PROTOKOLL

Haaslava: Lepinguraamat (1891-1914)

LeidandmedEAA.3261.1.13
Kaader
12
13
Daatum13.04.1892
Protokolli number25
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

№ 26

Haslawa  wallakohus 13 Aprilil 1892 a

Juures olid: Eestistuja: Jaan Treijal

Kohtumees:  Jaan Pruks

"   Gotfried Meos

Tuli ette Dawit Muli ja Johan Warkel ja palusiwad nende järelseiswa leping protokolli kinnituseks üles panda.

Kontrakt.

Poole Kesa № 36 talukoha eest, mis Haslawa mõisa järele om, Kambja kihelkonnas Tartu maakonnas.

Taluomanik Dawit Muli ja rentniku Juhan Warkel'i wahel om Liiwimaa Talurahwa Seaduse § 196 järele 13 Now. 1860 aast. ära täitmiseks allnimitud raha renti kontrakt kokko räägitud nink kinnitatud saanud.

I.

Talu omanik Dawit Muli annab renti pääle Kesa poole talukoha, mis maahinna järele om wäärt 15 Thaldrit ja 55 krossi, kolme aasta pääle see om 23 apr. 1892 seeni kui 23 apr 1895 selle Johan Warkeli kätte, kellele see Kesa pool № 36 talukoht maa-mõõtja kaarti nink nende maade pääl märgitud piiride järele om kätte antud saanud.

II.

Raharenti selle poole Kesa talukoha eest maksab rentnik iga aasta ühte kokko 200 rub (kakssada) ja nimelt allseiswa termini sees: 1 Märzil peab pool jagu aasta renti ette maksetud saama, enne 1 Oktobrit wiimane pool jagu, mis terminidel renti summast maksmata jääb, selle eest maksab rentnik üks protsent kuu päält.

III. 

Rentniku kohus om, seda tema kätte renti pääle antud pool Kesa talukoha iga pidi sündsa põllu harimise järele talitada ja kui renti aastad mööda nink üles ütlemine korra järele ühelt poolt nendest kahest kontrakti tegijadest teada om antud, siis peab tema seda talukohta allnimitud wiisil jälle tagasi andma, et

a) talukoha hooned ja nimelt nende kattused olgu hea korra pääl;

b) rukki nurme olgu heasti haritud nink õigel ajal hää seeme peale külitud;

c) aijad olgu hea korra pääl.

d) heinamaad wõõsastest puhtad;

e) keik wiimane sõnnik ja ülejäänud loomade toit ja põhk piab sama koha pääle jääma ilma tasumata;

f) talu piirid olgu puhtad ja hästi ülewal hoitud;

g)  tööde poolest eesseiswa töö aasta pääl peab rukki ja ristikheina kõrs künnetud saama.

IV.

Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a § 146 ja 147 järele ei wälja laenata, ega ära müia ei ka muido koha päält ära saata ilma taluomaniku teadmata ning tahtmata.

V.

Selle Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a. № 207 järele ja nende wallawalitsuse iga aastate ära jautamiste ning seadmiste järele om rentniku kohus seda jagu kroonu nink wallamaksud ja muud sundimised, mis tema talukoha pääle tulewad täiesti ära täita.

VI.

Talu omanikul om see õigus, et ta igal ja nii mittu korda, kui see tema meele järele om, seda talu koha talitamist wõib kas ise läbi waatada, ehk teistest laske läbikatsuta.

VII.

Ilma talu omaniku teadmise ja tahtmiseta ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jau kaupa mõne muu inimese kätte anda § 210 Liiwimaa Talurahwa seaduse see 13 Now. 1860.

VIII.

Rentnik paneb kautsoniks keige nende kontrakti järele enese pääle wõetud sundimiste perast ülekeige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit kelle sees olgu keige wähemine kaks hobust ja kuus weiste pääd, mis hea korra pääl om üles peetud.

IX.

Ülesütlemise päiw om sel 25 Juulil.

Kui rentnik midagi tahab ehitada, piab esi materjali wedama, aga talu omanik ehitab; talu koha parandamise eest ei saa rentnik midagi tasumist.

1 Webr. enne talukoha ära andmist om rentniku kohus pool jagu elomajast nink muu hoonedest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.

X.

Juhtuks ette tulema, et renti andja selle talu selle renti aja sehes ära müüb, kelle wasto rentnikul midagi ütlemist ei wõi olla, wait om temal aga see ees õigus seda talukohta osta aga wälja mineku raha ei saa tema mitte, olgu tema esi ostja ehk üks wõeras.

XI.

Rentnik peab wiis jagu keigest nurmemaast rukki all ja keige wähem kümnes jagu ristikheina all pidama ja järele jätma ilma tasumata. Linade all ei tohi rentnik mitte rohkem teha, kui iga aasta ristikheina all om ja maksab rentnik iga rohkem tehtud wakkamaa linade eest, kui ka iga puuduliko wakamaa rukki ehk ristikheina eest 25 Rub. taluomanikule kohe ära wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei mõista, ei saa kuulda wõetud.

Rendileandja: Dawid Muli /allkiri/

Rentnik: Juhan Warkel /allkiri/

Et selle eenseiswa kontrakti sisu Talurahwa Seaduse § 718 järgi täielikult om ette loetud ja ka seletud rentniku Juhan Warkelile ja et rentnik selles täiliku rahul olemise om awaldanud keige tingimiste kohta, saab seega selle kontrakti kinnitamise juures tunnistatud.

