Kolmas kohhos sel sammal päiwal  

Tulli ette Kioma walla perremees Hendrik Lukkatz ja kaibas, et temma hainamaa ollo joba mitto kõrda ärra põimeto, ja wahtno küll agga konnagi ei ollewat keddägi kätte saano, nink kui perrämanne põiminne enne pühhi tol neljapäiwal konni pühhi poolpäiwani noide päiwi seen olli moo hainamaa jälle ni ärra põimeto, et südda es kanna ennamb otsmatta jätta, nink tullin sis läbbi piiri jegge Karraskij poole, nink wõtsin sis Karraskij walla kohtomeest Jaan Leppasoni hendaga ütten, nink nakkasimme noid tallosit läbbi otsma kelle hainamaa piiri minno hainamaa kottal ommawa, kui otsma lätsime nink Mättisto tallo perrisommanikko Adam Raig perrenaise käest küsseme kas hainal ollete käino sest minno hainamaa om ärra põimeto, tolle pääle üttelno perrenaine ei olle hainal käino kaege et paa seen ommawa aggana, kui patta kaime olli küll aggana pääl ent paa põhja olliwa haina panto, mes minna ommis tunnistasin, selle et rookesse ja muu tähtsa lilli olli, kui sis weel otsma nakkasime löuseme kohtomehhega rehhe tarre wanna kambrest weel haino ärra, nink küssen kohtomees Jaan Leppasoon kuulden, kos teie ne haina ollete toono, kos perrenaine üttelno ommast nidost toono ollewat, et todda wõiwat tema sullane tunnistada, kes haina om hobbesega koddo toono, ne haina mes rehhe tarrekambren olliwa agganide alla ärra käkkito, sis wõtsime säält noid haino ütten ja lätsime läbbi jõe kos põimeto olli nink sündinowa neid haino kokko mes ütte ommawa sündinowa, todda wõip kohtomees tunnistada, nõudis omma hainamaa põimisse eest kahjotassomist wiis rubla hõb. 

Sai ette kutsotus Adam Raig temma perrenaine es olle mitte kutsomisse pääle kohto ette tulno, nink Heandrik Lukkatz kaibus ja nõudminne ette loetus, kes selle pääle ütles tolle eest tahhan minna saista, et neljapäiw ja reedi minno naine jalla teit kottost wälja ei olle saano, weel wähhamb sai temma mitto wersta maad haino otsma, todda wõiwa minno kats sullast tunnistada, et kolmapäiw olli perrämanne haina otsminne, ja kos sis minno sullane noid korjatuisi haino hobbesega koddo tõie, nink Hendriko niit temma ütlemisse perrä ollewat nelja päiwast saadik ärra põimeto, kos minna selgede tian et tolle põimissest minno naine pri ehk süüdlanne ei olle, haina poimgit om jo paljogi muid, ehk kui Hendrik Lukkatz olles wahtno nink kinni wõtno, küll sis olles nänno kes wast too süüdlanne olles olno, tõiselt ütles noo haina ja aggana olli meil ütte tütrikost patta panto, kes meie poole wõeroste olli tulno, haina olli põhja panto ja aggana pääle todda es tia moo naine ka mitte, et haina temast olliwa paa põhja üts wäega weidikenne panto.

Kolmandalt ütles, et noo haina mes rehhetarre kambren olliwa kolmapäiwal toodo ni kui joba ollen üttelno, sääl kõrwal olli ka üts kuwwendiko ossa wakka peenikeisi agganit mes hobbestel kaaro sekka pandmissest sinna olli jääno, noid agganit olli minno tüttar haino pääle puistano, et hobbestelle ennamb neid ärra pruki ei sa, sest et ka egga kõrd om haino sekka agganit panto, tood arwase nemma ärra käkmisses, kui na olles warrastedo haina olno, küllep sis olles parrembat käkmisse ruumi leidno. 

Nink Adam Raig ütles weel, et minno niedo pääl om jo säratsit sammo haino, kui Hendrik Lukkatz niedo pääl sest egga ülle jõe teine hain ei kaswa. 

Sai kohto poolt kohtomees Jaan Leppasoni käest küssitus kes hainamaa ja haina olli ülle kaeno, kes kiik ütles nida õige ollewat kuida Hendrik Lukkatz om kaibano, ja ütles weel, et meie kaime ka Adam Raig hainamaa ülle, kos temma perrenaine ütles poimno ollewat, sääl es olle mitte ni pikka haina, egga ka ni paljo, Adam Raig hainamaast es olle ennamb põimeto kui arwata üts kangle allotse teüs, nink es sünni ka mitte noo haina mes Adam Raig rehhe kambrest saiwa ütten woetus sukkogi noide põimetuide kottostega temma niido pääl ütte, agga H. Lukkatzi põimetuide platse päält sünnitasime ütte kos kiik rookesse ja lilli ütte sündisiwa, ni et no haina just ülle jõe Hendrik Lukkatz hainamaa päält olliwa põimeto tõiste ei wõi minna mitte üttelda kui assi om olno. 

Otsus.  Kohhos mõistis kohtomees Jaan Leppasoni üllekaemisse ja tunnistusse perra, et no haina omma Hendrik Lukkatz niedo päält toodo, et nem(m)a om(m)a sääl ütte sündinowa, ja Adam Raig omma niedo poimeto platsega mitte, massap Adam Raig Hendrik Lukkatzil /3/ kolm rubla kahjo tassomist, mes kattessa päiwa aja seen peäp massetu ollema. 

Sai kohto Otsus nink § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ent Adam Raig es olle selle perräst rahho et temma tunnistagit ei olle wasta woeto pallel Protokolli mes kohhos es lubba mitte anda. 

                                  Karraskij Kohtomajan sel 9 junil 1878.

                                                  Pääkohtomees J. Tullos  XXX

                                                    Kohtomees  J. Uibo  XXX

                                             teine       do      J. Leppäson  XXX