Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  118  119 |
| Daatum | 19.01.1879 |
| Protokolli number | 2 |
| Protokolli teema | 11. Vallamagas |
Tulli ette se praeganne Karraskij mõisa rentnik Peter Koth ja kaibas enditse rentniko Heinrich Sirach pääle, et ollewat temmale mõisa Inwentariummi wilja, ütte wähhamba mõõdogo andno, kui essi om perrisherra käest wasta wõtno, ja neudas ütte tähte kohtole ette, mes perris herra temma palwe pääle temäle olli andno kos nida olli kirjotet, et Heinrich Sirach kiik mõisa wilja om Tschtwerdi mõõdoga wasta wõtno, nink piddi Heinrich Sirach ka tolle samma mõõdoga Kothil kätte mõõtma, rentnik Peter Koth nõudis omma puudowa wilja eest rükki wakka eest kolm rubla keswa wakka eest ka kolm rubla nink kaera wakka eest üts rubla wiiskümmend kop selle et ta kiik seme willi om, ei wõi ma odawammast arwata nink ni eddesi.
Keiserlikko Werro Maakohto kirja käskmisse pääle, sest 14mast detsembrist 1878 sub No 8894. et Koggokonna Kohtol essi se ümbre mõtminne peäp saama ette wõetus, kos sis Karraskij Koggokonna Kohhos sel 21sel detsemril 1878 sedda ümbre mõõtmist ette wõttis ni kui Protokoll No 72 sest 21 detsembrist tunnistap nink ümbre mõõtmisse läbbi löiti et se Karraskij mõisa Ria wak wähhamb olli kui ollema piddi sest kolm wakka es teuda mitte ütte Tschetwerti ärra, kos kats garnetzit weel pääle läts, nink sis parras jaggo Tschetwerdi mõõt teüs saie. Mõisa Inwentariummi listi perra olli wilja suuros mes perrisherra Sirachil olli laskno anda, nink Sirach ka Kothil piddi andma.
| 79 1/2 wakka Rükki | raske 117 nakla hollandi Kalo |
| 45 do Keswi | do 112 do do |
| 90 do Kaero | do 72 do do |
Sai Koggokonna Kohto poolt se wilja puudos ärra arwatus mes Peter Koth wähhamb om saano kui H. Sirach, teggi wälja 53 Garnetzit rükki 30 Garnetzit keswi ja 64 Garnetzit kaero.
Sai ette kutsotus Heinrich Sirach ja Peter Koth kaibus ja nõudminne, ni samma ka Koggokonna Kohto mõõdode ümbre mõõtminne ja tolle egga jago wilja puudos kiik ette loetus, kes selle pääle ütles minna olle Peter Kothil kiik täwweste ärra andno ja om meil se lepping nida wiesi olno, ja om ka Peter Koth Inwentariummi kirja seen üllewan et wakkaga ollen ärra andno, ja tollega olli temma rahho näudako Peter Koth kas temma wasta woeton Inwentarummi kirjan mitte kirjotedo ei olle et wakkaga tälle ollen kätte mõõtno, nink näudas ka kohtole ette se mõisa ärra andmisse leppingo kirri, mes Peter Koth omma nimme allapannekiga ollewa kinnitanno, et üttegi nõudmist ei wõi Peter Koth Heinrich Sirach wasta tõsta nink ni eddesi.
Otsus Koggokonna Kohto ülle mõtmisse perrä om wak wähhemb, nink rentnik P. Koth kaibus om tõtte sis piddi wanna rentnik H. Sirach tolle samma mõõdoga wastselle kätte andma, kellega perrisherra tälle om anda laskno, päälegi es wõi Peter Koth ka mitte teada mes suggotse mõõdoga Sirach olli wasta wõtno selle et ka herrä Inwentaiummi leht wakka arwo tunnistap om Peter Koth wabbandamisse wärt nink Sirach tolle mann ennegi süüdlanne om.
Mõistis kohhos et H. Sirach peäp P. Kothil
| Rüki puudos 2 wakka ja 10 1/3 Garnetz eest | 7 Rubla 36 Kop |
| Keswade puudos 1 1/2 waka | 4 " 50 |
| Kaerade do 3 waka | 4 " 50 |
| teep ülle kige koko Summa | 16 " 38 kop |
peap wälja massma mes kattessa päiwa aja seen peäp teudeto ollema. Keswade hind P. Koth nõudmisse perra om kül liig kõrge, agga et nemma 112 nakla rasket arwas kohhos ka todda hääs.
