1) Astus ette Saunjast tallitaja abbimees Andrus Kerm ja räkis wälja: Minna andsin süggise pärrast Mihklepäwa 1876 a. Kustaw Steenmannile teada, et Andrus Septrei, kes temma jures tenistusses, on, Sallajõe ja Saunja wallawallitsusse poolt maksuarrulisse hingede arwusse arwatud. Kustaw Steenmann ei lubbanud krono maksud ta eest mitte maksta, waid üksi walla maksud. Siis Sallajõe wallawallitsus murretses Andrus Septreile Sallajõe walda Andrus Groosjägeri jure teenistusse kohha, kus keik maksud temma eest makstud piddi sama. Andrus Septrei on agga kolm päwa Andrus Groosjägeri jures olnud, siis üttelnud ennese haige ollewad, ja tulnud seält ärra ja lubbanud arsti ennesele otsida; Sedda on tale lubbatud, agga kästud taggasi jälle tulla. Ta on Gustaw Steenmanni jure tulnud, seie jänud ja G. Steenmann on tedda wasto wötnud ja mitte enna, ärra saatnud, sepärrast Nöuab Sallajõe ja Saunja wald, Gustaw Steenmanni käest temma hinge maksud.
Astus ette Gustaw Steenmann ja räkis wälja: Se on kül tössi, et Andrus Kerm süggise minnule ütles, et Andrus Septrei hingede maksude al seisab, ja minna ta waewalisse ollemisse pärrast mitte krono maksud, waid agga üksi walla maksud lubbasin maksta; sellepeäle siis Sallajõe wald (lubb) panni tedda Andrus Groosjägeri tenistusse kus ta eest keik maksud lubbatud maksta. Agga et Septrei tulli 4mal päwal minno jure ja ütles, et Andrus Groosjäger ja temma naene on tedda siis käskinud ärra minna (tulla) kui ta haigeks jänud on; siis wõtsin ma tedda suggulasse polest wasta, selle möttega, et kegi tedda ei tarwita.
Kohhus jätti sedda asja nikauaks öiendada, kunni nähha saab, kas kegi wõttab Andrus Septrei weel selle kaubaga tenistusse, et ja hinge maksud temma eest saab makstud.
1) Astus ette Saunjast tallitaja abbimees Andrus Kerm ja räkis wälja: Minna andsin süggise pärrast Mihklepäwa 1876 a. Kustaw Steenmannile teada, et Andrus Septrei, kes temma jures tenistusses, on, Sallajõe ja Saunja wallawallitsusse poolt maksuarrulisse hingede arwusse arwatud. Kustaw Steenmann ei lubbanud krono maksud ta eest mitte maksta, waid üksi walla maksud. Siis Sallajõe wallawallitsus murretses Andrus Septreile Sallajõe walda Andrus Groosjägeri jure teenistusse kohha, kus keik maksud temma eest makstud piddi sama. Andrus Septrei on agga kolm päwa Andrus Groosjägeri jures olnud, siis üttelnud ennese haige ollewad, ja tulnud seält ärra ja lubbanud arsti ennesele otsida; Sedda on tale lubbatud, agga kästud taggasi jälle tulla. Ta on Gustaw Steenmanni jure tulnud, seie jänud ja G. Steenmann on tedda wasto wötnud ja mitte enna, ärra saatnud, sepärrast Nöuab Sallajõe ja Saunja wald, Gustaw Steenmanni käest temma hinge maksud.
Astus ette Gustaw Steenmann ja räkis wälja: Se on kül tössi, et Andrus Kerm süggise minnule ütles, et Andrus Septrei hingede maksude al seisab, ja minna ta waewalisse ollemisse pärrast mitte krono maksud, waid agga üksi walla maksud lubbasin maksta; sellepeäle siis Sallajõe wald (lubb) panni tedda Andrus Groosjägeri tenistusse kus ta eest keik maksud lubbatud maksta. Agga et Septrei tulli 4mal päwal minno jure ja ütles, et Andrus Groosjäger ja temma naene on tedda siis käskinud ärra minna (tulla) kui ta haigeks jänud on; siis wõtsin ma tedda suggulasse polest wasta, selle möttega, et kegi tedda ei tarwita.
Kohhus jätti sedda asja nikauaks öiendada, kunni nähha saab, kas kegi wõttab Andrus Septrei weel selle kaubaga tenistusse, et ja hinge maksud temma eest saab makstud.
