Kontraht. Täna allnimetatud päewal, on Markus Kaarli poja Leppiku, kui omaniku ja Pala walla liikme August Jaani p. Parwei kui rentniku wahel järgmine rendi leping tehtud:

§ 1. Markus Leppik annab oma Loba koha N: 48, mis on Halliku mõisa järgi, Kodawere kihelkonnas Jurjewi kreisis, rentniku August Parwe kätte rendi peale, see on 23 Aprillist 1911 a. kunni 23 Aprillini 1912 a. selle Loba koha seaduslikude piiridega, mis on 13 taldrit 42 krossi, siin allnimetatud järgmiste muudatustega:

     Loba koha suurusest on omanik wäljawõtnud:

I. Pool talu õue, õunapuu aed ja põllumaa tükk mis õunapuu aia taga on.

II. See maatükk kus enne potiwabrik oli ja tee sinna.

III. Sawiauk kust pottsepp sawi wõtis ja tee sinna.

§ 2. Rentnik August Parwe maksab renti Loba koha eest aastas 200 Rbl. (Kakssada rubla) ja nimelt järgmistel tähtpäewadel: 1 Aprillil poole aasta rent ette ja 1 Oktobril teine pool.

§ 3. Eelnimetatud rendi juurde, annab ja töötab rentnik omanikud, iga rendi aasta ilma tasumist saamata:

   a.) Annab 1 Märtsist kunni 30 Septembrini iga päew 2 toopi ja 1 Oktobrist 29 Februarini iga päew 1 toop sooja täis piima.

   b.) Annab 15 koormat sõnnikut, ja pitki õlgi niipalju kui omanikul loomadele alla panemiseks tarwis on.

   d.) Annab hobust omanikule igakord kui temal tarwis on, saab aga maksetud:Kodawere kiriku ja Saare mõisa iga sõit 60 kop., Woldi waksali iga sõit 1 Rbl. 35 Kop. ja Jurjewi iga sõit 1 Rbl. 80 Kop.

   e.) Peab kaks lammast talledega suwel omas karjas ja karjuse hoole all ja annab talwe toiduks 30 puuda hääd lamba heina.

  g.) Harib omaniku pruukida olewat maad oma hobusega ja wedab sõnniku.Teeb ja töötab kõik mis maade juures teha tuleb, paneb wilja koku, peksab ära, wõtab kartulid üles ja paneb saadused korralikult paigale.

  h.) Wedab kuus sülda puid ja hagu nii palju kui tarwis ja sealt kust omanik neid osta saab.

§ 4. Kõik walla, kiriku ja kroonu maksud, ühes ka  kroonu dessatimaks, orjused ja tegemised mis selle koha peal on, ehk weel tulewad, maksab ja tallitab rentnik. (Liiwim. talur. Kogu R. s. § 207.)

§ 5. Tulekassa raha Loba talu hoonete eest, mis ,,Esimese Pala  tulekahju korral wastastiku awitamise seltsis" kinnitatud on, maksab omanik aga õlgede andmine ja materjali wedu, mis kinnituseselts nõuab jääb rentniku kanda.

§ 6. Rentnik saab koha wastu wõtmisel 1/6 jagu( üks kuuendik) kõige põllumaast ruki all ja 1/6 jagu (üks kuuendik) kõigest põllumaast ristikheina all ja annab kontrahi lõpul  selles seisu korras, ilma tasumist saamata omanikule tagasi. Linade alla ei tohi rentnik rohkem põldu pruukida. Kui kolm wakamaad. Iga puuduwa wakamaa ristikheina ehk rohkem tehtud linade eest maksab rentnik omanikule 15 Rbl. (wiisteistkümmend) rubl. wakamaa pealt kahju tasu. Iga puuduwa wakamaa rukipea, mis külwamata on jäetud 6 (kuus) seemet ja halwa harimise ehk halwa seemnega külwamise 5 Rbl. (wiis rubla) wakamaa pealt kahju tasu. Wabandus, et rentnik põldusid seada ega külwamist mõõta ei oska, jääb tähele panemata.

§ 7. Rentnik wõib kesapõldu ainult wiki all pidada, mida aga õigel ajal heinaks peab tegema. Ka sõnnikut ei tohi muu põllu peale wedada kui kesa peale. Ainult aia maa peal on sõnnikut lubatud.

§ 8. Õlgi, heinu, põllupõhku, ega sõnnikut ei tohi rentnik wälja laenata ega müia, ei ka milgi kombel koha pealt ära saata.

§ 9. Rentnikul on keelatud täit kohta ehk üksikuid jagusid ilma omaniku teadmata ja lubata wälja anda ehk edasi rentida. Ka on rentnikul keelatud hagu ja turwast oma pruukimiseks ja edasi andmiseks wõta.

§ 10. Rentnikul on lubatud karjamaa ja osa heinamaad üles künda, nii palju kui omanik seda heaks arwab. Kraawid uuesti üle küntud maa sisse kaewab omanik oma kuluga ja oma heaks arwamise järele. Rentnik uuemaa tegemise eest mingit tasumist ei saa.

