PROTOKOLL

Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.1143.1.4
Kaader
91
Daatum10.02.1878
Protokolli number14
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod

Kattessas kohhos sel sammal päiwal  

Tulli ette mõtsawaht Hendrik Tuhhand, ja kaibas et Walgjerwe perremees Adam Pällosoon ollewat Karraskij mõisa Zigaorro raondust kats poolt süld walmit raotud kuuse ja peddaja puid kos kumki pool süld 4 jalga suure ommawa olno, ärra warrastanno nõudis perrisherra kässo pääle /3/ r kolm rubla puude eest, andis tunnistajas Krootussest Michel Trath, ja Karraskist Jaan Raig kedda ma hendaga ütten wõtsin kui jälgi pitte perrä aijeme 

Sai ette kutsotus Krootusse perremees Michel Trath nink mõtsawaht Hendrik Tuhhand kaibus ette loetus ja kohto poolt nõutus mes ta selle puu wargusse ülle wõip tunnistada, kes küssimisse pääle ütles minna lätsi ommiko enne walget wasta 11 januar omma asja perräst Zigarowa mõisa läbbi Karraskij moisa puu raondo, nink näggin et tük maad teewerest kawwen kats meest katte obboselle puid pääle panniwa minna hõigasin, kas teie ollete warga wai mõisa mehhe, agga wastust es sa middagi taggasi, sis lätsin weel tük maad eemmale ja willistin ka tolle pääle es lausowa sõnna, teggiwa iks omma tööd eddesi ilm hirmota, kui minna Ziggarowa mõisa sain ja omma asja olli sääl ärra tallitanno, nakkasin minna jälle koddo poole tullema, nink näggin sis sest et kuu walgeöö olli et mitte õige mehhe es olle, kos nemma mitte Karraskij mõisa pääle es sõida enge Soodla Saberna päle läbbi Tiidokülla. 

Mes ma piddin teggema muud kui iks koddo tarbis minnä, näid olli katte keiste ja ka obbostega egga jalgsi iks järgi ei sa, kui weel mõnne sammo eddesi asten näggin et üts ülle minno reä läts minna joosin wasta ja tunsen ärra et Karraskij mõtsawaht Hendrik Tuhhand se olli, selletasin temmale kiik ärra kuidas assi olli, temma pallel minno tood kottost näudata konnes puid omma pääle panto, minna lätsin ja näüdasin, kos temma okwa ärra tuns et õdango ollo puu allale ja nüüd ärra kaddono löüs. 

Mõtsawaht Hendrik Tuhhand pallel minno, et ma waiwas wõttas ja jälgi pitte puuwargille jalgsi takkan lääs, mes minna ka tetta lubbasin, nakkasin järgi minnema õige rutto, ja sain Saberna mõisa kõrtsi mann neile perrä, lätsi manno ja tunsen et Walgjerwe perremees Adam Pällosoon se olli ja tõine temma sullane, sis ütli minna mes perräst sinna tullet Karraskij raondehhe puide wargille, sis om iks minno pääl se süüd et ma sääl piiri pääl ellan otsitas iks meid läbbi, tolle wahheaja seen tulliwa ka mõtsawaht Hendrik Tuhhand temmaga ütten obesemees Jaan Raig, nink mõtsawaht küsse kost sa neid puid ollet toono sis üttelno Adam Pällosoon minna ei olle mitte Karraskij mõtsast neid puid toono enge Pigandi mõtsast, tükki aja perrast kui olli haste perrä mõttelno üttelno minna toin need puud õige Walgjerwe mõtsast todda kuulin minna mõtsawaht ja ka Jaan Raig et temma nida ütles, sis ütles mõtsawaht panne ne puud minno wastotamesse pääle mahha, kes obbesega nakkas ajama konni Tamme walla jao sisse, sis kuts motsawaht Tamme kohtomeest wälja ja meie es lasse temmal enne eddesi minna  Tamme kohtomees käskno ka puud mahha panda agga todda käsko ei olle temma ka mitte kuulno sis wõtnowa 6 halgo temma koormast ja laskno temmal sis ärra sõita.  ja no 6 halgo puid janowa Tamme kohtomehhe hoitmisse alla. 

Sai kohto ette kutsotus Jaan Raig nink Michel Trath tunnistus ette loetus kes kiik perramäst luggo Saberna kõrtsist sadik ütles õige ollewat, ni samma ütles ka mõtsawht Hendrik Tuhhand. 

Sai ette kutsotus Walgjerwe perremees Adam Pällosoon nink motsawahhi kaibus ja tunnistajatte tunnistus ette loetus kes nüüd jälle tõiste ütles ollewat Põlgaste mõtsast Johann Wõtme raondo päält minnewa aasta ostno, ja nüüd säält ommi puid ärra toono. 

Otsus   Kohhos sai wäega toost arwo et Adam Pällosoon nimmelt too puu warras om olno, nink 3 täwwelikko tunnistajat ommawa tunnistanno et eesmalt ütles Pigandi mõtsast toono ollewat perrast jälle Walgjerwe mõtsast, nink et nüüd aiga olli sõpro otsi kes olles üttelda wõino et minna lubbasin ommast raondust tolle puid tuwwa, ehk ka müüsin, Moistis kohhos et Adam Pällosoon massap mõisalle puude eest kolm rubla nink walla waeste laati nelli rubla ütte kokko /7/ säitse rubla mes kiik 8 paiwa aja seen peap masseto ollema. 

Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus ent A Pällosoon es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.

