PROTOKOLL

Kähri: Protokolliraamat (27.02.1876-25.04.1878)

LeidandmedEAA.3389.1.2
Kaader
62
63
Daatum24.11.1876
Protokolli number164
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Märkused

maha tõmmatud -"wõid ja and tunnistaia Kalle mäe Jüri Puusep ja Johan Sarri Perri wallast."

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andres Nikopensius Peakohtumees
Johan Nikopensius Kohtumees
Jaan Leib Kohtumees

Ette tuli mõisa walitseja Herr v. Dehn kaibusen ja pand ette ja nõwab piima rentniko Jaak Armuliku käest:

ütte lehma saatmise ja söötmise eest   3 rubla
katte lehma karjan käümine üle luba   3   "
kattessa lamba karja käümine üle keelu   8   "
trahwi katte kõrra haina põimise eest   2   "
trahwi rükki kuhiliko söötmine hobesega   3   "
ütte põrsa söötmise eest   3   "
27 päiwa rent ildam massetu, kontrahti perrä 27  rubla
6we wakka ma halwaste kündmise eest

  6   "
                                                                                 Summa 55 rubla.
tuust om ärä saanu, tötegemise eest   9 rubla ja 40 kop.     
tütrikule palka, lehma lüpsmise eest 4 kuud 'a 3 rubla 12     "             -

19 nakla wõid 'a 23 kop nagel

   4   "             37   "
25 rubl.77 kop.

Nink nõwab weel Armuliku käest 29 rubla 77 kop.

Saije Jaak Armulik ette kutsutus ja see kaibus kuulutetus; ütlep,

1. et tol kõrral kui temäle Leppä mõisa oli antu, sis lubanu Herrä temä eläjid wõtta ja temä toonu ka ütte lehma ja tu olnu kolm nädalid ene Jürripäiwa, selle eest toonu weel hääs 10 nakla met.

2. Karjan käümise peräst es pane Armulik wasta.

3. lamaste peräst, et kattessa om üle kõige, ja üts neist om kontrahti perrä, ja sel oli kesk suwel kats poiga ent wiis oli kül üle arwo.

4. haina ütles kül küttisse päält põimnu olewad.

5. Kontrahti perrä pidanu temä hobene hainu saama, nink tolle eest et haino ei ole antu, pantu temä hobene mõisa töö hobeste manu, kedä mõisa hobeste hoitja pidanu hoitma, kedä temä ei teedwad.

6. Põrsa söötmist ütlep et emänd om tuud selges tennu ja om emända selletada, sedä mina hendä pääle ei wõtta, sedä tijab mino naine.

7. tuu renti asi olewad jo kihelkonna ja kreiskohtun käen.

8. maakündmisse peräst ütlep et ma olnu häste künetu, selle eest olnu temä sullase, kes tunistawa, kas om kohus üle kaenu.

Saada raha peräst ütlep Armulik

töö eest     9 rubl 40 kop õige olewad
tütriko palka    12   "      -   õige olewad
wõi eest   4   "   37   " õige olewad

Jääb poolele kuni tunistaia:

Jüri Puusep ja 

Johann Sarri Perrilt nink Emänd.

Nink pääle sedä nõwab selle wastases:

Langa wärmise eest 4 rubla 80 kop.
16 nakla met 3   "       20   "
10 nakla met 2   "         -
kartoflide eest -             90   "

15 Decembr

Ütleb Herrä et see om kõik wõls mes Armulik om wasta pandnu, aga selle eest nõwab Herrä Armuliku karristada, kuis temä om tohtnu sedä üles anda, et Herrä oles temä käest kosti wasta wõtnu.

Ette tuli mõisa walitseja Herr v. Dehn kaibusen ja pand ette ja nõwab piima rentniko Jaak Armuliku käest:

ütte lehma saatmise ja söötmise eest   3 rubla
katte lehma karjan käümine üle luba   3   "
kattessa lamba karja käümine üle keelu   8   "
trahwi katte kõrra haina põimise eest   2   "
trahwi rükki kuhiliko söötmine hobesega   3   "
ütte põrsa söötmise eest   3   "
27 päiwa rent ildam massetu, kontrahti perrä 27  rubla
6we wakka ma halwaste kündmise eest

  6   "
                                                                                 Summa 55 rubla.
tuust om ärä saanu, tötegemise eest   9 rubla ja 40 kop.     
tütrikule palka, lehma lüpsmise eest 4 kuud 'a 3 rubla 12     "             -

19 nakla wõid 'a 23 kop nagel

   4   "             37   "
25 rubl.77 kop.

Nink nõwab weel Armuliku käest 29 rubla 77 kop.

Saije Jaak Armulik ette kutsutus ja see kaibus kuulutetus; ütlep,

1. et tol kõrral kui temäle Leppä mõisa oli antu, sis lubanu Herrä temä eläjid wõtta ja temä toonu ka ütte lehma ja tu olnu kolm nädalid ene Jürripäiwa, selle eest toonu weel hääs 10 nakla met.

2. Karjan käümise peräst es pane Armulik wasta.

3. lamaste peräst, et kattessa om üle kõige, ja üts neist om kontrahti perrä, ja sel oli kesk suwel kats poiga ent wiis oli kül üle arwo.

4. haina ütles kül küttisse päält põimnu olewad.

5. Kontrahti perrä pidanu temä hobene hainu saama, nink tolle eest et haino ei ole antu, pantu temä hobene mõisa töö hobeste manu, kedä mõisa hobeste hoitja pidanu hoitma, kedä temä ei teedwad.

6. Põrsa söötmist ütlep et emänd om tuud selges tennu ja om emända selletada, sedä mina hendä pääle ei wõtta, sedä tijab mino naine.

7. tuu renti asi olewad jo kihelkonna ja kreiskohtun käen.

8. maakündmisse peräst ütlep et ma olnu häste künetu, selle eest olnu temä sullase, kes tunistawa, kas om kohus üle kaenu.

Saada raha peräst ütlep Armulik

töö eest     9 rubl 40 kop õige olewad
tütriko palka    12   "      -   õige olewad
wõi eest   4   "   37   " õige olewad

Jääb poolele kuni tunistaia:

Jüri Puusep ja 

Johann Sarri Perrilt nink Emänd.

Nink pääle sedä nõwab selle wastases:

Langa wärmise eest 4 rubla 80 kop.
16 nakla met 3   "       20   "
10 nakla met 2   "         -
kartoflide eest -             90   "

15 Decembr

Ütleb Herrä et see om kõik wõls mes Armulik om wasta pandnu, aga selle eest nõwab Herrä Armuliku karristada, kuis temä om tohtnu sedä üles anda, et Herrä oles temä käest kosti wasta wõtnu.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS