Rendikontraht Lallo N: 14 talumaa kohta, mis Pala wallas Jurjewi maakonnas on. Liiwi kubermangu Talurahwa Seaduse § 196 põhjal, mis nowembrikuu 13 päewal 1860 a. kinnitatud, on Pala walla taluperemehe Mihkel Lallo ja Palla walla hingekirja kirjutatud August Abroi wahel järgmine rendikontraht läbi räägitud ja kindlaks tehtud.

§ 1. Omanik Mihkel Lallo annab Lallo talu N: 14 maad, mis 23 taalrit 27 krossi suur on, nagu see 1866 aastal maamõõdu järele tehtud plaani pääl selgesti oma praeguste piiride ja rajade sees üles pandud ja looduse oludes rentnikule August Abroile temale ette näidatud ja teada on, tema kätte üheks aastaks, see on aprillikuu  23. päewast 1911 a. kuni aprillikuu 23. päewani 1912. a, järgmiste tingimistega rendi pääle.

§ 2. Renditud maa pääl olewate hoonete arw  ja nende praegune seis on järgmine:

    1) Elumaja

    2) Rehi

    3) Karjalaut

    4) Ait kuuriga

    5) Saun.

     Kõik hooned on heas korras.

   Rentniku kohus on eemal nimetatud arwul ja seisul kõik tema kätte antud hooned pärast rentimise lõppu, see on pääle rendiaja möödaminemist, kui ka sel puhul, kui ta rentimise ennem peaks ära lõpetama, täiesti tagasi andma.

§ 3. Rentnik maksab renti iga aasta kakssada üheksaküm. kolm rubla järgmistel aegadel: 1meseks Aprilliks 146 rubla 50 kop. ja 14daks Oktobriks 146 rubla 50 kop.

§ 4. Rentniku kohus on tema kätte antud maad üleüldselt pruugiks wõetud põllupidamise määruste järele (1860 a. Talurahwa Seaduse  §§ 141-146) harida ja sinna pääle ehitatud hooned alati tarwituse järele parandada. Pärast rentimise lõppu tulewad tagasi anda:

    a) taliwiljapõllud hoolega haritud, ja üles tõusnud orastega;

    b) teised põllud:  4 põldu, mis järgmisel aastal suwel wilja alla tulewad, peawad sügisel üles küntud olema. Rukkid õlgu 2 põldu külwatud ja ristikheina 2 põldu

    c) heinamaad:............................................................................................

    d) renditud maa piirid olgu puhastatud piirikiwid ja kubitsad korraldatud.

§ 5. Rentnik peab iga aasta kesapõldude pruukimise tarwis 2 wälja pidama, kesa peale ei tohi mitte linu ega suwe wilja külwada.

§ 6. Koduse pruukimise jaoks tarwilist kütet, hoonete parandamise tarbepuid, kui ka teibaid ja hagu aedade tarwis rentnik*) Kõik parandamise tööd jääwad rentniku hooleks ja tema kulud hoonete ja aedade juures, peremees ostab materjali, rentnik peab seda kõige kaugemalt 5  wersta tagant juure wedama.

§ 7. Nowembrikuu 13. päewal 1860 a. kinnitatud Liiwi kubermangu Talurahwa Seaduse § 146 ja § 147  põhjal ei ole selle talu rentnikul õigust õlgi, põhku ja heinu ilma omaniku teadmata igakordse iseäralise lubata, olgu kellele tahes, laenata ehk müüa; ühtlasi teeb omanik enesele kohuseks rentnikule luba anda, et rentnik heinu, õlgi ja põhku sel mõõdul müüa wõib kuidas neid sellest arwust rohkem saab, mis loomade ja hobuste söötmiseks tarwis läheb. Loomad ja hobused arwatakse raudwaraks, mis rentnik selle kontrahi § 16 järele enese pääle wõetud kohuste õiete täitmise eest pandiks on pannud ennast kohustades, raudwara alati hääs korras hoida.

* Tähendus Paragrahw 6 tähendatakse üles, kas rentnik sellekohaselt temale kätte juhatatud metsast puid saab ja missugused nimelt. Ehitusepuud pandakse tükikaupa kännupaksuse nimetamisega, ahju ehk põletamispuud süldade, turbad kubiksüldade, haod ja teibad koermate järele kirja. Arwatud süllad ja kubik ehk kantsüllad on .... jalalised. 

§ 8. Rentnik maksab iga aasta sellekohase ülemuse poolt tehtud jaotamise järele, nowembrikuu 13. päewal 1860 kinnitatud Liiwi Kubermangu Talurahwa Seaduse § 207 järele üleüldse kõik kroonu-, maa-ja kogukonnamaksud raha ja moonaga, mis rentniku ja tema renditud maa pääl nüüd on, kui ka need, mis wõimalikul korral seaduse põhjal edaspidi määratakse. Sellejuures peab aga maikuu 14. päewal 1886 aastal Kõigekõrgemast antud käsku nimelt tähele pandama.

§ 9. Kahjud, mis õnnetuse juhtumistel wõiwad tulla, nagu: tulekahju, rahekahju ja loomakatk, kannab rentnik.

§ 10. Rentnikul on õigus uute tarwilikkude ehituste ja nende maaparanduse eest, mis tema taluomaniku teadmiste ja nõuusolemisega talus ette on wõtnud ja korda saatnud, omanikult kasu nõuda.

§ 11. Peaks kohaomanik oma talu enne rendiaja lõppu mõnele kolmandale isikule ära müüma ehk rentnikuga uut kontrahti talu rendi pääle andmise pärast mitte tegema, siis on rentnikul õigus kahjutasumist nõuda, nagu see maikuu 22. päewal 1865 a. Kõigekõrgemalt kinnitatud Balti kubermangude komite seaduse sees üles pandud on.

§ 12. Kohaomanikul on õigus igal ajal talu majapidamist läbi waadata ehk kedagi teist inimest läbi waadata lasta.

§ 13. Nowembrikuu 13. päewal 1860 a. kinnitatud Liiwimaa Talurahwa Seaduse § 210 järele ei ole rentnikul õigust, ilma omaniku teadmata ja lubata renditud maast mõnele  teisele isikule ei täit talu ega sellest tükkisid ära anda; niisugusel korral on omanikul õigus rendikontrahti tühjaks teha.

§ 14. Kui omanik ehk rentnik seda kontrahti kuni Jakobi päewani (juulikuu 25. päewal) wiimsel rendiaastal, wallakohtu ees pole üles ütelnud, siis jääb kontraht nowembrikuu 3. päewal 1860 a.. kinnitatud Liiwimaa Talurahwa Seaduse § 215 järele waitolemise põhjusel endiste tingimistega  kolmeks aastaks maksma.

§ 15. Rentnik on kohustatud selle aasta weebruarikuu 1. päewaks, mil tema talukohast wälja läheb, poole eluhoonet ja teisi kõrwalisi hooneid talukoha uuele rentnikule pruukida anda.

§ 16. Nende kohuste täitmise kindlustuseks, mis rentnik selle kontrahti järele kõik enese pääle on wõtnud wastutab tema kõige oma warandusega, iseäranus oma raudwaraga, mis kõige wähemalt kaks hobust ja kaheksa tükki sarwlooma peab olema.

Kui maakoht selle omaniku käest   läheb, siis ei tehta see kontraht nowembrikuu 13. päewal 1860 kinnitatud Liiwi Talurahwa seaduse § 208 järele mitte tühjaks,  waid jääb kuni kaubeldud rendiaja lõpupäewani täie jõuu sisse.

§ 17. Peaks rentnik enne kontrahi lõppu ära surema, siis lähewad selle kontrahi järele kõik õigused ja kohused tema pärijate kätte sel põhjal, mis 1860 a. Talurahwa Seaduse § 193 näidatud, kuni 23nda Aprillini 1912 a.

Kui maakoht selle omaniku kätte läheb, siis ei tehta see kontraht nowembrikuu 13. päewal 1860 a. kinnitatud Liiwimaa Talurahwa seaduse § 208 järele mitte tühjaks, waid jääb kuni kaubeldud rendiaja lõpupäewani täie jõuu sisse.

§ 18. Selguseta asjade seletamise juures, mis sel puhul wõiwad tõusta, kui nad praeguse kontrahi sisse pole ülespandud,  peab nende juhatuste järele käidama, mis nowembri kuu 13. päewal 1860 a. Liiwi Talurahwa Seaduses 1868 a.(augustikuu 26. päewal 1868 N: 20 all wäljaantud Liiwi kubermangu walitsuse patendis) Liiwimaa talurahwa asjade komisjoni määruses, maikuu 22. päewal 1865 a. Kõigekõrgemalt kinnitatud Balti kubermangude komitee seadluses ja juulikuu 9. päewal 1880 a. kinnitatud Balti kubermangude kohtuolu ja talurahwa kohtude muutmise seaduses üles pandud.

    Iseäralikud tingimused:

Rentnik annab Mihkel Lallole lehma toiduks 50 puuda ristikheina ja 50 puuda kaeraõlgi; suwel käib lehm rentniku karjas. Rentnik lahutab elumajast ühe kambri; see sama kus ta praegu elab Mihkel Lallole elamiseks, teistese hoonetesse annab ühe maakiwi hoone Mihkel Lallole tarwituseks . Õunapuu aed jäeb Mihkel Lallo tarwitada. Mihkel Lallo tarwitada jäeb weel wälja renditud talu küllest 3 wakamaad põldo, üks weikene sori heinamaa ja üks ,,kiwistiku'' heinamaa.

 M.Lallo

August Abroi.

1911 a. 24. märtsil toodi see kontraht Pala walla kohtule, selle asukohas, Pala wallamajas, Tartu kreisis isiklikult tuttawate Mihkel Lallo ja August Abroi poolt ustawaks tunnistamiseks ette. Pooltel

on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunnistab, et see kontraht pooltele on ette loetud ja Mihkel Lallo ja August Abroi poolt alla kirjutatud.

 Akti raamatu järele N: 6

Esimees K. Wahi

 liikmed K.Pender

aj. Kirjutaja J. Priimägi.

Pala vallakohtu pitsati jäljend.