PROTOKOLL

Pala: Lepinguraamat (1897-1915)

LeidandmedEAA.3089.1.12
Kaader
323
324
325
Daatum08.04.1915
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Mõisamaa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Nukka mõisa maakohast ühe jao Aleksander Juhansoni kätte. Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest A. Juhanson  mõisale teeb hinnata nelikümmend jala mehe päewad Jüripäewast kuni Mihklipäewani ja nelikümmend wiis jala päewad Mihklipäewast kuni Jüripäewani ja paneb hinnata kokku see mõisawili mis § 7 nimetab.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukkipõld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld igaüks kolm wakkaalla suur ja kaheksa wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Aleksander Juhanson terwelt wasta wõtma ja niisamati kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine uueste ehitamine olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Üleüldise saab Juhanson wiisteist kümme wakkamaad põldu.

§ 3. A. Juhanson peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Nukka talust ei sõnnikud, heinu, õlgi  ja põllutoitu wälja wedada ehk ära anda,  muud kui  üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. A. Juhanson peab kõige Palla  mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. A. Juhanson saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Aleksander Juhanson maksab tema iga tegemata jäänud  suwe päewa eest  seitsekümment kopikat ja iga talwe päewa eest  nellikümmend kopikat.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas neli wakamaad heinamaad ehk kunstheinamaad oma hobusega tegema, niisama  ka kaks wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, nelli wakamaad rukkid ehk nisud kaks wakamaad odrad wõi ernid kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab Nukka talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks  hobune. Kui majanik on ennast kulutanud  selle talu parandamise  heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku

tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba  neid koeri mahalasta, mis  wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis  juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13.  A. Juhanson wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsuselle seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. A.Juhanson saab Nukkal ühe elukorteri anda jaos; laut, tall, kaew ja muud ruumid on tal teiste Nukka elanikudega üleüldine, niisama ka karjama. Mõisa teenijate kui ka Liisa Kiisa ja Marie Rehhe lehmad ja lambad käiwad Nukka karjamaa peale kõik suwi otsa. Kaotsioni raha maksis Juhanson kümme rubla sisse, kelle eest tema aastas wiis protseni maksetud saab.

                                           Hoonete seisus: 

     Rendile andja, Palla mõisaomaniku wolinik L Nesterow

                                           Aleksander Johansoon.

Tõsjatšja devjatsot pjatnadtsatago goda aprelja mesjatsja 8 dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu Sudu v pomeštšeniju Suda, nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskago ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi  volosti Jurjevskago ujezda  doverennõm vladeltsa imenija Palla  dvorjanina Jaana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšaninom Lukjanim Aleksandrovitšem Nesterovõm, deistvujuštšim po  doverennosti pervago  ot 10 dekabrja 1913 i javlenoi togo že tšisla u Jurjevskogo Notariusa Rozentalja po  registru za N: 5985,  litšno volostnomu Sudu neizvestnõm,

 predstavivšim v dokazatelstvo svojei samolitšnosti bezsrotšnuju pasportnuju knižku võdannuju  Novo-Otepeskim  volostnõm upravlenijem 29 janv. 1914 za N:11 imejuštšim zakonnuju pravosbosobnost k šoveršeniju aktov. Pri  etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto dogovor sei protšitan dogovarivajuštšimisja litsami i imi sobstvennorutšno podpisan. Po aktovoi knigi N 3.

  Predsedatel A Priks

  Pisar: Brjukkel 

 Pala vallakohtu pitsati jäljend. 

                                                    

Mõisamaa meeste kontraht.

§ 1. Palla mõisawalitsus annab Nukka mõisa maakohast ühe jao Aleksander Juhansoni kätte. Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest A. Juhanson  mõisale teeb hinnata nelikümmend jala mehe päewad Jüripäewast kuni Mihklipäewani ja nelikümmend wiis jala päewad Mihklipäewast kuni Jüripäewani ja paneb hinnata kokku see mõisawili mis § 7 nimetab.

§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukkipõld ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld igaüks kolm wakkaalla suur ja kaheksa wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Aleksander Juhanson terwelt wasta wõtma ja niisamati kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine uueste ehitamine olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Üleüldise saab Juhanson wiisteist kümme wakkamaad põldu.

§ 3. A. Juhanson peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Nukka talust ei sõnnikud, heinu, õlgi  ja põllutoitu wälja wedada ehk ära anda,  muud kui  üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.

§ 4. A. Juhanson peab kõige Palla  mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.

§ 5. A. Juhanson saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.

§ 6. Kui Aleksander Juhanson maksab tema iga tegemata jäänud  suwe päewa eest  seitsekümment kopikat ja iga talwe päewa eest  nellikümmend kopikat.

§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas neli wakamaad heinamaad ehk kunstheinamaad oma hobusega tegema, niisama  ka kaks wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, nelli wakamaad rukkid ehk nisud kaks wakamaad odrad wõi ernid kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.

§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.

§ 9. Majanik peab Nukka talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks  hobune. Kui majanik on ennast kulutanud  selle talu parandamise  heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku

tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi selle eest midagi nõuda.

§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j.n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.

§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba  neid koeri mahalasta, mis  wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis  juhtub ka see, mis § 12 nimetab.

§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.

§ 13.  A. Juhanson wõib iga aasta oma koha ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsuselle seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.

§ 14. A.Juhanson saab Nukkal ühe elukorteri anda jaos; laut, tall, kaew ja muud ruumid on tal teiste Nukka elanikudega üleüldine, niisama ka karjama. Mõisa teenijate kui ka Liisa Kiisa ja Marie Rehhe lehmad ja lambad käiwad Nukka karjamaa peale kõik suwi otsa. Kaotsioni raha maksis Juhanson kümme rubla sisse, kelle eest tema aastas wiis protseni maksetud saab.

                                           Hoonete seisus: 

     Rendile andja, Palla mõisaomaniku wolinik L Nesterow

                                           Aleksander Johansoon.

Tõsjatšja devjatsot pjatnadtsatago goda aprelja mesjatsja 8 dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu Sudu v pomeštšeniju Suda, nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskago ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi  volosti Jurjevskago ujezda  doverennõm vladeltsa imenija Palla  dvorjanina Jaana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšaninom Lukjanim Aleksandrovitšem Nesterovõm, deistvujuštšim po  doverennosti pervago  ot 10 dekabrja 1913 i javlenoi togo že tšisla u Jurjevskogo Notariusa Rozentalja po  registru za N: 5985,  litšno volostnomu Sudu neizvestnõm,

 predstavivšim v dokazatelstvo svojei samolitšnosti bezsrotšnuju pasportnuju knižku võdannuju  Novo-Otepeskim  volostnõm upravlenijem 29 janv. 1914 za N:11 imejuštšim zakonnuju pravosbosobnost k šoveršeniju aktov. Pri  etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto dogovor sei protšitan dogovarivajuštšimisja litsami i imi sobstvennorutšno podpisan. Po aktovoi knigi N 3.

  Predsedatel A Priks

  Pisar: Brjukkel 

 Pala vallakohtu pitsati jäljend. 

                                                    


TAGASI KUVA MÄRGENDUS