moisawallitsusse kaebtuse peale, et Umbusi külla perremehhed Tallo-maade metsasid rohkest ja ropposte raiskanud, olli koggokonna kohhus tarwitud kurja ülle watama.

Sel - 11. - Jüni k. p. olliwad siis seal:
Peakohtomees Karl Joseph, kohtomehhed Mats Jerw ja Mart Annus ja koggokonna wöörmünder Jürri Saik, ka suilased keik ja muud külla-perremehhed.

koggokonna-kohto otsus kurja-paikas olli, et kurri suur ja kändude järrel ei woimalik olle üllearwata, - arwati mis lätti
paksus ja leppa-ja muu lehhepuu-metsa wakkamaa arwo möda, sai muist ahhelatega mõedetud, muist umbes arwatud, - Kuse-puu kännud loetud.

kirja sai siis pantud:
Tallo No 70. Trulli Juhhan Kuik on karja maa sees küttiseks teinud 1 wakkamaa,- ei ollewa metsa peal olnud. - Noore
metsa sees on temma laastanud ühhes kohhas 1/2 wakkamaad seggast metsa, teises kohhas 1/2 wakkamaad. Peale se 1/6 wk. hao-metsa ja 4 kuse-pailkis, 6 Tolli jämmedad.

 

No 91. Subsi, Ants Saik on kopli, mis Tallo jures olnud, tuggew kasse ja aawa-mets mahha-raiunud ja küttisseks lonud, 2 1/2 wakkamaad.
Peale sedda on temma karja maa sees noores metsas kurja teinud, on tahtnud küttist lua ja on 1/2 wakkamaad kuse ja leppa-metsa jurinud ja aeapudeks ja küttisse haggodeks teinud.
Siis on sesammo tükki kõrwas temmal üks tük Rukki küttist, 1 wakkamaa suur, - ollewa pissud leppikud peal olnud.
weel noore illuse kuse ja leppa metsa sees raiutud 12 kuse kändo, kue tollised, ja 1 wakkamaa maad kurja.

No 72. Trulli Rein Joost on karjamaa sees 1 wakkamaa küttist põlletanud, 1/4 wkm ollewa leppa wõssa peal olnud, ka mõnned kused.
1 1/2 wakkamaad on temma illusast noorest leppa-metsast, kused seas, laastanud ja õige ülle-meelsel kombel.
Reino kaebtus, et wanna perremees Tallo kopli pealt metsa raiunud ei olnud wäärt et kohhus eddespiddi sedda tallitab.

No73. Kuigo Trino Kuik on tallo kopli küllest 2/3 wkm.
küttisseks lönud ja keik se kopli läbbi raiunud ja raiskanud, on illus mets olnud, kused ja aawad 3 - 4 Sülda pitkad, 3 - 5 Tolli paksud.
Karja-maa sees on Kuigo, Kukke ja Subsi perredel igga ühhel 1 1/2 wakkamaad küttist, - leppa leppik mis seal raiutud on arwata 1/3 wkm. agga polle metsaks arwata.
Se tük mis kaardis C. tähhega on märgitud on maamõedo aeg raisatud on jubba siis trahwitud.

 

No 75. Piiri Michel Nõmm on uut kurja peale maamõedo teinud: 48 kuse kändo 5- 7 tolli paksud. Peale se metsa sees sealt ja tealt raiunud 1/6 wakkamaad leppa metsa

No 76. Saare Tõnno Loth on karja maast ülleswõtnud 2 1/2 wakkamaad, - on talw-wilja al küttis. - 1/3 wkm leppa latti metsa ja wõssa raiutud.

No 78. Altwälja Jaan Mangelson on 1/4 wkm. leppa-latti metsa mahharaiunud ja on küttisseks põlletanud karjamaad 3 1/3 wakkamaad ja koppel mis kaardi peal on nüüd wilja al.
ka weel 1/2 wakkamaad hao metsa.

No 77. Kõrdi Jaan Annus on 11 kuse puud 5 - 7 tolli jämmemad, mahharaiunud ja peale se seal leppa metsa ja wõssa 1/4 wakkamaad.

ette kutsuti siis weel ja küsti, miks-pärrast rahwas nenda suggust kahjo teinud ja mis tarwitusse peale mets isseärranis raisatud.

1. Kuigo Juhhan Watter, selletas, et temma need kuse-puud kaewo rakketeks prukinud. - Noort metsa ollewa ahjokütteks raiunud.

 

2, Subsi Ans Saik, et se kopli-metsa pärrast härra mödaläinud aastal tedda 15 Rubla hõbb. trahwinud, agga polle senniajani sissenõutud.
Noore metsa ütles ahjo-kütteks prukinud, ja härra ollewa lubba andnud haggo tehja se tarwitusse peale. - Kuse kännud ollewa Lustiwerre laeda aeg warrastud.

3. Trulli Rein Joost, et temma sedda noort metsa rehhekütteks raiunud, kuse puud teiwasteks.

4. Kuigo Ans Kuik- ütles kopli pärrast, et muist põlluks teinud, muist puud kaewo-rakketeks; muist aija-pudeks prukinud.

5, Piiri Michel Nomm, et temma Kukke Mardile 16 puud honete ehhitada andnud, muist isse prukinud, muist moisa pudeks raiunud, muist roigasteks. Leppik haggodeks.

6, Saare Tõnno Loth, et temma sedda ahjo kütteks raiunud.

7, Kõrdi Jaan Annus, - et temma kused aja-pudeks raiunud, - leppa wissa ahjokütteks.

8, Altwalja Jaan Mangelson, et muist aija pärrandada, muist kütte abbiks raiunud.

kohhus arwas siis sedda metsa mis raisutud, sest et se alles keik latti ja mitte kütte-puu arwolinne ei olle, wäärt üks wakkamaa 15 Rubla hõbb. se on pool suure metsa hinda. - Arwas siis wahhet tehja nende wahhel kes isse metsa
kaswatunud ja nende wahhel kes teest peale tulnud ja sedda mis teised hoidnud raiskanud, - siis jälle wahhet omma tarwitusse ja raiskamise wahhel.

 

moisteti:
1, Kuigo Juhhan Watter maksab 1/3 wakkamaa metsa eest 5 Ru hõbb. - 3 Rubla hõbb. trahw.

2, Subsi Ans Saik,

1, Kopli eest 15 Ru.
2, 1 1/2 wkm. eest 22, 50.
3, trahwi - 6, 00.
Summa - 43 50. 

3, Rein Roost, 1 3/4 wkm. metsa eest 26 Ru 25 kop. hõbb., - trahw 6 Ru hõbb.

4. Kuigo Ans Kuik, 1, Kopli eest mis 1 1/3 wkm. kurja arwatud 40 Ru hõbb. - 6 Ru hõbb. trahw. - (wanna metsa hind.)

5, Piiri Michel Nõmm, 1/6 wkm eest 750 kop. hõbb. - 3 Rubla trahwi.

6, Saare Tõnno Loth, 1/6 wkm. eest 5 Ru hõbb. - trahw 6 Ru hõbb.

7, Kõrdi Jaan Annus, ei olle mitte raiskanud waid prukinud,
maksab et sedda ilma lubbata teinud 3 Ru. hõbb. trahwi.

8, Altwälja Jaan Mangelson maksab 1/2 wkm eest 750 kop. hõbb. - trahwi 3 Ru hõbb.

kellel karja maad on ülleswõetud, maksawad iggaüks ja igga wakkamaa pealt 50 kop. hõbb. trahwi.