Tulli ette wanan wallawanem Willem Peramets, ja kaibas, et uus wallawanem Kustaw Rosenberg olla tema rahha 10 Rubl. 40 Kop. kinni wõtnud pudowa jänud heina maksu eest 1875, heina tallitajad on
olnud wölmündrid Josep Sallo ja Kustaw Waddi. Ka olla Johhan Hawakiwi se kirja samost taggasi tonud kellel heinu on pudus jänud. Tunistaja Jaan Nõmm.
Wöörmönder Josep Sallo wastas, wallawannem Willem Perramets polle neid lasknud mitte heinu wasto wõtta egga põlle ka saatnud heinu ärra andma waid nemad on walla wanemaga Maggasi haidas olnud kaera mõõtmise jures, Willem Perramets agga anud Karel Soiewa kätte üks täht ja käsnud samas ärra anda. Peremehed olla heinad mõisa kokko tonud ja mahha pannud ja wori mehhed sealt peale pannud aga nemad ei tea kes tonud ehk tomata jätnud.
Kustaw Waddi wöörmönter andis protokolli nemad olla kül heinu wasta wõdnud arwata üks kolm koormad aga heina tojad ega worimehhi polle keiki koos olnud ja wallawannem on nied aita kutsunud tagga on heinu todut ja worimehhed peale pannud ja ärra läinud siis polle nad wimasid heino mitte wastu wõtnud. Wallawanem Willem Perramets andis weel ülles, et tema on wöörmmöndrittele käsku annud kasa minna agga need polle läinud.
Praegune Wallawanem Kustaw Rosenberg andis ülles tema on piddanud nende puduwa heinte 1874 aastal pudunud 6 Puda 1875 aastal pudunud 20 Puda koku 26 Puda a 40 Cop 10 Rubl 40 Cop gvittungi järgi ka olla tema se tähhe järgi mis Willem Peramets temale on annud kellel wallas peab wõlgu ollema agga kõik walla perre mehhed ütlewad, et nad maksnud on ja teist korda ennam ei anna. Tunnistaja Jaan Nõmm andis protokolli et need heinad on mõisas seggi wastu wõetud ja samas seggi ära antud agga mõnne tallo heinad nad on tonud kel alwad ollud ja pudus jäi ni kui nimelt Lillo, Strudel, Tuhha, Linmetsa, ja Oksa kel olewad au olnud, aga Bernatil on üks leisik pudus tulnud. Agga alwad heinad on nad poole hina eest ära annud sest muido polle neid wastu wõetud.
Kohtulinmed tegid see Otsus:
Need perrmehhed kelel tunnistuse järgi halwad heinad ollid ehk pudus jäi peawad see rahha wälja maksma:
| Nii kui Lillo
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Linmetsa
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Tuhha
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Bernhard
|
1 leesikas |
20 Cp. |
| Nii kui Oksa
|
5½ leesikat |
110 Cp. |
| 1874wõlg Kristjan Abroi
|
10 leesikat |
200 Cp. |
| Lillo |
7 leesikat |
140 Cp. |
| Awakiwi |
5½ leesikat |
110 Cp. |
|
Summa |
780 Cp. |
Agga se puduw rahha 260 Cop. peawad wölmündrid ja wallawanem 3 peale oma holletuse tallitamisse pärrast kandma. Se kohto otsus sai kohtukäiatelle appelationi seadusega ette loetud mis ka kohtu käiat rahhule jäid agga, et Kusta Waddi on ärra läinud sab se kohtu otsus tema teine kord ette loetud.
Peakohtumees Kusta Kokka +++
Kohtumees Kusta Nukka +++
Abbi Thomas Welt +++
Tulli ette wanan wallawanem Willem Peramets, ja kaibas, et uus wallawanem Kustaw Rosenberg olla tema rahha 10 Rubl. 40 Kop. kinni wõtnud pudowa jänud heina maksu eest 1875, heina tallitajad on
olnud wölmündrid Josep Sallo ja Kustaw Waddi. Ka olla Johhan Hawakiwi se kirja samost taggasi tonud kellel heinu on pudus jänud. Tunistaja Jaan Nõmm.
Wöörmönder Josep Sallo wastas, wallawannem Willem Perramets polle neid lasknud mitte heinu wasto wõtta egga põlle ka saatnud heinu ärra andma waid nemad on walla wanemaga Maggasi haidas olnud kaera mõõtmise jures, Willem Perramets agga anud Karel Soiewa kätte üks täht ja käsnud samas ärra anda. Peremehed olla heinad mõisa kokko tonud ja mahha pannud ja wori mehhed sealt peale pannud aga nemad ei tea kes tonud ehk tomata jätnud.
Kustaw Waddi wöörmönter andis protokolli nemad olla kül heinu wasta wõdnud arwata üks kolm koormad aga heina tojad ega worimehhi polle keiki koos olnud ja wallawannem on nied aita kutsunud tagga on heinu todut ja worimehhed peale pannud ja ärra läinud siis polle nad wimasid heino mitte wastu wõtnud. Wallawanem Willem Perramets andis weel ülles, et tema on wöörmmöndrittele käsku annud kasa minna agga need polle läinud.
Praegune Wallawanem Kustaw Rosenberg andis ülles tema on piddanud nende puduwa heinte 1874 aastal pudunud 6 Puda 1875 aastal pudunud 20 Puda koku 26 Puda a 40 Cop 10 Rubl 40 Cop gvittungi järgi ka olla tema se tähhe järgi mis Willem Peramets temale on annud kellel wallas peab wõlgu ollema agga kõik walla perre mehhed ütlewad, et nad maksnud on ja teist korda ennam ei anna. Tunnistaja Jaan Nõmm andis protokolli et need heinad on mõisas seggi wastu wõetud ja samas seggi ära antud agga mõnne tallo heinad nad on tonud kel alwad ollud ja pudus jäi ni kui nimelt Lillo, Strudel, Tuhha, Linmetsa, ja Oksa kel olewad au olnud, aga Bernatil on üks leisik pudus tulnud. Agga alwad heinad on nad poole hina eest ära annud sest muido polle neid wastu wõetud.
Kohtulinmed tegid see Otsus:
Need perrmehhed kelel tunnistuse järgi halwad heinad ollid ehk pudus jäi peawad see rahha wälja maksma:
| Nii kui Lillo
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Linmetsa
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Tuhha
|
3½ leesikat |
70 Cp. |
| Nii kui Bernhard
|
1 leesikas |
20 Cp. |
| Nii kui Oksa
|
5½ leesikat |
110 Cp. |
| 1874wõlg Kristjan Abroi
|
10 leesikat |
200 Cp. |
| Lillo |
7 leesikat |
140 Cp. |
| Awakiwi |
5½ leesikat |
110 Cp. |
|
Summa |
780 Cp. |
Agga se puduw rahha 260 Cop. peawad wölmündrid ja wallawanem 3 peale oma holletuse tallitamisse pärrast kandma. Se kohto otsus sai kohtukäiatelle appelationi seadusega ette loetud mis ka kohtu käiat rahhule jäid agga, et Kusta Waddi on ärra läinud sab se kohtu otsus tema teine kord ette loetud.
Peakohtumees Kusta Kokka +++
Kohtumees Kusta Nukka +++
Abbi Thomas Welt +++