Mõisaamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Tragoni N: XXI mõisa maakoha Jaanus Peetruse kätte, Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest J. Peetrus mõisale kuuskümmend üheksa suwe jala päewad Jüripäewal kuni Mihklipäewani ja Mihklipäewast kuni Jüripäewani kaheksakümmend seitse jala mehepäewad teeb. Peale selle paneb Peetrus (hinnata) kokku see mõisa wili mis § 7 nimetab.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestud rukki kõrre põld, igaüks kaks ja pool wakkaalla suur ja 7 15/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jaanus Peetrus terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jaanus Peetrus peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Tragoni XXI talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jaanus Peetrus peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jaanus Peetrus saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/7 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jaanus Peetrus mõisa tööle ei tule, siis maksab tema iga tegemata jäänud suwe päewa eest kuuskümmend kopikad ja iga talwe päewa eest nellikümmend kop. mõisale kahjutasumist.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad ehk kunst heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 10 wakamaad odrad wõi ernid ehk kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud: ühe wakkamaa maa ehk kunstheinamaa niitmise, kuiwatamise ja küüini ehk kuhja panemise eest üks rubla ja 80 kop.; ühe wakkamaa ristikheinde eest üks rubla kakskümmend kop.; ühe wakamaa rukkide eest eest kaks rubla; ühe wakka maa tõugwili ehk segiwili eest üks rubla kuuskümmend kopikat.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Tragoni XXI talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jaanus Peetrus wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Peetrus maksab peale selle mis § 1 nimetab, weel wiis rubla wiiskümmend kopikad renti ühe tükki põllu eest mis tema käes mõisa põllu küllest rohkem pruugida on. Peetrus maksis tänasel päewal wiisteistkümme rubla kautioni sisse mille eest tema aastas wiis protsenti saab.
Hoonete seisus:
1.) Elumaja sindli kattuse all hea.
2.) Laut ja õlestik sindli kattuse all, hea.
3.) Ait sindli kattuse all, uus.
4.) Õuwe ümber aijad ja rattaga kaew laud kattusega.
5.) Saun laud kattusega.
Kõik raua kraam hoonede küles on mõisa oma.
Palla 8 Aprillil 1915 aastal.
Rendile andja, Palla mõisaomaniku wolinik L Nesterow.
Rendile wõtja, Janus Peetrus ei oska kirja, kirjutab tema palwel: J. Eismel.
Tõsjatšja devjatsot pjatnadtsatogo goda, aprelja mesjatsa vosmogo dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu Sudu v pomeštšeniju Suda, nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi volosti, doverennõm vladeltsa im. Palla dvorjanina Joana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšanikom Lukjanom Aleksandrovitšem Nesterov, deistvujuštšim po doverennosti fon Stryka ot 10 dekabrja 1913, javlennoi u Jurjevskogo Notariusa Rozentalja togo že tšisla po resstru za N: 5985, i krestjaninom Pallaskoi volosti Janusom Jurjevõm Petrus litšno volostnomu sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto dogovor sei dogovarivajuštšimsja litsam protšitan i sobstvennorutšno podpisan doverennõm Nesterovõm, a po negramotnosti i po litšnoi prosbõ Petrus krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Abramova Eismel. Po aktovoi knig N: 2.
Predsedatel: A Priks
Pisar: Brjukkel
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
Mõisaamaa meeste kontraht.
§ 1. Palla mõisawalitsus annab Tragoni N: XXI mõisa maakoha Jaanus Peetruse kätte, Jüripäewast 1915 kunni Jüripäewani 1916, kelle eest J. Peetrus mõisale kuuskümmend üheksa suwe jala päewad Jüripäewal kuni Mihklipäewani ja Mihklipäewast kuni Jüripäewani kaheksakümmend seitse jala mehepäewad teeb. Peale selle paneb Peetrus (hinnata) kokku see mõisa wili mis § 7 nimetab.
§ 2. Kõik hooned, kaewud ja aiad, üks külwatud rukki põld ning üks künnetud ja äestud rukki kõrre põld, igaüks kaks ja pool wakkaalla suur ja 7 15/25 wakkaalla hagudest puhastetud heinamaad peab Jaanus Peetrus terwelt wasta wõtma ja niisamati ka kontrahti lõpetuse ajal äraandma. Kõik parandamine ehk uueste ehitamine, olgu siis elumaja ehitus (§ 4), on majaniku kohus, ja ei wõi tema mõisa poolt muud materjali nõuda, kui palgid ja latid. Maakoha kraawid peab majanik alati puhtad hoidma, et kraawi wesi wõib ära jooksta.
§ 3. Jaanus Peetrus peab need põllumaad säetud korra järele tarwitama ja ei tohi sest Tragoni XXI talust ei sõnnikud, heinu, õlgi ega põllutoitu wälja wedada ehk ära anda, muud kui üksi need õled, mis teiste mõisamaa meeste kattuste tarwis lähewad.
§ 4. Jaanus Peetrus peab kõige Palla mõisamaa meeste hulgas nende kohtade elumajad ehitama ja materjali ilma maksuta juure wedama, selle põhja peale, mis mõisawalitsus ja majanikude selts enne iga ehitust ettekirjutab.
§ 5. Jaanus Peetrus saab aastas kaks 6-jalalist sülda 3/7 arssinapikkused põletamise puid ja 150 kubbo walmis hagu, mis tema mõisa käsu peal, kas mõisa ehk wõera metsas ise peab raiuma ja ärawedama.
