa om Mõtsa Essandale 2 Anni andno, ja om temma käst puid sanu? Johann üttles ei olle Puid sano, egga olle temmale kaa Hanni weno, et see olla üts wõls tunnistus.
3.) Sibbola Davido käst küssiti, kass temma om mõtsa Essandale kaits kanna andno? ja 4 Kormad Puid sano? temma kostis: ei olle weno ja ei olle kaa Puid sanu, ja et olle üts wõls Tunnistus.
4.) Küssiti Püssa Toffri käst, kass temma om Mõtsa Essandale 2 Zea Liha Kenki wino, ja Lasika Wina? temma kostiss, et ei olle weno.
5.) Küssiti Arrokülla Karli käst, kass temma om endale ütte Talli ehitanu? ja om nee Palcki Mõtsa Essanda käst sanu? temma kostis et taa om ehitanu, agga nee Puud taa om enda Nido pält wõttnu.
6.) Küssiti Piri Hanso käst: kass temma om Arroküla Karlid kinni wõttnu kui temma Pirimõtsast 2 Peddajad raggono? Hans kostis, et see olle üts wõls tunnistus sest Hinrikust, ja temma ei olle Karli mõtsan näno.
7.) Küssiti Sawwi Karli käst kass temma om Mõtsa Essandale ütte Pinni müno ja Lõmmo Puid selle est sanu? Karl kostis, et ta om Pinni mühno poole Wacka Röa est, agga mitte Lõmmode est, agga temma om essi Lusti Moisa päält kui taa sinna Puid wino, 3 Lõmmo Packo sallaja koddo weno.
8.) Küssiti Ticksi Karli käst kass temma om katte Obbeseka Puid mõtsast, Essanda lubbaka koddo wino? Karl kostis: ei olle! temma omma enda Nido päält wino.
9.) Küssiti Mõtsa Essanda käst, kass taa om Mõnnisto Heino mühno? Temma kostis ja!
10.) Küssiti Tido Karli käst, kass temma tahab Mõtsa Hoidjas lüja, ja om Essandale selle est kosti wino? temma kostis -- temma es taha Mõtsa Hoidjas saja, ja ei olle kosti wino.
11.) Küssiti Hinni Karli käst kass taa om Motsa Essandale 1/2 Waak Kartokeid weno, ja om Puid tachtno saja. temma kostis ei olle weno, ja ei olle Essandad paljo ennamb ka nänno kui nüd, ja om temma majan kaa üts kord känno, kui Essand es olle koddo ollno. ja tachtno endale selle Ratseppa kess seal tüül ollnu tua.
12.) Küssiti Hinni Ado Naise Kadde käst, kass temma om Mõtsa Essandale Liha ja Worsti wino ja om selle est Puid - 4 Kormat Hahnja Mõtsast sanu? Kadde kostis: ei olle kosti wino ja ei olle kaa Puid sano. Agga temma enda Nido pält, Hahnja Mõtsa Jäost om taa Puid tonu.
13.) Küssiti Hõrro Johani käst kass temma om Küttist tenno? Hõrro Johann kostis et temma sedda küttist om katte Aasta est tenno, ja et see Maa om koa Kraffi Härra aigo ülle moidetu. Sedda tunnistasiwa koa Kochtomehe.
Selle wöltsimisse ülle, miss Korwi Johann om Heinze Essanda päle nõsstnu, moistis Kohus
Korwi Johanile Kolm Kümmend witsa Löki.
Saeorra Hinrikulle Kaits Kümend Löki.
Selle est, et Mendiko Meus Koggokonna Kochto wasto Ropp olli, ja Awwoliko Käisriliko Kihelkonna Kochto päle om wõltsino, sai temma Kihelkonna Kochto kässo päle, selle kirja No. 16ne perra; 3dema Februari Kuu Paiwa perra selle Aastal 1836. Nelli Kümmend Keppi löki.