                                      Karraskij Kohtomajan sel 10 februaril 1878

                                                                                  Päämees J. Tullos XXX

                                                                                Kohtomees J. Uibo  XXX

                                                                               tõine    do    J. Leppson  XXX

Kattessas kohhos sel sammal päiwal  

Tulli ette mõtsawaht Hendrik Tuhhand, ja kaibas et Walgjerwe perremees Adam Pällosoon ollewat Karraskij mõisa Zigaorro raondust kats poolt süld walmit raotud kuuse ja peddaja puid kos kumki pool süld 4 jalga suure ommawa olno, ärra warrastanno nõudis perrisherra kässo pääle /3/ r kolm rubla puude eest, andis tunnistajas Krootussest Michel Trath, ja Karraskist Jaan Raig kedda ma hendaga ütten wõtsin kui jälgi pitte perrä aijeme 

Sai ette kutsotus Krootusse perremees Michel Trath nink mõtsawaht Hendrik Tuhhand kaibus ette loetus ja kohto poolt nõutus mes ta selle puu wargusse ülle wõip tunnistada, kes küssimisse pääle ütles minna lätsi ommiko enne walget wasta 11 januar omma asja perräst Zigarowa mõisa läbbi Karraskij moisa puu raondo, nink näggin et tük maad teewerest kawwen kats meest katte obboselle puid pääle panniwa minna hõigasin, kas teie ollete warga wai mõisa mehhe, agga wastust es sa middagi taggasi, sis lätsin weel tük maad eemmale ja willistin ka tolle pääle es lausowa sõnna, teggiwa iks omma tööd eddesi ilm hirmota, kui minna Ziggarowa mõisa sain ja omma asja olli sääl ärra tallitanno, nakkasin minna jälle koddo poole tullema, nink näggin sis sest et kuu walgeöö olli et mitte õige mehhe es olle, kos nemma mitte Karraskij mõisa pääle es sõida enge Soodla Saberna päle läbbi Tiidokülla. 

Mes ma piddin teggema muud kui iks koddo tarbis minnä, näid olli katte keiste ja ka obbostega egga jalgsi iks järgi ei sa, kui weel mõnne sammo eddesi asten näggin et üts ülle minno reä läts minna joosin wasta ja tunsen ärra et Karraskij mõtsawaht Hendrik Tuhhand se olli, selletasin temmale kiik ärra kuidas assi olli, temma pallel minno tood kottost näudata konnes puid omma pääle panto, minna lätsin ja näüdasin, kos temma okwa ärra tuns et õdango ollo puu allale ja nüüd ärra kaddono löüs. 

Mõtsawaht Hendrik Tuhhand pallel minno, et ma waiwas wõttas ja jälgi pitte puuwargille jalgsi takkan lääs, mes minna ka tetta lubbasin, nakkasin järgi minnema õige rutto, ja sain Saberna mõisa kõrtsi mann neile perrä, lätsi manno ja tunsen et Walgjerwe perremees Adam Pällosoon se olli ja tõine temma sullane, sis ütli minna mes perräst sinna tullet Karraskij raondehhe puide wargille, sis om iks minno pääl se süüd et ma sääl piiri pääl ellan otsitas iks meid läbbi, tolle wahheaja seen tulliwa ka mõtsawaht Hendrik Tuhhand temmaga ütten obesemees Jaan Raig, nink mõtsawaht küsse kost sa neid puid ollet toono sis üttelno Adam Pällosoon minna ei olle mitte Karraskij mõtsast neid puid toono enge Pigandi mõtsast, tükki aja perrast kui olli haste perrä mõttelno üttelno minna toin need puud õige Walgjerwe mõtsast todda kuulin minna mõtsawaht ja ka Jaan Raig et temma nida ütles, sis ütles mõtsawaht panne ne puud minno wastotamesse pääle mahha, kes obbesega nakkas ajama konni Tamme walla jao sisse, sis kuts motsawaht Tamme kohtomeest wälja ja meie es lasse temmal enne eddesi minna  Tamme kohtomees käskno ka puud mahha panda agga todda käsko ei olle temma ka mitte kuulno sis wõtnowa 6 halgo temma koormast ja laskno temmal sis ärra sõita.  ja no 6 halgo puid janowa Tamme kohtomehhe hoitmisse alla. 

Sai kohto ette kutsotus Jaan Raig nink Michel Trath tunnistus ette loetus kes kiik perramäst luggo Saberna kõrtsist sadik ütles õige ollewat, ni samma ütles ka mõtsawht Hendrik Tuhhand. 

Sai ette kutsotus Walgjerwe perremees Adam Pällosoon nink motsawahhi kaibus ja tunnistajatte tunnistus ette loetus kes nüüd jälle tõiste ütles ollewat Põlgaste mõtsast Johann Wõtme raondo päält minnewa aasta ostno, ja nüüd säält ommi puid ärra toono. 

Otsus   Kohhos sai wäega toost arwo et Adam Pällosoon nimmelt too puu warras om olno, nink 3 täwwelikko tunnistajat ommawa tunnistanno et eesmalt ütles Pigandi mõtsast toono ollewat perrast jälle Walgjerwe mõtsast, nink et nüüd aiga olli sõpro otsi kes olles üttelda wõino et minna lubbasin ommast raondust tolle puid tuwwa, ehk ka müüsin, Moistis kohhos et Adam Pällosoon massap mõisalle puude eest kolm rubla nink walla waeste laati nelli rubla ütte kokko /7/ säitse rubla mes kiik 8 paiwa aja seen peap masseto ollema. 

Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus ent A Pällosoon es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.

                                      Karraskij Kohtomajan sel 10 februaril 1878

                                                                                  Päämees J. Tullos XXX

                                                                                Kohtomees J. Uibo  XXX

                                                                               tõine    do    J. Leppson  XXX