Eestistuja: Jaan Treijal /allkiri/

Kohtumees: J. Pruks /allkiri/

 Gottfried Meos /allkiri/

Kirjutaja: J. Weber /allkiri/

№ 26

Haslawa  wallakohus 13 Aprilil 1892 a

Juures olid: Eestistuja: Jaan Treijal

Kohtumees:  Jaan Pruks

"   Gotfried Meos

Tuli ette Dawit Muli ja Johan Warkel ja palusiwad nende järelseiswa leping protokolli kinnituseks üles panda.

Kontrakt.

Poole Kesa № 36 talukoha eest, mis Haslawa mõisa järele om, Kambja kihelkonnas Tartu maakonnas.

Taluomanik Dawit Muli ja rentniku Juhan Warkel'i wahel om Liiwimaa Talurahwa Seaduse § 196 järele 13 Now. 1860 aast. ära täitmiseks allnimitud raha renti kontrakt kokko räägitud nink kinnitatud saanud.

I.

Talu omanik Dawit Muli annab renti pääle Kesa poole talukoha, mis maahinna järele om wäärt 15 Thaldrit ja 55 krossi, kolme aasta pääle see om 23 apr. 1892 seeni kui 23 apr 1895 selle Johan Warkeli kätte, kellele see Kesa pool № 36 talukoht maa-mõõtja kaarti nink nende maade pääl märgitud piiride järele om kätte antud saanud.

II.

Raharenti selle poole Kesa talukoha eest maksab rentnik iga aasta ühte kokko 200 rub (kakssada) ja nimelt allseiswa termini sees: 1 Märzil peab pool jagu aasta renti ette maksetud saama, enne 1 Oktobrit wiimane pool jagu, mis terminidel renti summast maksmata jääb, selle eest maksab rentnik üks protsent kuu päält.

III. 

Rentniku kohus om, seda tema kätte renti pääle antud pool Kesa talukoha iga pidi sündsa põllu harimise järele talitada ja kui renti aastad mööda nink üles ütlemine korra järele ühelt poolt nendest kahest kontrakti tegijadest teada om antud, siis peab tema seda talukohta allnimitud wiisil jälle tagasi andma, et

a) talukoha hooned ja nimelt nende kattused olgu hea korra pääl;

b) rukki nurme olgu heasti haritud nink õigel ajal hää seeme peale külitud;

c) aijad olgu hea korra pääl.

d) heinamaad wõõsastest puhtad;

e) keik wiimane sõnnik ja ülejäänud loomade toit ja põhk piab sama koha pääle jääma ilma tasumata;

f) talu piirid olgu puhtad ja hästi ülewal hoitud;

g)  tööde poolest eesseiswa töö aasta pääl peab rukki ja ristikheina kõrs künnetud saama.

IV.

Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a § 146 ja 147 järele ei wälja laenata, ega ära müia ei ka muido koha päält ära saata ilma taluomaniku teadmata ning tahtmata.

V.

Selle Liiwimaa Talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 a. № 207 järele ja nende wallawalitsuse iga aastate ära jautamiste ning seadmiste järele om rentniku kohus seda jagu kroonu nink wallamaksud ja muud sundimised, mis tema talukoha pääle tulewad täiesti ära täita.

VI.

Talu omanikul om see õigus, et ta igal ja nii mittu korda, kui see tema meele järele om, seda talu koha talitamist wõib kas ise läbi waatada, ehk teistest laske läbikatsuta.

VII.

Ilma talu omaniku teadmise ja tahtmiseta ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jau kaupa mõne muu inimese kätte anda § 210 Liiwimaa Talurahwa seaduse see 13 Now. 1860.

VIII.

Rentnik paneb kautsoniks keige nende kontrakti järele enese pääle wõetud sundimiste perast ülekeige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk inwentariumit kelle sees olgu keige wähemine kaks hobust ja kuus weiste pääd, mis hea korra pääl om üles peetud.

IX.

Ülesütlemise päiw om sel 25 Juulil.

Kui rentnik midagi tahab ehitada, piab esi materjali wedama, aga talu omanik ehitab; talu koha parandamise eest ei saa rentnik midagi tasumist.

1 Webr. enne talukoha ära andmist om rentniku kohus pool jagu elomajast nink muu hoonedest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.

X.

Juhtuks ette tulema, et renti andja selle talu selle renti aja sehes ära müüb, kelle wasto rentnikul midagi ütlemist ei wõi olla, wait om temal aga see ees õigus seda talukohta osta aga wälja mineku raha ei saa tema mitte, olgu tema esi ostja ehk üks wõeras.

XI.

Rentnik peab wiis jagu keigest nurmemaast rukki all ja keige wähem kümnes jagu ristikheina all pidama ja järele jätma ilma tasumata. Linade all ei tohi rentnik mitte rohkem teha, kui iga aasta ristikheina all om ja maksab rentnik iga rohkem tehtud wakkamaa linade eest, kui ka iga puuduliko wakamaa rukki ehk ristikheina eest 25 Rub. taluomanikule kohe ära wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei mõista, ei saa kuulda wõetud.

Rendileandja: Dawid Muli /allkiri/

Rentnik: Juhan Warkel /allkiri/

Et selle eenseiswa kontrakti sisu Talurahwa Seaduse § 718 järgi täielikult om ette loetud ja ka seletud rentniku Juhan Warkelile ja et rentnik selles täiliku rahul olemise om awaldanud keige tingimiste kohta, saab seega selle kontrakti kinnitamise juures tunnistatud.

Eestistuja: Jaan Treijal /allkiri/

Kohtumees: J. Pruks /allkiri/

 Gottfried Meos /allkiri/

Kirjutaja: J. Weber /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS