PROTOKOLL

Haaslava: Lepinguraamat (1891-1914)

LeidandmedEAA.3261.1.13
Kaader
17
18
Daatum23.11.1892
Protokolli number34
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Nr 34.

14 Haaslawa  wallakohus sel 23. Now. 1892 aastal

Jures olid Eesistuja Jaan Treijal

Kohtomees:  Jaan Pruks

Gotfried Meos

"    Peter Iwan

Tulid ette  Jaan Rosenthal ja  Kusta Rosenthal ja palusiwad nende järelseiswa lepping protokolli kinnituses üles panda.

Rendi kontrakt.

Haaslawa Soola talo omaniku Jaan Rosenthali ja tema poja Kusta Rosenthali wahel om järelseiswa renti kontrakt ära korraltud ja maha kirjutatud.

I.

Jaan Rosenthal annab oma Soola talo suur 22 Thaler oma poja Kusta Rosenthali kätte kattetõistkümne aasta pääle see om 23 Apr. 1393 a. kuni 23 Apr. 1905 aastani rendi pääle. Selle Soola talo krundist jääb see esiäraline mõtsmaa tük, mes praego omaniku Jaan Rosenthali käes prukita om, ka wälja ja Jaan Rosenthali pruukita, kust aga sisgi Jaan Rosenthal 6 wakkamaad põllo maad Soola talo külge  Kusta Rosenthali prukita annab.

II.

Rentnik Kusta Rosenthal massab selle koha eest keik mõisa wõla protsendid ja kreditkassa wõla protsentid, Dessätini raha, tulekassa raha ja adraraha ehk ülepää keik massut, mes selle terwe Soola talo eest üks keik kohe massa tuleb, neil terminidel, konas neid massusid nõuetas. Pääle selle piab rentnik keik selle tulewa walla, keriko, kroono ja kooli massud ja täitmised, küüdis käimised ja tee tegemised täitma ja masma, nii et see wälja wõetud mõtsmaatükk keigist massudest ja orjustest waba om.

III.

Keik õnnetused ja äpardused, mes tulewad pikse tule ehk rahe sao läbi ...ed (ei loe välja) om rentniko kahju. Kui üts ehk teine hoone ära põleb, piab rentnik seda wana suuruses üles ehitama ja saab selle tarwis tulekassast saadawa raha omale.

IV.

Õlgi, heino, ristikheino ei ka põhku ei tohi rentnik wälja lainata, ära müia ei ka muido koha päält ära saata, ilma rendile andja teadmata nink lubata.

V.

Rentnik Kusta Rosenthal piab neid Soola talo nurmet kõrda mööda 6 jaos pidama ja nimelt: 1 nurm rukkis, kohe pool ristikheina tuleb külwa, ½ nurme ristikheinan, 3½ nurme tõuus ja 1 nurm kesas ega aasta pidama.

VI.

Rentnik piab keik selle Soola talo hoonet, kattuset ja aijat kõrran pidama ja neid jälle pääle kontrakti aja lõppu heas korras ära andma. Niisama piawad rentnikul pääle kontrakti aja lõppu ristikheina sööt ja rukki kõrs sügise künnetud olema ja 1 kõrraperast tehtud rukki nurm ja ½ nurme ristikheina ära andma.

VII.

Rentnik Kusta Rosenthal piab keige wäham 8 karja elajat ja 2 hob. pidama.

VIII.

Puid ei ka hago ei tohi rentnik Soola talo krundist raguda, enge piab omale keik tule nõuu ostma, kust seda saab alustuses saab rentnik 2 sülda ½ arssina pikki puid 7 jalga süld rendile andja käest ja piab neid jälle kontrakti aja lõppul tagasi andma.

IX.

1 Webruaril enne talo koha ära andmist piab rentnik pool jagu elomaja nink muu hoonetest oma sissetuleja järgmisele kätte andma.

X.