§ 6. Kui Jaanus Peetrus mõisa tööle ei tule, siis maksab tema iga tegemata jäänud suwe päewa eest kuuskümmend kopikad ja iga talwe päewa eest nellikümmend kop. mõisale kahjutasumist.
§ 7. Üle selle, mis § 1 nimetab, peab majanik aastas 10 wakamaad heinamaad ehk kunst heinamaad oma hobusega tegema, niisama ka 6 wakamaad ristikheina niitma, ja redelite peale panema, 6 wakamaad rukkid ehk nisud, 10 wakamaad odrad wõi ernid ehk kaerad lõikama ning kuhja panema, nii kui mõisa seda nõuab ja saab temale nende tööde eest järgmiselt maksetud: ühe wakkamaa maa ehk kunstheinamaa niitmise, kuiwatamise ja küüini ehk kuhja panemise eest üks rubla ja 80 kop.; ühe wakkamaa ristikheinde eest üks rubla kakskümmend kop.; ühe wakamaa rukkide eest eest kaks rubla; ühe wakka maa tõugwili ehk segiwili eest üks rubla kuuskümmend kopikat.
§ 8. Kui majanik peaks enne kontrahti aeg lõpetust ära surema, siis jääb see kontrahti õigus tema pärijate kätte, kunni tulewa 23. aprillini.
§ 9. Majanik peab Tragoni XXI talun aasta üle pidama kõige wähem kaks suurt karjalehma ja üks hobune. Kui majanik on ennast kulutanud selle talu parandamise heaks, ilma mõisawalitsuse kirjaliku tunnistuse nõudmiseta, siis ei wõi tema selle eest midagi nõuda.
§ 10. Kõik õnnetused, mis majanikul tule, loomakatku j. n. e. läbi peaksiwad juhtuma, kannab tema oma kahjuks.
§ 11. Majanikul on luba üks õuekoer pidada, koer peab ketti otsas peetud saama; wastasel korral on mõisawalitsusel luba neid koeri mahalasta, mis wäljaspool õue leitakse. Kui majaniku koer wäljaspool õue ümber hulgub, siis juhtub ka see, mis § 12 nimetab.
§ 12. Kui majanik ühe selles kontrahtis nimetatud paragrahwide wastu peaks eksima, siis kautab tema selle kontrahti õigust enne nimetud aega, ja mõisawalitsusel on õigus temale siis kohe üles ütelda. Kui majanik mõisa warandust warastab, ehk muu warguse pärast trahwitud saab, siis on luba teda kohe kohast wälja saata, ilma et tema kahjutasumist wõiks nõuda.
§ 13. Jaanus Peetrus wõib iga aasta oma kohta ära anda, kui tema õigel ajal, nimelt mitte hiljem kui 23. detsembril mõisawalitsusele seda nõuu teada annab. Kui mõlemilt poolt õigel ajal ei saanud ülesöeldud, nimelt 23. detsembril enne kontrahti lõpetust, siis käib see kontraht weel üks aasta edasi.
§ 14. Peetrus maksab peale selle mis § 1 nimetab, weel wiis rubla wiiskümmend kopikad renti ühe tükki põllu eest mis tema käes mõisa põllu küllest rohkem pruugida on. Peetrus maksis tänasel päewal wiisteistkümme rubla kautioni sisse mille eest tema aastas wiis protsenti saab.
Hoonete seisus:
1.) Elumaja sindli kattuse all hea.
2.) Laut ja õlestik sindli kattuse all, hea.
3.) Ait sindli kattuse all, uus.
4.) Õuwe ümber aijad ja rattaga kaew laud kattusega.
5.) Saun laud kattusega.
Kõik raua kraam hoonede küles on mõisa oma.
Palla 8 Aprillil 1915 aastal.
Rendile andja, Palla mõisaomaniku wolinik L Nesterow.
Rendile wõtja, Janus Peetrus ei oska kirja, kirjutab tema palwel: J. Eismel.
Tõsjatšja devjatsot pjatnadtsatogo goda, aprelja mesjatsa vosmogo dnja dogovor sei javlen k zasvidetelstvovaniju Pallaskomu volostnomu Sudu v pomeštšeniju Suda, nahodjaštšemsja v Pallaskom volostnom dom Jurjevskogo ujezda proživajuštšimi v Pallaskoi volosti, doverennõm vladeltsa im. Palla dvorjanina Joana Aleksandrovitša fon Stryk, Jurjevskim meštšanikom Lukjanom Aleksandrovitšem Nesterov, deistvujuštšim po doverennosti fon Stryka ot 10 dekabrja 1913, javlennoi u Jurjevskogo Notariusa Rozentalja togo že tšisla po resstru za N: 5985, i krestjaninom Pallaskoi volosti Janusom Jurjevõm Petrus litšno volostnomu sudu izvestnõmi i imejuštšimi zakonnuju pravosposobnost k soveršeniju aktov. Pri etom volostnoi Sud udostoverjajet, tšto dogovor sei dogovarivajuštšimsja litsam protšitan i sobstvennorutšno podpisan doverennõm Nesterovõm, a po negramotnosti i po litšnoi prosbõ Petrus krestjaninom Pallaskoi volosti Jakobom Abramova Eismel. Po aktovoi knig N: 2.
Predsedatel: A Priks
Pisar: Brjukkel
Pala vallakohtu pitsati jäljend.
