Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Nukka mõisa maakohast ühe jao Jakob Eismeli kätte, Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest Jakob Eismel mõisale teeb hinnata nelikümmend jala päewa Jüripäewast kuni Mihkli päewani ja nellikümmend wiis jala mehe päewad Mihkli päewast kuni Jüri päewani ja paneb kokku hinnata see mõisawili mis § 7 nimetab.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad üks külwatud rukki põld, üks wakkamaa ristikheinad ja üks wakamaa timudit ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks kolm wakkaalla suur ja kaheksa wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Eismel terwlt wasta wõtma ja nii samati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus
(§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Ülepea saab Eismel wiisteistkümme wakkamaad põldu.
§ 3. Jakob Eismel peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Nukka talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. J. Eismel peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. J. Eismel saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Eismel mõisa tööle ei tule, siis maksab tema iga tegemata jäänud suwe päewa eest seitsekümmend kopikat ja iga talwe päewa eest nellikümmend kop. kahju tasumist mõisale.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas nelli wakamaad heinamaad ehk kunstheinamaad oma hobusega tegema, niisama ka kaks wakamaad ristikheina niitma ja redelite peale panema, nelli wakamaad rukkid ehk nisud, kaks wakamaad odrad wõi ernid ja kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Nukka talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Eismel wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta.
§ 14. J. Eismel saab Nukkal ühe elutuba enda jaos; laut, tall, kaew ja muud ruumid on tal teiste Nukka elanikudega üleüldine, niisama ka karjamaa. Mõisa teenijate kui ka Lisa Wiiru ja Marie Rehki lehmad ja lambad käiwad Nukka karjamaa peal kõik karja käimise aeg. Käsi raha, mis ka kautioni eest jääb, maksis Eismel kümme rubla, mille eest temale wiis protsentid aastas
maksetud saab.
Hoonete seisus:
Rendile andja: Pala mõisaomaniku wolinik . L Nesterow.
Rendile wõtja: Jakob Eismel.
Tõsjatša devjatsot pjatnadtsatago goda aprelja mesjatsa dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu sudu v pomeštšeniju Suda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskago ujezda, doverennõm vladeltsa imenija Palla dvorjanina Jaana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšaninom Lukjanom Aleksandrovitšem Nesterov deistvujuštšim po doverennosti fon Stryk ot 10go dekabrja 1913, javlennoi togo že tšisla u Jurjevskago Notariusa Rozentalja po reestru N 5985 i krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Abramovõm Eismel, proživajuštšimi v Pallaskoi volosti i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet, tšto dogovarivajuštšijasja litsa litšno volostnomu sudu izvestnõ, dogovor etom im protšitat i imi sobstvennorutšno podpisan. Po reestru aktovoi knigi za N: 1.
Predsedatel A Priks
Pisar Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Nukka mõisa maakohast ühe jao Jakob Eismeli kätte, Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest Jakob Eismel mõisale teeb hinnata nelikümmend jala päewa Jüripäewast kuni Mihkli päewani ja nellikümmend wiis jala mehe päewad Mihkli päewast kuni Jüri päewani ja paneb kokku hinnata see mõisawili mis § 7 nimetab.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad üks külwatud rukki põld, üks wakkamaa ristikheinad ja üks wakamaa timudit ning üks künnetud ja äestetud rukki kõrre põld, igaüks kolm wakkaalla suur ja kaheksa wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jakob Eismel terwlt wasta wõtma ja nii samati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus
(§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta. Ülepea saab Eismel wiisteistkümme wakkamaad põldu.
§ 3. Jakob Eismel peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Nukka talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattustele tarwis lähewad.
§ 4. J. Eismel peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. J. Eismel saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/4 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jakob Eismel mõisa tööle ei tule, siis maksab tema iga tegemata jäänud suwe päewa eest seitsekümmend kopikat ja iga talwe päewa eest nellikümmend kop. kahju tasumist mõisale.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas nelli wakamaad heinamaad ehk kunstheinamaad oma hobusega tegema, niisama ka kaks wakamaad ristikheina niitma ja redelite peale panema, nelli wakamaad rukkid ehk nisud, kaks wakamaad odrad wõi ernid ja kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kuni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Nukka talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab aga ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jakob Eismel wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta.
§ 14. J. Eismel saab Nukkal ühe elutuba enda jaos; laut, tall, kaew ja muud ruumid on tal teiste Nukka elanikudega üleüldine, niisama ka karjamaa. Mõisa teenijate kui ka Lisa Wiiru ja Marie Rehki lehmad ja lambad käiwad Nukka karjamaa peal kõik karja käimise aeg. Käsi raha, mis ka kautioni eest jääb, maksis Eismel kümme rubla, mille eest temale wiis protsentid aastas
maksetud saab.
Hoonete seisus:
Rendile andja: Pala mõisaomaniku wolinik . L Nesterow.
Rendile wõtja: Jakob Eismel.
Tõsjatša devjatsot pjatnadtsatago goda aprelja mesjatsa dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu sudu v pomeštšeniju Suda nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskago ujezda, doverennõm vladeltsa imenija Palla dvorjanina Jaana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšaninom Lukjanom Aleksandrovitšem Nesterov deistvujuštšim po doverennosti fon Stryk ot 10go dekabrja 1913, javlennoi togo že tšisla u Jurjevskago Notariusa Rozentalja po reestru N 5985 i krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Abramovõm Eismel, proživajuštšimi v Pallaskoi volosti i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi sud udostoverjajet, tšto dogovarivajuštšijasja litsa litšno volostnomu sudu izvestnõ, dogovor etom im protšitat i imi sobstvennorutšno podpisan. Po reestru aktovoi knigi za N: 1.
Predsedatel A Priks
Pisar Brjukkel.
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