Rendile andjale jääb see õigus egal ajal ja nii mitto kord kui tarwis arwab olewat seda talo koha pidamist läbi kaeda.

XI.

Kui rentnik Kusta Rosenthal selle talo koha ära annab, ei wõi tema ühtegi nime all midagi tasumist nõuda.

XI.

Kui rentnik Kusta Rosenthal selle kontrakti tingimisi ühe ehk teisel wiisil omal ajal ei täida see om: seda kohta hooletul wiisil piab ja nimelt massusid õigel ajal ei massa, nurmet üle ja wasta kontrakti prugib, hoonet ja aijad ei paranda ja õlgi ehk heono talost wälja annab, siis om rendile andjal Jaan Rosenthalil õigus ka enne selle kontrakti aja lõpmist rentnikule Jakobipäewal üles ütelda ja see Soola talo koht lähematsel Jürripäewal rentniku käest ära wõtta ilma ühtegi kohto mõistmata, selle, et see leping esa ja poja wahel om tehtud.

Ülesütlemise termin om 25 Juulil.

XIII.

Selle kontrakti õiguses ja kinnituses sai seesamma rentnikust ja rendileandjast allakirjutatud ja neist kontraktidest, mes kahes jaos kirjutatud om, sai üks rentniku ja teine rentile andja kätte.

Rendile andja Jaan Rosenthal ei mõista kirjutada, tema palwuse pääle kirjutas tema eest alla J. Laber /allkiri/     Kusta Rosenthal /allkiri/

Et selle essseiswa kontrakti sissu Talorahwa sääduse § 718 järgi täielikult ette om loetud ja ka seletatud rentnik Kusta Rosenthalile ja et rentnik selles täieliko rahulolemise om awaldanud keige nende tingimiste kohta, saab seega selle kontrakti kinnitamise juures tunnistatud.

Eesistuja: J. Treijal /allkiri/

Kohtomees: J. Pruks /allkiri/

G. Meos /allkiri/

 Peter Iwan /allkiri/

Kirjutaja: J. Weber /allkiri/

Nr 34.

14 Haaslawa  wallakohus sel 23. Now. 1892 aastal

Jures olid Eesistuja Jaan Treijal

Kohtomees:  Jaan Pruks

Gotfried Meos

"    Peter Iwan

Tulid ette  Jaan Rosenthal ja  Kusta Rosenthal ja palusiwad nende järelseiswa lepping protokolli kinnituses üles panda.

Rendi kontrakt.

Haaslawa Soola talo omaniku Jaan Rosenthali ja tema poja Kusta Rosenthali wahel om järelseiswa renti kontrakt ära korraltud ja maha kirjutatud.

I.

Jaan Rosenthal annab oma Soola talo suur 22 Thaler oma poja Kusta Rosenthali kätte kattetõistkümne aasta pääle see om 23 Apr. 1393 a. kuni 23 Apr. 1905 aastani rendi pääle. Selle Soola talo krundist jääb see esiäraline mõtsmaa tük, mes praego omaniku Jaan Rosenthali käes prukita om, ka wälja ja Jaan Rosenthali pruukita, kust aga sisgi Jaan Rosenthal 6 wakkamaad põllo maad Soola talo külge  Kusta Rosenthali prukita annab.

II.

Rentnik Kusta Rosenthal massab selle koha eest keik mõisa wõla protsendid ja kreditkassa wõla protsentid, Dessätini raha, tulekassa raha ja adraraha ehk ülepää keik massut, mes selle terwe Soola talo eest üks keik kohe massa tuleb, neil terminidel, konas neid massusid nõuetas. Pääle selle piab rentnik keik selle tulewa walla, keriko, kroono ja kooli massud ja täitmised, küüdis käimised ja tee tegemised täitma ja masma, nii et see wälja wõetud mõtsmaatükk keigist massudest ja orjustest waba om.

III.

