Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  109 |
| Daatum | 06.10.1878 |
| Protokolli number | 62 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jaan | Tullos | Peakohtumees | |
| Jakop | Uibo | Kohtumees | |
| Jaan | Leppäson | Kohtumees | |
Karraskij Kogokonna kohhos sel 6 oktobril 1878.
Tulli ette Grünberg ja kaibas et temmal ollo Michel Rattus käest nelli wõlla päiwa saada, nink länno hää kõnnega Michel Rattus manno, nink üttelno kuule konnas sinna minno päiwa ärra teet, sest röa põimo aiga piddiwa tetto ollema ja nüüd om weel teggemada tolle pääle üttelno Michel Rattus ommen om puhhä päiw sis ütli minna egga minna sinno ommetatses päiwas ei tahha tulle eespäiwa kos M. Rattus jälle wastost andno sis ollen maa perremehhel, tolle ütlemisse pääle wastotasin minna kui sinnol hendal mitte woimalik ei olle sis wõtta üts allone kes wõip ärra tetta se ei putto mulle mitte middägi tolle pääle nakkano Michel Rattus soimama sinna kurradi karmantsohik minnol ei olle sulle middägi tetta andis tunnistajas Jaan Mark nink Johann Wähk nõudis trotsmisse eest 25 rubla.
Sai ette kutsotus Michel Rattus nink temmale kaibus ette loetus kes obis ärra sallas nink utles et temma om Jaan Kebjat sõimano.
Sai ette kutsotus tunnistaja Jaan Mark ja se kaibus ette loetus kes ütles et Grünberg kaibus om õige Michel Rattus sõimas küll nida.
Sai kohto ette kutsotus teine tunniataja Johann Wähk kes nida samma tunnistas kui edimänne.
Otsus Kohhos mõistis et ilm süüta om ni sõmmano nida kui tunnistaja sedda omma tunnistanno et tõtte om saap Michel Rattus wiistoistkümme witsa lööki et eddes päidi tõisele parrembide ei tee.
Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ja Michel Rattus lubbas omma ihho trahwi rahhaga ärra massa mes kohhos ka hääs arwas nink anti 8 päiwa aigo sis peäp kolm rubla massto ollema
Allkirri.
Karraskij Kogokonna kohhos sel 6 oktobril 1878.
Tulli ette Grünberg ja kaibas et temmal ollo Michel Rattus käest nelli wõlla päiwa saada, nink länno hää kõnnega Michel Rattus manno, nink üttelno kuule konnas sinna minno päiwa ärra teet, sest röa põimo aiga piddiwa tetto ollema ja nüüd om weel teggemada tolle pääle üttelno Michel Rattus ommen om puhhä päiw sis ütli minna egga minna sinno ommetatses päiwas ei tahha tulle eespäiwa kos M. Rattus jälle wastost andno sis ollen maa perremehhel, tolle ütlemisse pääle wastotasin minna kui sinnol hendal mitte woimalik ei olle sis wõtta üts allone kes wõip ärra tetta se ei putto mulle mitte middägi tolle pääle nakkano Michel Rattus soimama sinna kurradi karmantsohik minnol ei olle sulle middägi tetta andis tunnistajas Jaan Mark nink Johann Wähk nõudis trotsmisse eest 25 rubla.
Sai ette kutsotus Michel Rattus nink temmale kaibus ette loetus kes obis ärra sallas nink utles et temma om Jaan Kebjat sõimano.
Sai ette kutsotus tunnistaja Jaan Mark ja se kaibus ette loetus kes ütles et Grünberg kaibus om õige Michel Rattus sõimas küll nida.
Sai kohto ette kutsotus teine tunniataja Johann Wähk kes nida samma tunnistas kui edimänne.
Otsus Kohhos mõistis et ilm süüta om ni sõmmano nida kui tunnistaja sedda omma tunnistanno et tõtte om saap Michel Rattus wiistoistkümme witsa lööki et eddes päidi tõisele parrembide ei tee.
Sai kohto Otsus ja § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ja Michel Rattus lubbas omma ihho trahwi rahhaga ärra massa mes kohhos ka hääs arwas nink anti 8 päiwa aigo sis peäp kolm rubla massto ollema
Allkirri.