Tulli ette Kährimees Jaan Lepwalz omma poja Karliga, ja kaibas et temma andno omma poig Karraskij Tinno tallo rentniko Johann Laband kätte karjan käimisse pääle, nink palgas ollo leppito kümme rubla rahha, üts paar wastsit saapit, süggisenne ni kui teeda karjosse kost, ja nüüd tahhap et ärra lähhas, nink ollewat nelli kõrda poisi rängaste pessnot, ni et hää poolitsest puusast om wiggatses saano, ent tunnistagat es olle küll mitte ülles anda. 

Sai ette kutsotus Johann Laband, nink Jaan Lepwalz kaibus sõnnast sõnna ette loetus kes selle pääle ütles se ei olle mitte õige et minna tedda ni paljo kõrd pessno ollen, ähwardanno ollen minna küll et sukkogi sõnna ei kuula nink üts ainos kõrd ollen minna tedda küll tassakeisi lööno agga tõiste kõrda aigo ollen minna küll tedda rappotanno minna ei tahha mitte wõlssi. 

Otsus   Kohhos mõistis et om essi omma suuga ärra tunnistanno, et ennegi üts kõrd om lööno nink tõiste kõrdo aigo rappotanno massap Johann Laband poisile löömisse eest üts rubla nink Karraskij walla waeste laati ka üts rubla trahwi teep ütte kokko kats rubla wälja mes kattessa päiwa aja seen peäp masseto ollema, nink eddes päidi ei tohhi mitte lüwwa ei ka ähwardata, sai kohto poolt kõwwaste ärra keeleto. 

Sai kohto Otsus nink § 772-773 kohton käiadelle ette loetus nink lätsiwa rahhon wälja

                                                                                 (Allkirri)