Mõisamaa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Maretta N:IV mõisa maakoha Widrik Laumetsa kätte, Jüripäewast 1911 kunni Jüripäewani 1914, kelle eest Widrik Laumets mõisale teeb suwel  92 päewa ja talwel

116 päewa, nimelt igga eesmapäew, teisipäew, kolmapäew ja neljapäew.  Kui majanik puudulisi töötegijaid mõisale saadab, ehk kui orjajal puudulikut tööriistad on, ehk  puudutut päewadel õigel tunnil päewa tõusmisel tööle ei tulle, siis om Mõisawalitsusel õigus päewallist tagasi lükada ja pantakse pealegi majanikul 1 (üks) rubl. kahjutasu peale.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks 5 wakkaalla suur ja 15 5/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Widrik Laumets terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4) on majaniku kohus ja ei wõi tema mõisa  poolt

muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.

Need maad mis metsawaht omale  prugib Mareta tallust, umbes 4 19/25 wakamaad ei wõi Majanik omale nõuda, ni kui selle asseme teiset maad sai, endine Lillo maakohast.

§ 3. Widrik Laumets peab need põllumaad säetud korras järele tarwitama ja ei tohi sest Maretta N:IV talust ei sõnnikut, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. Widrik Laumets peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawaltsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. Widrik Laumets saab aastas 2 (kaks) 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 200 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Widrik Laumets ilma et tema mõisale teadust annab, kontrahtis säetud päewadel ei tee, siis maksab nädali orjuse iga puuduwa päewa eest 60 kop. suwel 40 kop. talwel. Need päewad, mis  rohkem teeb, kui nädala orjus ettekirjutab, saawad temale suwel 40 kop. ja talwel 25 kop. tasutud. Suwwe orjus arwatakse päewad Jüripäewast kunni 29. Septembrini talwe päewad 29. Septembrist kunni Jüripäewani, ja saab nendel terminidel rohkem tehtud ja puudus jäänud päewade üle rehnung ärapeetud. Puuduwate päewade rahha peab igal 29. Septembril suwe ja talwepäewade eest igal 23 Aprillil  äratasutud saama.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 6 wakamaad odrad wõi ernid ja 6 wakamaad kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab, ja saab  temale nende tööde eest järgmiselt maksetud:

     heina wakamaa eest küini ehk kuhja 1 rubl. 80 kop. (rubl. kaheksakümend) kop.

     ristiko wakamaa eest reddelite peale 1 rubl. 2 kop. (rubl. kakskümmet kop.)

     rukki wakamaa akkide peäle 2 rubl. (kaks rubl)

 Tõugu wakamaa eest reddelite peäle wõrudega 1 rubl. 60 kop. (üks rubl. kuuskümet kop.).

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti ära lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprllini.

§ 9. Majanik peab Maretta N. IV talun aasta üle pidama kõige wähem 2 (kaks) suurt karjalehma ja 1 (üks) hobust. Kui majanik on ennast kulutanud selle parandamise heaks ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused,  mis majanikul tule, looma katku j.n.e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema  oma  kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba  neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§  12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetatud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust   warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13. Widrik Laumets wõib iga aasta oma kohta  ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 29. Septembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud nimelt 29. Septembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. Majanik annab omast krundist, mis allpool maanteed 4 wakamaad  ja 19 kopp suur on- Metsawahile ja saab endale 14 wakkamaa, mis enne  Janus Petruse kaks heina ja karja maad olli selle  wasta, nenda et õigust ei olle metsa karjamaad nõuda. Peale selle lubab tema metsa wahhi lehma ja lambat oma karja wõtta ja ka hobuse kui ka loomadel ruumi anda.

§ 15. Linade all ei tohi majanik enam kui 10 ossa wäljadest piddada, waid  muidu maksab kahjutasuks 1 rubl. trahwi. Kui mõisale tee teggemist peale pantakse, peab Majanik Maretta asse poole 

lagunut kiriku tee osat parandama ja ka maanteed.

                                                 Hoonete seisus:

1) Ellomaja sindli kattuse all hea, kõik ahjo raua kraam, kui ka  raudpliit on mõisa oma;

2) hobose tall, elaja laut ja lamba laut sindli kattusse all hea, hinget, kui ka muu raua kraam on mõisa oma;

3)  Kaks õllestik õlle kattuse all hinget mõisa oma;

4) Kaks  Aita üks õlle kattuse all ja teine pilpa kattuse all raud ja hinget mõisa oma, kui ka  kastlukkut;

5) Kaks heina küini õlle kattusega;

6) üks saun pilpa kattusega, raud ja ahjo mõisa oma;

7) Õwwe ümber aijad ja kaew;

8) Üks sea kong külles.

Tähendut p. 3 all nimetud üks õllestik ja p. 5 all nimetud üks heinaküin saawad metsawahhile, kunas teine õllestik ja küin majanikule jäwad.

                                                                                                                                                               W. Laumets

                                                                                                                                                                C Nemwalz 

1910 a. 25 nowembril toodi see kontraht Pala wallakohtule, kohtu asukohas; Palla wallamajas  Tartu kreisis ustawaks tunnistamise jauks isiklikult tuttawate Widrik Mihkli p. Laumetsa ja Carl Jaani p Nemwalzi, kui Pala mõisa omaniku  A. Stryki woliniku poolt ette. Pooltel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Seejuures tunnistab wallakohus, et see kontraht pooltele on etteloetud ja nende oma käega allakirjutatud.

 Akti raamatu N.15.

Kohtu Esimees K. Wahi.

Kirjutaja Brükkel.

Pala vallakohtu pitsati jäljend.