Ette tulliwa kadonu Jaan Wals perrija Jaan Wals ja Marri Lukk ja perriwa oma kadonu esäst perrä jäänu tarre, lauta, ja aita ehk üle pä koiki hooned ja rõiwed niisama perib Jaan ka lehma me temä esäle oli andnu mes nüüd kõik esä naise Ewa Wals käen om, mes kõik kokko 80 rubla wäärt arwata om; rõiwa kask ja särk.
Lesk Ewa Wals oma Wöörmundri Jaan Paaboga ette kutsutu ja see kaibus kuulutetu ütlep, et temäl ei olewad midagi kadonu mehe kraami kõik olewad temä oma, Jaan oli kül lehma andnu, tuu oli ka wõtnu. kui Jaan Wenne-maale ärä oli lännu, sis oli kik elotus otsan olnu sis oli temä tõttes Ewa Leht kõik oma kullaga tennu, päälegi ei ole kadonu Jaan omile latsile midagi lubanu, selleperäst et nemä ka tedä kunagi ei olewa awitanu üles pidada.
Wöörmünder Jaan Paabu tunistab, et temä oli kadonule Jaanile oma Sõõru päält aidapalgi lubanu ja temä hobesega wedänu, ja tu olewad weel masmata, Katre Leicht oli hobese päiwa tasa orjanu. Tarre palgi om külla poolt korjatu, mes edimält laudas oli tettu ja perast tarres, mes kõik Katre Leiht wastutamise pääle oli saanu antus, niisama om ka laut ostetud.
Päälegi ütles Jaan Paabu oma hobesega kõik kadonu Jaan Wals põllu tegewad. Nii et Jaan Wals elänu Wennemaal, kui tarre oli tettu. Tu kadonu Jaani perris tarre oli jo müüdus saanu ene kui Ewa naises oli wõtnu. Nee hoone oma kõik Ewa aigo saado.
Marri Lukk tunistab, et temä kül omast teenistusest kadonu esa üles pidamises om andnu.
Jaan Wals ütlep et temä ka sis kõik oma kraami omale kadonu esäle andnu kui tema Wenne maale ärä om lännu.
Kogokonna kohtu poolt saab ka tunistetus et Jaan Wals om walla poolt ülles pidamist saanu ja ka rohitsetus, (sis om arwata et temä).
Otsus:
Kogokonna kohus mõistab, et kadonu Jaan Wals lastel, Jaan Wals ja Marri Lukk, mingisugust perimist omast esa warandusest ei ole, enegi kik jääb tema läsja Ewa Wals peränduses.
Otsus kuuluteti § 773 ja 774 perrä T.S.
Jaan Wals ja Marri Lukk aniwa selsamal kõrral ülles et nemä rahul ei ole ja saije ka oppuse leht wälja antus.
Pääkohtomees Andres Nikopensius
Kotomees Peter Nemwalz
" Joh. Nikopensius
" Jaan Leib
Ette tulliwa kadonu Jaan Wals perrija Jaan Wals ja Marri Lukk ja perriwa oma kadonu esäst perrä jäänu tarre, lauta, ja aita ehk üle pä koiki hooned ja rõiwed niisama perib Jaan ka lehma me temä esäle oli andnu mes nüüd kõik esä naise Ewa Wals käen om, mes kõik kokko 80 rubla wäärt arwata om; rõiwa kask ja särk.
Lesk Ewa Wals oma Wöörmundri Jaan Paaboga ette kutsutu ja see kaibus kuulutetu ütlep, et temäl ei olewad midagi kadonu mehe kraami kõik olewad temä oma, Jaan oli kül lehma andnu, tuu oli ka wõtnu. kui Jaan Wenne-maale ärä oli lännu, sis oli kik elotus otsan olnu sis oli temä tõttes Ewa Leht kõik oma kullaga tennu, päälegi ei ole kadonu Jaan omile latsile midagi lubanu, selleperäst et nemä ka tedä kunagi ei olewa awitanu üles pidada.
Wöörmünder Jaan Paabu tunistab, et temä oli kadonule Jaanile oma Sõõru päält aidapalgi lubanu ja temä hobesega wedänu, ja tu olewad weel masmata, Katre Leicht oli hobese päiwa tasa orjanu. Tarre palgi om külla poolt korjatu, mes edimält laudas oli tettu ja perast tarres, mes kõik Katre Leiht wastutamise pääle oli saanu antus, niisama om ka laut ostetud.
Päälegi ütles Jaan Paabu oma hobesega kõik kadonu Jaan Wals põllu tegewad. Nii et Jaan Wals elänu Wennemaal, kui tarre oli tettu. Tu kadonu Jaani perris tarre oli jo müüdus saanu ene kui Ewa naises oli wõtnu. Nee hoone oma kõik Ewa aigo saado.
Marri Lukk tunistab, et temä kül omast teenistusest kadonu esa üles pidamises om andnu.
Jaan Wals ütlep et temä ka sis kõik oma kraami omale kadonu esäle andnu kui tema Wenne maale ärä om lännu.
Kogokonna kohtu poolt saab ka tunistetus et Jaan Wals om walla poolt ülles pidamist saanu ja ka rohitsetus, (sis om arwata et temä).
Otsus:
Kogokonna kohus mõistab, et kadonu Jaan Wals lastel, Jaan Wals ja Marri Lukk, mingisugust perimist omast esa warandusest ei ole, enegi kik jääb tema läsja Ewa Wals peränduses.
Otsus kuuluteti § 773 ja 774 perrä T.S.
Jaan Wals ja Marri Lukk aniwa selsamal kõrral ülles et nemä rahul ei ole ja saije ka oppuse leht wälja antus.
Pääkohtomees Andres Nikopensius
Kotomees Peter Nemwalz
" Joh. Nikopensius
" Jaan Leib
