Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1 .Palla mõisawalitsus annab Waestemaja-Rätsepa XIX ja XX mõisa maakoha Willem Aal kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Willem Aal mõisale teeb suwel 131 päewa ja talwel 157 päewa, nimelt iga esmapäew, teisipäew, kolmapäew, neljapäew, reedi ja laupäew. Kui majanik puudulise töötegijad mõisale saadab, ehk kui orjajad puudulised tööristad on, ehk säetud päewal õigel tunnil päewa tõusmisel tööle ei tule, siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata ja pantakse pealegi majanikule 1 rubla kahjotasu peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 6 (kuus) wakkaalla suur ja 14 10/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Willem Aal terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Willem Aal peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Waestemaja-Rätsepa talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Willem Aal peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Willem Aal saab aastas 2½ (kaks üks pool) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 210 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Willem Aal ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewad ei tee, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel, 40 talwel. Need päewad, mis Willem Aal rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembrini talwe päewad 29. Septembrist kunni Jürripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23. Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 12 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk ehk nisud, 6 wakamaad odrad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
Heinamaa wakamaa eest 1 rubla 80 kop.(kaheksakümmend)
ristiku wakamaa eest 1 rubla 20 kop (kakskümmend )
rukit wakamaa eest 2 rubla ( kaks)
tõugu wakamaa eest 1 rubla 60 (kuuskümend kopik)
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Waestemaja-Rätseppa talun aasta üle pidama kõige wähem 4 (neli) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad, juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Willem Aal wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 29. Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10nes osa wäljadest pidada waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla trahwi. Kui mõisale teetegemist peale pannakse, peab majanik Waestemaja-Rätseppa peale langewad Kiriko ja ka maanteed parandama.
Hoonete seisus:
1) Elomaja korstnaga sihndli katuse all hea. Kui mõisa waest sowib sinna kedakid asutada. Se kamber kus ennemb waesed elasiwad ei wõi omal pidada. Lause maha tõmmatud.
2) Laut ja õlestik sihndli katuse all hea.
3) saun laua katuse all uus.
4) Heina küün.
5) Õwede ümber ajad, ja kaew uus. Kõik raua kraam: hinged, pliita rauad ja ahjo rauad on mõisa oma.
Mahatõmmatud sõnu ei tule lugeda. W Aal
C Nemwalz
1910 a 25 nowembril toodi eesolew kontraht Palla wallakohtule selle asukohas, Pala walla majas, Tartu kreisis, siinsamas wallas elawate Willem Tooma p. Aal ja Pala mõisaomaniku Alexander v Stryki woliniku Carl Jaani p. Nemwalzi poolt, kes isiklikult tuttawad, ustawaks tunnistamiseks ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunistab, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nemad selle oma käega allakirjutanud. Aktiraamat N. 11.
Kohtu Esimees K. Wahi
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1 .Palla mõisawalitsus annab Waestemaja-Rätsepa XIX ja XX mõisa maakoha Willem Aal kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Willem Aal mõisale teeb suwel 131 päewa ja talwel 157 päewa, nimelt iga esmapäew, teisipäew, kolmapäew, neljapäew, reedi ja laupäew. Kui majanik puudulise töötegijad mõisale saadab, ehk kui orjajad puudulised tööristad on, ehk säetud päewal õigel tunnil päewa tõusmisel tööle ei tule, siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata ja pantakse pealegi majanikule 1 rubla kahjotasu peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 6 (kuus) wakkaalla suur ja 14 10/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Willem Aal terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Willem Aal peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Waestemaja-Rätsepa talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Willem Aal peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Willem Aal saab aastas 2½ (kaks üks pool) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 210 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Willem Aal ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewad ei tee, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel, 40 talwel. Need päewad, mis Willem Aal rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembrini talwe päewad 29. Septembrist kunni Jürripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23. Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 12 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk ehk nisud, 6 wakamaad odrad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:
Heinamaa wakamaa eest 1 rubla 80 kop.(kaheksakümmend)
ristiku wakamaa eest 1 rubla 20 kop (kakskümmend )
rukit wakamaa eest 2 rubla ( kaks)
tõugu wakamaa eest 1 rubla 60 (kuuskümend kopik)
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Waestemaja-Rätseppa talun aasta üle pidama kõige wähem 4 (neli) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad, juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Willem Aal wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 29. Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10nes osa wäljadest pidada waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla trahwi. Kui mõisale teetegemist peale pannakse, peab majanik Waestemaja-Rätseppa peale langewad Kiriko ja ka maanteed parandama.
Hoonete seisus:
1) Elomaja korstnaga sihndli katuse all hea. Kui mõisa waest sowib sinna kedakid asutada. Se kamber kus ennemb waesed elasiwad ei wõi omal pidada. Lause maha tõmmatud.
2) Laut ja õlestik sihndli katuse all hea.
3) saun laua katuse all uus.
4) Heina küün.
5) Õwede ümber ajad, ja kaew uus. Kõik raua kraam: hinged, pliita rauad ja ahjo rauad on mõisa oma.
Mahatõmmatud sõnu ei tule lugeda. W Aal
C Nemwalz
1910 a 25 nowembril toodi eesolew kontraht Palla wallakohtule selle asukohas, Pala walla majas, Tartu kreisis, siinsamas wallas elawate Willem Tooma p. Aal ja Pala mõisaomaniku Alexander v Stryki woliniku Carl Jaani p. Nemwalzi poolt, kes isiklikult tuttawad, ustawaks tunnistamiseks ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunistab, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nemad selle oma käega allakirjutanud. Aktiraamat N. 11.
Kohtu Esimees K. Wahi
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