Sai kohto mõistminne ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus, ent Heinrich Sirach es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
Päämees Jaan Tullos
Kohtomees Jakop Uibo
teine do Jaan Leppäson
Tulli ette se praeganne Karraskij mõisa rentnik Peter Koth ja kaibas enditse rentniko Heinrich Sirach pääle, et ollewat temmale mõisa Inwentariummi wilja, ütte wähhamba mõõdogo andno, kui essi om perrisherra käest wasta wõtno, ja neudas ütte tähte kohtole ette, mes perris herra temma palwe pääle temäle olli andno kos nida olli kirjotet, et Heinrich Sirach kiik mõisa wilja om Tschtwerdi mõõdoga wasta wõtno, nink piddi Heinrich Sirach ka tolle samma mõõdoga Kothil kätte mõõtma, rentnik Peter Koth nõudis omma puudowa wilja eest rükki wakka eest kolm rubla keswa wakka eest ka kolm rubla nink kaera wakka eest üts rubla wiiskümmend kop selle et ta kiik seme willi om, ei wõi ma odawammast arwata nink ni eddesi.
Keiserlikko Werro Maakohto kirja käskmisse pääle, sest 14mast detsembrist 1878 sub No 8894. et Koggokonna Kohtol essi se ümbre mõtminne peäp saama ette wõetus, kos sis Karraskij Koggokonna Kohhos sel 21sel detsemril 1878 sedda ümbre mõõtmist ette wõttis ni kui Protokoll No 72 sest 21 detsembrist tunnistap nink ümbre mõõtmisse läbbi löiti et se Karraskij mõisa Ria wak wähhamb olli kui ollema piddi sest kolm wakka es teuda mitte ütte Tschetwerti ärra, kos kats garnetzit weel pääle läts, nink sis parras jaggo Tschetwerdi mõõt teüs saie. Mõisa Inwentariummi listi perra olli wilja suuros mes perrisherra Sirachil olli laskno anda, nink Sirach ka Kothil piddi andma.
| 79 1/2 wakka Rükki | raske 117 nakla hollandi Kalo |
| 45 do Keswi | do 112 do do |
| 90 do Kaero | do 72 do do |
Sai Koggokonna Kohto poolt se wilja puudos ärra arwatus mes Peter Koth wähhamb om saano kui H. Sirach, teggi wälja 53 Garnetzit rükki 30 Garnetzit keswi ja 64 Garnetzit kaero.
Sai ette kutsotus Heinrich Sirach ja Peter Koth kaibus ja nõudminne, ni samma ka Koggokonna Kohto mõõdode ümbre mõõtminne ja tolle egga jago wilja puudos kiik ette loetus, kes selle pääle ütles minna olle Peter Kothil kiik täwweste ärra andno ja om meil se lepping nida wiesi olno, ja om ka Peter Koth Inwentariummi kirja seen üllewan et wakkaga ollen ärra andno, ja tollega olli temma rahho näudako Peter Koth kas temma wasta woeton Inwentarummi kirjan mitte kirjotedo ei olle et wakkaga tälle ollen kätte mõõtno, nink näudas ka kohtole ette se mõisa ärra andmisse leppingo kirri, mes Peter Koth omma nimme allapannekiga ollewa kinnitanno, et üttegi nõudmist ei wõi Peter Koth Heinrich Sirach wasta tõsta nink ni eddesi.
Otsus Koggokonna Kohto ülle mõtmisse perrä om wak wähhemb, nink rentnik P. Koth kaibus om tõtte sis piddi wanna rentnik H. Sirach tolle samma mõõdoga wastselle kätte andma, kellega perrisherra tälle om anda laskno, päälegi es wõi Peter Koth ka mitte teada mes suggotse mõõdoga Sirach olli wasta wõtno selle et ka herrä Inwentaiummi leht wakka arwo tunnistap om Peter Koth wabbandamisse wärt nink Sirach tolle mann ennegi süüdlanne om.
Mõistis kohhos et H. Sirach peäp P. Kothil
| Rüki puudos 2 wakka ja 10 1/3 Garnetz eest | 7 Rubla 36 Kop |
| Keswade puudos 1 1/2 waka | 4 " 50 |
| Kaerade do 3 waka | 4 " 50 |
| teep ülle kige koko Summa | 16 " 38 kop |
peap wälja massma mes kattessa päiwa aja seen peäp teudeto ollema. Keswade hind P. Koth nõudmisse perra om kül liig kõrge, agga et nemma 112 nakla rasket arwas kohhos ka todda hääs.
Sai kohto mõistminne ja § 772-773 kohton käiadelle ette loetus, ent Heinrich Sirach es olle rahho pallel Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
Päämees Jaan Tullos
Kohtomees Jakop Uibo
teine do Jaan Leppäson