Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Matsi (metsawahi koht) Niit mõisa maakoha Jüri Welt kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Jüri Welt mõisale teeb suwel 32 päewa, talwel 116 päewa, nimelt: iga teisi päew, kolma päew, nelja päew, redel, kui majanik puudulise töötegijad mõisale saadab, ehk kui orjajal puudulised töörisdad on, ehk säädetud päewadel õigel tunnil, päewa tõusmisel, tööle ei tule, siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata, ja pantakse pealegi majanikul 1 (üks) rubla kahjotaso peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 1/3 wakkaalla suur ja 7 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jüri Welt terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jüri Welt peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Matsi Niit talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk äraanda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jüri Welt peab kõige mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama selle põhja peale, mis mõisawalitsus majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jüri Welt saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jürri Welt ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel ei tee, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel, 40 kop. talwel. Need päewad, mis Jürri Welt rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järmiselt maksetud:
heinamaa wakkamaa eest 1 rubl. 80 kop (rubla kaheksakümmend)
ristiku wakkamaa eest 1 rubl. 20 kop. (rubla kakskümmend)
rukki wakkamaa eest 2 rubl. (kaks)
tõugu wakkamaa eest 1 rubl. 60 (rubla kuuskümmend kop.)
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Matsi Niitu talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 üks hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jürri Welt wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 29. Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10 osa wäljadest pidada, waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla trahwi. Kui mõisale teetegemist peale pannakse, peab Majanik Matsi Niitu peale langewad Kiriku teed ja ka maanteed osast parandama.
Hoonete seisus:
1) Elumaja sindli katuse all, korstnaga hea, kõik ahju ja rauad kraam on mõisa oma.
2) Laut ja õlestik sihndli katuse all , hinged mõisa oma.
3) Aiit sihndli katuse all, raua kraam mõisa oma.
4) Saun sihndli katuse all, raua kraam mõisa oma.
5) Õwwe ümber aijad ja kaew.
6) Heina küün -tema oma.
Kõik majad heas korras.
Jüri Welt.
C Nemwalz.
1910 a. 25 nowembril toodi see kontraht Pala walla kohtule, selle asukohas, Pala wallamajas, Tartu kreisis siinsamas wallas elawate Jüri, Marti p Welt ja Pala mõisaomaniku Aleksander von Stryki
woliniku Carl Jaani p. Nemwalzi poolt, kes isiklikult tuntud, ustawaks tunnistamise tarbeks ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunistab, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nemad selle oma käega allakirjutanud. akti raamat N: 12.
Kohtu Esimees
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Matsi (metsawahi koht) Niit mõisa maakoha Jüri Welt kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Jüri Welt mõisale teeb suwel 32 päewa, talwel 116 päewa, nimelt: iga teisi päew, kolma päew, nelja päew, redel, kui majanik puudulise töötegijad mõisale saadab, ehk kui orjajal puudulised töörisdad on, ehk säädetud päewadel õigel tunnil, päewa tõusmisel, tööle ei tule, siis on Mõisawalitsusel õigus päewalist tagasi lükata, ja pantakse pealegi majanikul 1 (üks) rubla kahjotaso peale.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 3 1/3 wakkaalla suur ja 7 8/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jüri Welt terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jüri Welt peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Matsi Niit talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk äraanda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. Jüri Welt peab kõige mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama selle põhja peale, mis mõisawalitsus majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jüri Welt saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jürri Welt ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel ei tee, siis maksab nädali orjusse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel, 40 kop. talwel. Need päewad, mis Jürri Welt rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop ja talwel 25 kop. tasutud. Suwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 10. nowembrini- talwe päewad 10. nowembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade raha peab igal 29. Septembril suwe ja talwe päewade eest igal 23 Aprillil ära tasutud saama.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab temale nende tööde eest järmiselt maksetud:
heinamaa wakkamaa eest 1 rubl. 80 kop (rubla kaheksakümmend)
ristiku wakkamaa eest 1 rubl. 20 kop. (rubla kakskümmend)
rukki wakkamaa eest 2 rubl. (kaks)
tõugu wakkamaa eest 1 rubl. 60 (rubla kuuskümmend kop.)
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Matsi Niitu talun aasta üle pidama kõige wähem 3 (kolm) suurt karjalehma ja 1 üks hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jürri Welt wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 29. Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Linade all ei tohi majanik enamb kui 10 osa wäljadest pidada, waid muidu maksab kappa pealt 1 rubla trahwi. Kui mõisale teetegemist peale pannakse, peab Majanik Matsi Niitu peale langewad Kiriku teed ja ka maanteed osast parandama.
Hoonete seisus:
1) Elumaja sindli katuse all, korstnaga hea, kõik ahju ja rauad kraam on mõisa oma.
2) Laut ja õlestik sihndli katuse all , hinged mõisa oma.
3) Aiit sihndli katuse all, raua kraam mõisa oma.
4) Saun sihndli katuse all, raua kraam mõisa oma.
5) Õwwe ümber aijad ja kaew.
6) Heina küün -tema oma.
Kõik majad heas korras.
Jüri Welt.
C Nemwalz.
1910 a. 25 nowembril toodi see kontraht Pala walla kohtule, selle asukohas, Pala wallamajas, Tartu kreisis siinsamas wallas elawate Jüri, Marti p Welt ja Pala mõisaomaniku Aleksander von Stryki
woliniku Carl Jaani p. Nemwalzi poolt, kes isiklikult tuntud, ustawaks tunnistamise tarbeks ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunistab, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nemad selle oma käega allakirjutanud. akti raamat N: 12.
Kohtu Esimees
Kirjutaja Brükkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
