Ette tulliwa sold. Johann n. Jaan Waltson ja nõwawa oma kadonu Lellä Peter Andres pärandust, mes nüüd koolmeistre Johann Paidra kätte om jäänu; aniwa Tunistaja Andres Nikopensius ja Johan Ussin.
Koolmeistre Johann Paidra ses nõudmises ette kutsutu, ütlep: et tuud raha jäänu kui kadonu Peter Andres ärä koolnu 222 rubla perrä, mes temä 22 rubla Wallawanemb Lepäsoni kätte nüüd oli andnu. Ent sedä raha, ütlep koolmeister, ei perri mina hendäle üts kopik. 1875 aastal 23. April, sis oli temä kadonu weel perrä kõrd täwe meeleman, sis lubas temä sedä raha üttele mehele (kelle nimi jägu nimitama see kõrd) nink mes üle jääb minole. Et minä hendäle sedä raha ei perri, sis arwa mina, et wald taad om üles pidanu tu armetu kõrra 3 aast sisen, sis jäägu mino poolt walla hääs, kui sellega rahul ei ole sis tee mina temä lubamist ja ana tolle kätte.
Tunistaja Andres Nikopensius tunistab et edimält kui kadonu Peter Andres nakati wedämä, sis toodu temäpoole, sääl oli ta oma koolmise ja matmise peräst kõnelnu. Üttelnu kui welle poja mino matwa sis jääb, mes minost perrä jääb welle pojadele.
Niisama tunistab ka Johann Ussin kui Andres Nikopensius.
Otsus:
Kogokonna kohus mõistab et see kadonu Peter Andrese perändus, mes matmise kulust üle jääb, (saab temä welle lastele hengi perrä jaetus) enge selle üle saab Proklama kuuletus ütte aast. ja kuwe nädali sisen. Enegi kui muid perijid ei tulle sis saawa, welle latse Johann, Jaan Ja Liis Waltson perida
| üle kolme 151 rubl. 10 kop |
mes perrä jäänu |
| matmisekullud om 60 " 90 " |
|
| 222 " |
|
Perrä jäänu saab Protzenti kandma pantus.
Pääkohtumees Jaan Luik xxx
Kohtomees Joh. Punnak
do.: Jaan Hingo xxx
Joh. Waltson om 51 rubl. 37 kop. ja risti raha 7 rubl 5 April 1878 ärä massetu.
Johan Waltson XXX
Sel 24 April 1878.
Saije Jaan Waltsonil 50 rubl. 37 kop wälja massetus selletus perrä, mes wasta wõtnu om Jaan Waltson XXX
Sel 25 April 1878
Saije Liis Waltson üllewan selletus perrä 50 rubl. 37 kop. wäla massetus; wasta wõtnu Liis Waltson XXX
Ette tulliwa sold. Johann n. Jaan Waltson ja nõwawa oma kadonu Lellä Peter Andres pärandust, mes nüüd koolmeistre Johann Paidra kätte om jäänu; aniwa Tunistaja Andres Nikopensius ja Johan Ussin.
Koolmeistre Johann Paidra ses nõudmises ette kutsutu, ütlep: et tuud raha jäänu kui kadonu Peter Andres ärä koolnu 222 rubla perrä, mes temä 22 rubla Wallawanemb Lepäsoni kätte nüüd oli andnu. Ent sedä raha, ütlep koolmeister, ei perri mina hendäle üts kopik. 1875 aastal 23. April, sis oli temä kadonu weel perrä kõrd täwe meeleman, sis lubas temä sedä raha üttele mehele (kelle nimi jägu nimitama see kõrd) nink mes üle jääb minole. Et minä hendäle sedä raha ei perri, sis arwa mina, et wald taad om üles pidanu tu armetu kõrra 3 aast sisen, sis jäägu mino poolt walla hääs, kui sellega rahul ei ole sis tee mina temä lubamist ja ana tolle kätte.
Tunistaja Andres Nikopensius tunistab et edimält kui kadonu Peter Andres nakati wedämä, sis toodu temäpoole, sääl oli ta oma koolmise ja matmise peräst kõnelnu. Üttelnu kui welle poja mino matwa sis jääb, mes minost perrä jääb welle pojadele.
Niisama tunistab ka Johann Ussin kui Andres Nikopensius.
Otsus:
Kogokonna kohus mõistab et see kadonu Peter Andrese perändus, mes matmise kulust üle jääb, (saab temä welle lastele hengi perrä jaetus) enge selle üle saab Proklama kuuletus ütte aast. ja kuwe nädali sisen. Enegi kui muid perijid ei tulle sis saawa, welle latse Johann, Jaan Ja Liis Waltson perida
| üle kolme 151 rubl. 10 kop |
mes perrä jäänu |
| matmisekullud om 60 " 90 " |
|
| 222 " |
|
Perrä jäänu saab Protzenti kandma pantus.
Pääkohtumees Jaan Luik xxx
Kohtomees Joh. Punnak
do.: Jaan Hingo xxx
Joh. Waltson om 51 rubl. 37 kop. ja risti raha 7 rubl 5 April 1878 ärä massetu.
Johan Waltson XXX
Sel 24 April 1878.
Saije Jaan Waltsonil 50 rubl. 37 kop wälja massetus selletus perrä, mes wasta wõtnu om Jaan Waltson XXX
Sel 25 April 1878
Saije Liis Waltson üllewan selletus perrä 50 rubl. 37 kop. wäla massetus; wasta wõtnu Liis Waltson XXX
