PROTOKOLL

Uue-Põltsamaa: Protokolliraamat (1859-1866)

LeidandmedEAA.3436.2.4
Kaader
17
Daatum28.03.1860
Protokolli number1
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaak Muandi Kohtumees
Hans Sammel Kohtumees
Karl Joseph Kohtumees

Kaebati moisawallitsusse polest Schellbach härra
läbbi, et wõssa-waht Juhhan Kõiw
1, heino woiseko walla meestele müinud - talwel 1859.
2, männa-pailke andnud Jago Josepile ühhe aida tarbeks
moisa metsast, - talwel 1859.
3, ollema temma lasknud pailka läbbi sagida moisa met-
sast ja neid ärra müinud, - 1858.


Siimo Jaan Nelka, woiseko wallast selletas: et temma
näinud, kuidas üks hulgus kahhe aasta eest Metsawahhil
on abbiks ollnud heina teggemas. Se hulkus on wabriko-
meestele müinud:

Jaan Põrk, Painasta, 2 koormad.
Mellerki Kõrtsimehhelle 5 koormad
Kurre Jürrile 2 koormad
Pikkasaare Mihkel 2 koormad
Esko Mihkel 2 koormad


Jürri Mik, soldat Wanna põltsamalt, selletas, et temma küinla-pääw 1859. metsast Mihkel Selli näinud pailkidega
wälja tullewa ja neid pailka Jago Josepi juure wiima, kellest
se ait seal sanud ülles ehtitud. Tõnnis Jürgenson teadma
ka sedda asja ja neid pailka.
Tõnnis Jürgenson tunnistas, et temma raija äres Pajo-
saare rabba ranna al kaks unnikud Pailki näinud ollewa minnewa kewwade. Muud temma ei teadma ühtegi.
Pebo Josep Peep selletas, et temmale Wolfi opmani
aastal 1858. üks künna-puu lubbatud olnud, - temma sedda Metsawahhi
käest sanud ja läbbi saginud. Mihkel Sell on ka ühhe
nenda sugguse puu tonud.


Juhhan Kõiwa poeg ollewa nüüd ka jälle 2 puud mah-
ha raiunud.
Juhhan Kõiw selletas, et temmal kauba seesse lubba
olnud, nenda paljo heina müija kui jaksab, - ja selle
lubbaga on temma siis ka andnud:
Melleski kõrtsimehhele- 4 koormad.
Kurre Jürrile 2 koormad
Esko Mihklile 2 koormad
teisi, kellele ka weel sanud, temma ei teadma.


Mödaläinud kewwadel on Mihkel Sell temmale üllesandnud, küssimisse peale, et temma kolm
pailki moisa metsist raiunud, mis temma ka saksa
metsawahhile üllesandnud.
Need sae pakkud on temma perremehhe palwe
peale, kellel opmanni polest lubba olnud, metsast,
ühhe andnud ja teine ilma lubbata.
Saksa metsawaht Peet Moks selletas, et henie
müiminne temmasse ei putuns,- aida pailkidest ollewa metsewaht temmale räkinud, ja temma sedda asi ka
- agga ilma asja samatta, - järrele kulanud;- Sae
palkidest temma ei teadma, ei suggugi; ei ka ühtegi
mälletada.
moisteti:
jääb assi nenda kauaks seisma, kunni teise kohto
päwani, se on sel 15 Aprilli k. p. ja jääb siis
16.
kohto ette tarwitud Mihkel Sell ja need
teised.

Kaebati moisawallitsusse polest Schellbach härra
läbbi, et wõssa-waht Juhhan Kõiw
1, heino woiseko walla meestele müinud - talwel 1859.
2, männa-pailke andnud Jago Josepile ühhe aida tarbeks
moisa metsast, - talwel 1859.
3, ollema temma lasknud pailka läbbi sagida moisa met-
sast ja neid ärra müinud, - 1858.


Siimo Jaan Nelka, woiseko wallast selletas: et temma
näinud, kuidas üks hulgus kahhe aasta eest Metsawahhil
on abbiks ollnud heina teggemas. Se hulkus on wabriko-
meestele müinud:

Jaan Põrk, Painasta, 2 koormad.
Mellerki Kõrtsimehhelle 5 koormad
Kurre Jürrile 2 koormad
Pikkasaare Mihkel 2 koormad
Esko Mihkel 2 koormad


Jürri Mik, soldat Wanna põltsamalt, selletas, et temma küinla-pääw 1859. metsast Mihkel Selli näinud pailkidega
wälja tullewa ja neid pailka Jago Josepi juure wiima, kellest
se ait seal sanud ülles ehtitud. Tõnnis Jürgenson teadma
ka sedda asja ja neid pailka.
Tõnnis Jürgenson tunnistas, et temma raija äres Pajo-
saare rabba ranna al kaks unnikud Pailki näinud ollewa minnewa kewwade. Muud temma ei teadma ühtegi.
Pebo Josep Peep selletas, et temmale Wolfi opmani
aastal 1858. üks künna-puu lubbatud olnud, - temma sedda Metsawahhi
käest sanud ja läbbi saginud. Mihkel Sell on ka ühhe
nenda sugguse puu tonud.


Juhhan Kõiwa poeg ollewa nüüd ka jälle 2 puud mah-
ha raiunud.
Juhhan Kõiw selletas, et temmal kauba seesse lubba
olnud, nenda paljo heina müija kui jaksab, - ja selle
lubbaga on temma siis ka andnud:
Melleski kõrtsimehhele- 4 koormad.
Kurre Jürrile 2 koormad
Esko Mihklile 2 koormad
teisi, kellele ka weel sanud, temma ei teadma.


Mödaläinud kewwadel on Mihkel Sell temmale üllesandnud, küssimisse peale, et temma kolm
pailki moisa metsist raiunud, mis temma ka saksa
metsawahhile üllesandnud.
Need sae pakkud on temma perremehhe palwe
peale, kellel opmanni polest lubba olnud, metsast,
ühhe andnud ja teine ilma lubbata.
Saksa metsawaht Peet Moks selletas, et henie
müiminne temmasse ei putuns,- aida pailkidest ollewa metsewaht temmale räkinud, ja temma sedda asi ka
- agga ilma asja samatta, - järrele kulanud;- Sae
palkidest temma ei teadma, ei suggugi; ei ka ühtegi
mälletada.
moisteti:
jääb assi nenda kauaks seisma, kunni teise kohto
päwani, se on sel 15 Aprilli k. p. ja jääb siis
16.
kohto ette tarwitud Mihkel Sell ja need
teised.