Keik õnnetused ja äpardused, mes tulewad pikse tule ehk rahe sao läbi ...ed (ei loe välja) om rentniko kahju. Kui üts ehk teine hoone ära põleb, piab rentnik seda wana suuruses üles ehitama ja saab selle tarwis tulekassast saadawa raha omale.

IV.

Õlgi, heino, ristikheino ei ka põhku ei tohi rentnik wälja lainata, ära müia ei ka muido koha päält ära saata, ilma rendile andja teadmata nink lubata.

V.

Rentnik Kusta Rosenthal piab neid Soola talo nurmet kõrda mööda 6 jaos pidama ja nimelt: 1 nurm rukkis, kohe pool ristikheina tuleb külwa, ½ nurme ristikheinan, 3½ nurme tõuus ja 1 nurm kesas ega aasta pidama.

VI.

Rentnik piab keik selle Soola talo hoonet, kattuset ja aijat kõrran pidama ja neid jälle pääle kontrakti aja lõppu heas korras ära andma. Niisama piawad rentnikul pääle kontrakti aja lõppu ristikheina sööt ja rukki kõrs sügise künnetud olema ja 1 kõrraperast tehtud rukki nurm ja ½ nurme ristikheina ära andma.

VII.

Rentnik Kusta Rosenthal piab keige wäham 8 karja elajat ja 2 hob. pidama.

VIII.

Puid ei ka hago ei tohi rentnik Soola talo krundist raguda, enge piab omale keik tule nõuu ostma, kust seda saab alustuses saab rentnik 2 sülda ½ arssina pikki puid 7 jalga süld rendile andja käest ja piab neid jälle kontrakti aja lõppul tagasi andma.

IX.

1 Webruaril enne talo koha ära andmist piab rentnik pool jagu elomaja nink muu hoonetest oma sissetuleja järgmisele kätte andma.

X.

Rendile andjale jääb see õigus egal ajal ja nii mitto kord kui tarwis arwab olewat seda talo koha pidamist läbi kaeda.

XI.

Kui rentnik Kusta Rosenthal selle talo koha ära annab, ei wõi tema ühtegi nime all midagi tasumist nõuda.

XI.

Kui rentnik Kusta Rosenthal selle kontrakti tingimisi ühe ehk teisel wiisil omal ajal ei täida see om: seda kohta hooletul wiisil piab ja nimelt massusid õigel ajal ei massa, nurmet üle ja wasta kontrakti prugib, hoonet ja aijad ei paranda ja õlgi ehk heono talost wälja annab, siis om rendile andjal Jaan Rosenthalil õigus ka enne selle kontrakti aja lõpmist rentnikule Jakobipäewal üles ütelda ja see Soola talo koht lähematsel Jürripäewal rentniku käest ära wõtta ilma ühtegi kohto mõistmata, selle, et see leping esa ja poja wahel om tehtud.

Ülesütlemise termin om 25 Juulil.

XIII.

Selle kontrakti õiguses ja kinnituses sai seesamma rentnikust ja rendileandjast allakirjutatud ja neist kontraktidest, mes kahes jaos kirjutatud om, sai üks rentniku ja teine rentile andja kätte.

Rendile andja Jaan Rosenthal ei mõista kirjutada, tema palwuse pääle kirjutas tema eest alla J. Laber /allkiri/     Kusta Rosenthal /allkiri/

Et selle essseiswa kontrakti sissu Talorahwa sääduse § 718 järgi täielikult ette om loetud ja ka seletatud rentnik Kusta Rosenthalile ja et rentnik selles täieliko rahulolemise om awaldanud keige nende tingimiste kohta, saab seega selle kontrakti kinnitamise juures tunnistatud.

Eesistuja: J. Treijal /allkiri/

Kohtomees: J. Pruks /allkiri/

G. Meos /allkiri/

 Peter Iwan /allkiri/

Kirjutaja: J. Weber /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS