Haaslava: Lepinguraamat (1891-1914)
| Leidandmed | EAA.3261.1.13 |
|---|---|
| Kaader | 12 13 |
| Daatum | 13.04.1892 |
| Protokolli number | 25 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
№ 26
Juures olid: Eestistuja:
Kohtumees:
"
Tuli ette
Kontrakt.
Poole
Taluomanik
I.
Talu omanik
II.
Raharenti selle poole
III.
Rentniku kohus om, seda tema kätte renti pääle antud pool
a) talukoha hooned ja nimelt nende kattused olgu hea korra pääl;
b) rukki nurme olgu heasti haritud nink õigel ajal hää seeme peale külitud;
c) aijad olgu hea korra pääl.
d) heinamaad wõõsastest puhtad;
e) keik wiimane sõnnik ja ülejäänud loomade toit ja põhk piab sama koha pääle jääma ilma tasumata;
f) talu piirid olgu puhtad ja hästi ülewal hoitud;
g) tööde poolest eesseiswa töö aasta pääl peab rukki ja ristikheina kõrs künnetud saama.
IV.
Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a § 146 ja 147 järele ei wälja laenata, ega ära müia ei ka muido koha päält ära saata ilma taluomaniku teadmata ning tahtmata.
V.
Selle
VI.
Talu omanikul om see õigus, et ta igal ja nii mittu korda, kui see tema meele järele om, seda talu koha talitamist wõib kas ise läbi waatada, ehk teistest laske läbikatsuta.
VII.
Ilma talu omaniku teadmise ja tahtmiseta ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jau kaupa mõne muu inimese kätte anda § 210
VIII.
Rentnik paneb kautsoniks keige nende kontrakti järele enese pääle wõetud sundimiste perast ülekeige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit kelle sees olgu keige wähemine kaks hobust ja kuus weiste pääd, mis hea korra pääl om üles peetud.
IX.
Ülesütlemise päiw om sel 25 Juulil.
Kui rentnik midagi tahab ehitada, piab esi materjali wedama, aga talu omanik ehitab; talu koha parandamise eest ei saa rentnik midagi tasumist.
1 Webr. enne talukoha ära andmist om rentniku kohus pool jagu elomajast nink muu hoonedest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.
X.
Juhtuks ette tulema, et renti andja selle talu selle renti aja sehes ära müüb, kelle wasto rentnikul midagi ütlemist ei wõi olla, wait om temal aga see ees õigus seda talukohta osta aga wälja mineku raha ei saa tema mitte, olgu tema esi ostja ehk üks wõeras.
XI.
Rentnik peab wiis jagu keigest nurmemaast rukki all ja keige wähem kümnes jagu ristikheina all pidama ja järele jätma ilma tasumata. Linade all ei tohi rentnik mitte rohkem teha, kui iga aasta ristikheina all om ja maksab rentnik iga rohkem tehtud wakkamaa linade eest, kui ka iga puuduliko wakamaa rukki ehk ristikheina eest 25 Rub. taluomanikule kohe ära wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei mõista, ei saa kuulda wõetud.
Rendileandja:
Rentnik:
Et selle eenseiswa kontrakti sisu Talurahwa Seaduse § 718 järgi täielikult om ette loetud ja ka seletud rentniku
Eestistuja:
Kohtumees:
"
Kirjutaja:
№ 26
Juures olid: Eestistuja:
Kohtumees:
"
Tuli ette
Kontrakt.
Poole
Taluomanik
I.
Talu omanik
II.
Raharenti selle poole
III.
Rentniku kohus om, seda tema kätte renti pääle antud pool
a) talukoha hooned ja nimelt nende kattused olgu hea korra pääl;
b) rukki nurme olgu heasti haritud nink õigel ajal hää seeme peale külitud;
c) aijad olgu hea korra pääl.
d) heinamaad wõõsastest puhtad;
e) keik wiimane sõnnik ja ülejäänud loomade toit ja põhk piab sama koha pääle jääma ilma tasumata;
f) talu piirid olgu puhtad ja hästi ülewal hoitud;
g) tööde poolest eesseiswa töö aasta pääl peab rukki ja ristikheina kõrs künnetud saama.
IV.
Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a § 146 ja 147 järele ei wälja laenata, ega ära müia ei ka muido koha päält ära saata ilma taluomaniku teadmata ning tahtmata.
V.
Selle
VI.
Talu omanikul om see õigus, et ta igal ja nii mittu korda, kui see tema meele järele om, seda talu koha talitamist wõib kas ise läbi waatada, ehk teistest laske läbikatsuta.
VII.
Ilma talu omaniku teadmise ja tahtmiseta ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jau kaupa mõne muu inimese kätte anda § 210
VIII.
Rentnik paneb kautsoniks keige nende kontrakti järele enese pääle wõetud sundimiste perast ülekeige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit kelle sees olgu keige wähemine kaks hobust ja kuus weiste pääd, mis hea korra pääl om üles peetud.
IX.
Ülesütlemise päiw om sel 25 Juulil.
Kui rentnik midagi tahab ehitada, piab esi materjali wedama, aga talu omanik ehitab; talu koha parandamise eest ei saa rentnik midagi tasumist.
1 Webr. enne talukoha ära andmist om rentniku kohus pool jagu elomajast nink muu hoonedest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.
X.
Juhtuks ette tulema, et renti andja selle talu selle renti aja sehes ära müüb, kelle wasto rentnikul midagi ütlemist ei wõi olla, wait om temal aga see ees õigus seda talukohta osta aga wälja mineku raha ei saa tema mitte, olgu tema esi ostja ehk üks wõeras.
XI.
Rentnik peab wiis jagu keigest nurmemaast rukki all ja keige wähem kümnes jagu ristikheina all pidama ja järele jätma ilma tasumata. Linade all ei tohi rentnik mitte rohkem teha, kui iga aasta ristikheina all om ja maksab rentnik iga rohkem tehtud wakkamaa linade eest, kui ka iga puuduliko wakamaa rukki ehk ristikheina eest 25 Rub. taluomanikule kohe ära wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei mõista, ei saa kuulda wõetud.
Rendileandja:
Rentnik:
Et selle eenseiswa kontrakti sisu Talurahwa Seaduse § 718 järgi täielikult om ette loetud ja ka seletud rentniku
Eestistuja:
Kohtumees:
"
Kirjutaja: