Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Tosso N: III mõisa maakoha Gustaw Taggoma kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Gustaw Taggoma mõisale teeb suwel 93 päewa ja talwel 116 päewa, nimelt iga kolmpäew, nelja päew ja laub päew. Kui majanik puudulist töötegijat mõisale saadab, ehk kui orjajal puudulikud töö ristad on ehk kästud päewadel õigel tunnil päewa tõusmisel tööle ei tule,
siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata ja pantakse pealegi majanikule 1 rubla kahjotaso peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 (wiis) wakkaalla suur ja 8 11/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Gustaw Taggoma terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Gustaw Taggoma peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Tosso N:III talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Gustaw Taggoma peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Gustaw Taggoma saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6.Kui Gustaw Taggoma ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel ei tee, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel 40 kop. talwel, mis Gustaw Taggoma rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembril, talwe päewad 29. Septembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29 Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle , mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 5 wakkamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
Heinamaad wakamaa eest küüni ehk kuhja 1 rubla 80 (kaheksakümmend) kop.
ristiku wakkamaa eest redelite peale 1 rubla 20 (kakskümmend) kop.
rukki wakamaa eest akite 2 (kaks rubla)
tõugu wakama eest redelite peale wõi kuhja 1 rubla 60 ( kuuskümmend) kop.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Tosso N:III talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama, wastasel korral on mõisawalitsusel luba koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Gustaw Taggoma wõib iga aasta oma koht ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10nes osa wäljadest pidada, waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla kahjotaso. Kui mõisale teetegemist peale pantakse, peab majanik Tosso osa peale langewad Kiriku kui ka maanteed parandama.
Hoonete seisus:
1) Elu maja korstnaga õlgi katuse all hea.
2) Laut ja õlestik õlgi katuse all hea.
3) Ait õlgi katuse all hea.
Aijad õwe ümber ja kaew korras.
Kõik hinged ja raua kraam on mõisa oma nii ka pliiti ja ahjo rauad.
Aiida ukse raud ei ole mõisa oma. K. Taguma
C Nemwalz.
1910 aastal 25 nowembril toodi see kontraht Palla wallakohtusse, kohtu asukohas, Pala wallamajas Tartu kreisis ustawaks tunnistamise jauks, isiklikult tuttawate Kustaw Jakobi p Tagoma ja Carl Jaani p Nemwalzi, kui Pala mõisaomaniku A. v. Stryki woliniku poolt ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Seejuures tunnistab wallakohus, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nende oma käega allakirjutud. Akti raamatu N: 13.
Kohtu Esimees: K.Wahi.
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Tosso N: III mõisa maakoha Gustaw Taggoma kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Gustaw Taggoma mõisale teeb suwel 93 päewa ja talwel 116 päewa, nimelt iga kolmpäew, nelja päew ja laub päew. Kui majanik puudulist töötegijat mõisale saadab, ehk kui orjajal puudulikud töö ristad on ehk kästud päewadel õigel tunnil päewa tõusmisel tööle ei tule,
siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata ja pantakse pealegi majanikule 1 rubla kahjotaso peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 (wiis) wakkaalla suur ja 8 11/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Gustaw Taggoma terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Gustaw Taggoma peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Tosso N:III talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Gustaw Taggoma peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikkude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Gustaw Taggoma saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6.Kui Gustaw Taggoma ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel ei tee, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel 40 kop. talwel, mis Gustaw Taggoma rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembril, talwe päewad 29. Septembrist kunni Jüripäewani ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29 Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle , mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 5 wakkamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
Heinamaad wakamaa eest küüni ehk kuhja 1 rubla 80 (kaheksakümmend) kop.
ristiku wakkamaa eest redelite peale 1 rubla 20 (kakskümmend) kop.
rukki wakamaa eest akite 2 (kaks rubla)
tõugu wakama eest redelite peale wõi kuhja 1 rubla 60 ( kuuskümmend) kop.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Tosso N:III talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama, wastasel korral on mõisawalitsusel luba koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Gustaw Taggoma wõib iga aasta oma koht ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10nes osa wäljadest pidada, waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla kahjotaso. Kui mõisale teetegemist peale pantakse, peab majanik Tosso osa peale langewad Kiriku kui ka maanteed parandama.
Hoonete seisus:
1) Elu maja korstnaga õlgi katuse all hea.
2) Laut ja õlestik õlgi katuse all hea.
3) Ait õlgi katuse all hea.
Aijad õwe ümber ja kaew korras.
Kõik hinged ja raua kraam on mõisa oma nii ka pliiti ja ahjo rauad.
Aiida ukse raud ei ole mõisa oma. K. Taguma
C Nemwalz.
1910 aastal 25 nowembril toodi see kontraht Palla wallakohtusse, kohtu asukohas, Pala wallamajas Tartu kreisis ustawaks tunnistamise jauks, isiklikult tuttawate Kustaw Jakobi p Tagoma ja Carl Jaani p Nemwalzi, kui Pala mõisaomaniku A. v. Stryki woliniku poolt ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Seejuures tunnistab wallakohus, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nende oma käega allakirjutud. Akti raamatu N: 13.
Kohtu Esimees: K.Wahi.
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
