N 31 Waimella kog. kohton sel 28mal Junil 1872
Man olliwa Päkohtomehhe abbi Juhhan Traks Abbi Jaan Zuhna dito Mihkel Rikkand
Nimmitedu päiwal tulli ette Jurri Waaski ja kaiwas oma sullase Peter Ruutä päle et temma om ilm teedmadda Janipäiwa ladale länno, ja se ülle om temma henda pahhastano, ja temma om üttelno, tema ei tahha mitte ennamb temma tööd seni kui tõise kohtopäiwani ja nüüd om tema henda tenno
wallale. Sepäle om kostno Peter Ruut, et hommongo om temma sano perremehhilt ülles aetus, ja om kästu hobbese koddo tuwwa, sis perremees ka üttelno temmale kas waest ei tahha ladale minna, temma om kostno sepäle küliks, ses om käskno perremees temmal maad minna kündma, temma om ma ärrä kündno, ja päle to ladale länno, ja toisel paiwal omma nemma nitma länno, kus Peter ei olle mitte mes aetu, sis om perremees kostno temmale, tema ei tahha ennamb temma nitmist, ja temmal olesi parremb kui temma temma platsi päält ärrä lääp.
Peter Kilter and tunnistust et Jürri Waaski om käskno Petre Ruutil sou perra minna, ent Petr ei olle länno. Ja Lade hommongo om perremees küssino sullaste käest kas teije ka ladale läde, se päle om nemma kostno läme kül. Ja päle Lade omma nemma nitma länno sis om Jürri Waaski üttelno Peter Ruutile, et temma ei tahha mitte temma nitmist, seni kawwa kui Reditse kohtopäiwal kohton een ärrä selletame, selle perrast et temma kik omma pä perra teep. Kui perremees sullast ei olle ülles ajano, ja sullane jälle ei olle tenno perremehhe kässu perra saap
Moistus: Nikui tunnistaja wahhel tunnistap sis moissap koggokonna kohhus sullase jalle Jürri manno taggasi, ja nemma peawa rahhulikult hakkama ellama.
N 31 Waimella kog. kohton sel 28mal Junil 1872
Man olliwa Päkohtomehhe abbi Juhhan Traks Abbi Jaan Zuhna dito Mihkel Rikkand
Nimmitedu päiwal tulli ette Jurri Waaski ja kaiwas oma sullase Peter Ruutä päle et temma om ilm teedmadda Janipäiwa ladale länno, ja se ülle om temma henda pahhastano, ja temma om üttelno, tema ei tahha mitte ennamb temma tööd seni kui tõise kohtopäiwani ja nüüd om tema henda tenno
wallale. Sepäle om kostno Peter Ruut, et hommongo om temma sano perremehhilt ülles aetus, ja om kästu hobbese koddo tuwwa, sis perremees ka üttelno temmale kas waest ei tahha ladale minna, temma om kostno sepäle küliks, ses om käskno perremees temmal maad minna kündma, temma om ma ärrä kündno, ja päle to ladale länno, ja toisel paiwal omma nemma nitma länno, kus Peter ei olle mitte mes aetu, sis om perremees kostno temmale, tema ei tahha ennamb temma nitmist, ja temmal olesi parremb kui temma temma platsi päält ärrä lääp.
Peter Kilter and tunnistust et Jürri Waaski om käskno Petre Ruutil sou perra minna, ent Petr ei olle länno. Ja Lade hommongo om perremees küssino sullaste käest kas teije ka ladale läde, se päle om nemma kostno läme kül. Ja päle Lade omma nemma nitma länno sis om Jürri Waaski üttelno Peter Ruutile, et temma ei tahha mitte temma nitmist, seni kawwa kui Reditse kohtopäiwal kohton een ärrä selletame, selle perrast et temma kik omma pä perra teep. Kui perremees sullast ei olle ülles ajano, ja sullane jälle ei olle tenno perremehhe kässu perra saap
Moistus: Nikui tunnistaja wahhel tunnistap sis moissap koggokonna kohhus sullase jalle Jürri manno taggasi, ja nemma peawa rahhulikult hakkama ellama.
