Kaebaja Tulli ette Karel Erenbusch 22mal Märtsil 1884. a, ja kaebas kohtule, et tema on olnud mõisas ühe pidu peal, ja Mihkel Klaasberg hakanud temaga seal wõitlema, ja on tema jälla luu katki murdnud. Siis sai see assi kohto ees ülle kuulatud ja neid lepima sunitud, aga nemad läksid kohto toast wälja ja ei olle oma lepimist kohtu ees kinitanud. Nüüd tunistab kohtu wanem Jaan Kulisaar, et nemad ei olle pärast seda jalla murdmist enam kaebanud, waid Karli naene Liso Erenbusch on tema jures käinud üht wilja protokolli nõudmas, mis temale pärast seda jalla asja on sanud moistetud. Aga see naen tunistab, et ta on Pea kohtumehele selle jalla pärast mittu kord räkinud, aga ta ei olle teda kuulda wõtnud, siis on tema üks kord käinud kirjutaja jures, ja see käskinud teda mina walla wanema jure, ja siis ei olle jälle walla wanem teda kuulada wõtnud. - Pärast seda on ta selle asja ülle Talitajale räkinud, ja tallitaja on käskinud teda kaa kohtu wanem jure minna, et ta peab see assi ette wõtma ja kohtu pääw nimetama.
Seda tunistas Tallitaja Jüri Martson, et see tema ütlemine õige on.
Siis tunistas naene weel, et ema on kihelkonna kohtus kaebamas käinud, ja kihelkona kohus kaskinud teda jälle kogukonna kohtu kaebada, ja protokolli tua. Seda tunistas et see õige kihelkonna kohtumees Jüri Pilemann. Siis räkis walla wanem et see naene selle pärast kaebama tulnud et kogukonna kohus temale 1 kulli rukid olla mõistnud külwamatta jänud põllo ette.
Nüüd sai neid Kuberneri hera noudmise peale kihelkona kohtu kässo järel, ueste kogukonna kohtu ette kutsutud, ja kaebduse kandja Mihkel Glaasberg tulli kaa ette, ja siis sai neid lepimisele sunitud, ja naad wõtsid isse siin alamal wisil lepita 24mal Webruaril 1886.
Mihkel Glaasberg on isse hea melega lubanud 25. Rubla selle jalla murdmise eest Karel Erenbuschile maksta, kahjutassumist, ja selega olid nemad oma wahel rahul.
Kohtuwanema assemik: J.Jõukas XXX
I abimees M. Klaas XXX
II " J. Tamm XXX
Kaebaja Tulli ette Karel Erenbusch 22mal Märtsil 1884. a, ja kaebas kohtule, et tema on olnud mõisas ühe pidu peal, ja Mihkel Klaasberg hakanud temaga seal wõitlema, ja on tema jälla luu katki murdnud. Siis sai see assi kohto ees ülle kuulatud ja neid lepima sunitud, aga nemad läksid kohto toast wälja ja ei olle oma lepimist kohtu ees kinitanud. Nüüd tunistab kohtu wanem Jaan Kulisaar, et nemad ei olle pärast seda jalla murdmist enam kaebanud, waid Karli naene Liso Erenbusch on tema jures käinud üht wilja protokolli nõudmas, mis temale pärast seda jalla asja on sanud moistetud. Aga see naen tunistab, et ta on Pea kohtumehele selle jalla pärast mittu kord räkinud, aga ta ei olle teda kuulda wõtnud, siis on tema üks kord käinud kirjutaja jures, ja see käskinud teda mina walla wanema jure, ja siis ei olle jälle walla wanem teda kuulada wõtnud. - Pärast seda on ta selle asja ülle Talitajale räkinud, ja tallitaja on käskinud teda kaa kohtu wanem jure minna, et ta peab see assi ette wõtma ja kohtu pääw nimetama.
Seda tunistas Tallitaja Jüri Martson, et see tema ütlemine õige on.
Siis tunistas naene weel, et ema on kihelkonna kohtus kaebamas käinud, ja kihelkona kohus kaskinud teda jälle kogukonna kohtu kaebada, ja protokolli tua. Seda tunistas et see õige kihelkonna kohtumees Jüri Pilemann. Siis räkis walla wanem et see naene selle pärast kaebama tulnud et kogukonna kohus temale 1 kulli rukid olla mõistnud külwamatta jänud põllo ette.
Nüüd sai neid Kuberneri hera noudmise peale kihelkona kohtu kässo järel, ueste kogukonna kohtu ette kutsutud, ja kaebduse kandja Mihkel Glaasberg tulli kaa ette, ja siis sai neid lepimisele sunitud, ja naad wõtsid isse siin alamal wisil lepita 24mal Webruaril 1886.
Mihkel Glaasberg on isse hea melega lubanud 25. Rubla selle jalla murdmise eest Karel Erenbuschile maksta, kahjutassumist, ja selega olid nemad oma wahel rahul.
Kohtuwanema assemik: J.Jõukas XXX
I abimees M. Klaas XXX
II " J. Tamm XXX