§ 11. Kõik parandused, mis hoonete juures tarwis läheb, teeb rentnik oma kuluga, aga omanik annab materjali, mida rentnik, ilma tasumist saamata, juurde peab wedama. Ka on rentnik kohustatud kambrite ja reiaaluste parandamiseks ja wankri kuuri tegemiseks materjali ilma tasumist saamata juurde wedama, sealt kust omanik seda osta saab.

§ 12. Rentniku hool on kõik selle koha teed, kraawid, sillad, hooned ja aiad, aga kõige enam katused hääs korras hoida; õled katuste parandamiseks paneb rentnik omast käest. Ka on rentnik kohustatud õle katuste ümber tegemiseks õled andma; saab aga selle wastu wanad õled loomadele alla panemiseks. Omanikul ehk tema asemikul on õigus igal ajal ja nii mittu korda, kui see nende tahtmine on sellekoha tallitamist läbi waadata ehk waadata lasta. Kui rentnik midagi lohakile on jätnud, siis wõib omanik seda tema kulu peal korda seada lasta.

§ 13. Kui rentnik selle koha omanikule kontrahi lõpul tagasi annab, siis peab olema: a.) hooned ja nimelt katused häästi parandatud. b.) rukipõld olgu hästi haritud ja õigel ajal hää seemnega külwatud. d.) Kõik sõnnik ja üle jäänud loomade toit, põhk ja heinad, peab rentnik ilma tasumist saamata koha peale maha jätma. e.) eelseiswa põllutöö aasta tarwis peawad kõrred ja ristikheina sööt aegsasti küntud ja äestatud olema. Paranduste ja korraldamiste eest, hoonete ja maade juures, rentnik mingit tasumist ei saa. Ka ei ole rentnikul selle kohta midagi ütlemist ega tasu nõudmist, et Kiisli weski wesi ühe tüki heinamaa peale tuleb. Peab aga seaduslikult kaks  kuud kuiw olema.

§ 14. Kõik õnnetused ja kahjud, mis pikse, tule, rahesadu ehk weiste katku läbi rentniku waranduse juures tulewad, peab rentnik ise oma  kahjuks kandma.

§ 15. Rentnik on kohustatud selle eest hoolt kandma, et tema perekond ja töölised ennast  auusasti ja sääduslikult üles peawad, ja ei  miski halwa olekuga omaniku ega tema perekonda ei tülita. Ka wastutab rentnik kõige kahju eest mis tema perekonna liikmete ehk tööliste läbi omaniku waranduse juures tuleb.

§ 16. Kõik kulud ja maksud, mis  selle lepingu kirjutamise ja kinnitamise juures tulewad, kannab rentnik.

§ 17. Rentnikule antud hooned ja inwentar on järgmised:

    a.) Eluruumid ühes rehetua ja reiaalusega.

    b.) Üks ait ja wankri kuur.

    d.) Karjalaut ühes onniga ja sealaut.

    e.) 18 paari wilja redelid, mida rentnik oma materjaliga peab parandama ja korras hoidma.

    g.) Rentnik saab iga rendi aasta omanikult  ilma tasuta, kolm koti superwosfati ruki põllule külwamiseks, mida aga rentnik ise juurde peab wedama.

§ 18. Kõige nende ülemal nimetatud lepingu punktide kindlaks täitmiseks,  maksab rentnik omanikule 50 Rbl. (wiiskümmend rubla) kautsjoniks sisse ja saab terwelt tagasi. Kui selle koha tagasi andmisel talu hooned ja põllud  lepingu järele kõik õiges korras on ja kõik maksud maksetud. Wastasel korral wõib omanik kautsjoni oma kahjutasumiseks ja maksude maksmiseks ära wõta.

§ 19. Kui sääduslikul tärminil kummagilt poolt selle lepingu ülesütlemist ei ole, siis kestab see leping peale ülemal nimetatud aja weel aasta edasi.

August Parwe.

Markus Leppik ei oska kirja, tema isiklikul palwel kirjutas alla K Masing.

Ükstuhat üheksasada üheteistkümnendal aastal Juuli kuu 9 päewal toodi see kontraht Palla walla kohtule isiklikult tuttawate, Pala walla liikmete ja siinsamas wallas elawate Markus Kaarli p Leppiku ja August Jaani p Parwei poolt ustawaks tunnistamiseks ette, selle  kohtu ruumides, Pala wallamajas Tartu kreisis. Lepingu tegijatel on säädusline lepingu tegemise wõimus. Wallakohus tunnistab, et  see leping mõlemile on etteloetud, ning August Parwei poolt isiklikult, aga Markus Lepiku palwel, kes kirjaoskamata, Pala walla liikme, isiklikult tuttawa Karel Jakobi p. Masingu poolt allakirjutatud. Kontrahtile 1 rub.  eest tempelmarkisid pääle pandud. Akti raamat N 11. Kokku kolm lehte.

    Esimees J.Otter

    liikmed J. Uusen P. Härma K. Sarwik

    Kirjutaja Brükkel.

Pala vallakohtu pitsati jäljend.

Tempelmarkide jäljendid.