Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  96 |
| Daatum | 31.03.1878 |
| Protokolli number | 24 |
| Protokolli teema | 1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised |
| Märkused | nekrutite ülevaatamine |
Wijes kohhos sel sammal päiwal.
Sai ette kutsotus Wäe teenistusse astoja Jaani poig Johann Loodus, nink kohto poolt küssitus, kas temmal middägi om säädusse likkolt ülles anda wai mitte.
Kes ütles et temma mitte terwüsse mann ei olle, sest temma likkatawat nink ei sawat mitte häste kõndi
Tõiselt sai ette kutsotus wäe teenisse astoja Michel poig Rein Mandli kellelt ni samma sai küssitus - kä wälja ütles minna ei olle mitte terwe sest kui ma wäikenne olli olno sis sadanowa mulle rehhe wärraja pääle, kui minno neide alt wälja olli woeto, sis ollen pool koolu kawwa aiga maan olno, kos tolle ränga wärrete minno pääle saddamisse läbbi mo terwüs mittmelt poolt wäega rikkoto om saano, eesmalt ollen ma jalgedest häddälinne et kui kõnnin paistetamma nakkawa, tõiselt käiwa mulle sissemetse krampfi keä ello tahhawa wälja wõtta kui wallo pääle tullep, kolmandalt ommawa minno rinna ka häddalisse, ni et kõndmisse kombel hõng kinni jääp Küllep minno wiggade kaibamist saap Keiserlik Kommission essi tundma, et ta õige om.
Kolmandalt sai ette kutsotus wäe teenistusste astoja Danieli poig Jaan Uibo kellelt ka ni samma sai küssitus omma wiggadusse ehk muu säädusselikke ülles andmisse perräst, kes omma hääd kät neudas, et om kui 14 ajastaiga wanna om ollno omma käe katski murdno, ja tolle läbbi ka wiggalisses saano, ja jakko kottalt jämedamp olli nink ni eddesi.
Neljandalt sai ette kutsotus wäe teenistusse astoja Johani poig David Mandli nink ka ni samma kui teiste käest säädusse likke ülles andmisse perräst küssitus, keä omma pääd neüdas, et iks tihti paisin ja kärnan om.
Se neide wäe teenistusse astoja nelja innemisse ülles andminne jääp kiik ütte keiserlikko wäe teenistusse kommissioni kohto otsusse andmisse alla, sest et kohhos haiguste ülle üttegi otsust anda ei wõi.
Karraskij Kohtomajan sel 31 märz 1878
Allkirri
Wijes kohhos sel sammal päiwal.
Sai ette kutsotus Wäe teenistusse astoja Jaani poig Johann Loodus, nink kohto poolt küssitus, kas temmal middägi om säädusse likkolt ülles anda wai mitte.
Kes ütles et temma mitte terwüsse mann ei olle, sest temma likkatawat nink ei sawat mitte häste kõndi
Tõiselt sai ette kutsotus wäe teenisse astoja Michel poig Rein Mandli kellelt ni samma sai küssitus - kä wälja ütles minna ei olle mitte terwe sest kui ma wäikenne olli olno sis sadanowa mulle rehhe wärraja pääle, kui minno neide alt wälja olli woeto, sis ollen pool koolu kawwa aiga maan olno, kos tolle ränga wärrete minno pääle saddamisse läbbi mo terwüs mittmelt poolt wäega rikkoto om saano, eesmalt ollen ma jalgedest häddälinne et kui kõnnin paistetamma nakkawa, tõiselt käiwa mulle sissemetse krampfi keä ello tahhawa wälja wõtta kui wallo pääle tullep, kolmandalt ommawa minno rinna ka häddalisse, ni et kõndmisse kombel hõng kinni jääp Küllep minno wiggade kaibamist saap Keiserlik Kommission essi tundma, et ta õige om.
Kolmandalt sai ette kutsotus wäe teenistusste astoja Danieli poig Jaan Uibo kellelt ka ni samma sai küssitus omma wiggadusse ehk muu säädusselikke ülles andmisse perräst, kes omma hääd kät neudas, et om kui 14 ajastaiga wanna om ollno omma käe katski murdno, ja tolle läbbi ka wiggalisses saano, ja jakko kottalt jämedamp olli nink ni eddesi.
Neljandalt sai ette kutsotus wäe teenistusse astoja Johani poig David Mandli nink ka ni samma kui teiste käest säädusse likke ülles andmisse perräst küssitus, keä omma pääd neüdas, et iks tihti paisin ja kärnan om.
Se neide wäe teenistusse astoja nelja innemisse ülles andminne jääp kiik ütte keiserlikko wäe teenistusse kommissioni kohto otsusse andmisse alla, sest et kohhos haiguste ülle üttegi otsust anda ei wõi.
Karraskij Kohtomajan sel 31 märz 1878
Allkirri