Ette tulli Kusta Konn ja kaibas Johann Waks pääle, kes temä aidweere nink ka looma laose ära niitnu oli, Kusta lubab muide käest rentidud maad niipaljo wasta anda.

Saije Johann Waks selle kaibuse pääle ette kutsutu ja see kaibus kuulutetu, ütlep et temä om oma krunti pruuknu, mitte Kusta Kuna oma wõtnu selle et Kusta käen om jo mino ma pidada ja nõwab oma krunti kätte saada.

II. Kusta Kunn kaibab ka Johann Wasser pääle kes lubanu ka temä aia wilja ärä wõtta ja enegi seemenind tagasi massa.

Johann Wasser selle kaibuse pääle ette kutsutu ütlep et temä tahab esi oma maad pruuki, mitte Kustal laske, hoone wõiwa kül pääl olla, neid mina ärä sundi ei wõi.

Kusta Kunn  selletab et see aia ma olnu jo enne ma mõõtmist temä oma olnu, põlwest põlweni, nüüd pantu ma Regulirikuse ajal piri ka tema ma tükkale ümbre ja lubati acti anda.

Otsus:

Kogokonna kohus mõistab, et peremehe Johann Wasser n n. Johann Waks ei sa mitte sunitus, Kusta Konnäl maad rentma. enegi nemä wõiwa oma maad esi pruuki. Hoonete aseme eest peäb Kusta Kunn kogokonna kohto ja kogokonna walitsuse arwamist mööda masma.

Jääb ni kauges kui üle saab kaetus.

Paakohtumees Jaan Luik

Kohtumees Peter Tallomees

   do.: Johan Punnak