Keiserliku Werro Makohtu käsu pääle saije Serreste perremeeste Jaan Sawisaar tülli asi wasta Jaan Kõiwo selletetus:
Jaan Sawisaar kaibab et Jaan Kõiw om karja man temä poiga pesnu, sis om temä selle pessetu poisiga tolle asja peräst Kõiwo manu lännu kõnelema, sis om Kõiw üttelnu, kui sina ärä ei läha, sis mina sino uinuta ja wõtnu wigla ja andnu kolm kõrda päha, sis oli temä ära nõrgatunu, päle tuud oli weidi toibunu. Sis wedanu Kõiw tedä kambre otsa taade, sääl pesnu naine puuhaloga, käe ja muido märgi iho sisen, ja lasknu penil tagast seere ärä kisku, niida et 24 pini kistud krami jalla sisen olnu, kui Kõiw oli wedanu sis oli temä pessetuhe werisehe päha ja kukro taade rusikaga pesnu ja naine pesnu pu haloga tagast. Tolle man om olnu temä oma poig ja Jakob Mõts ja muido oma kõrwalt kuulnuwa. Koolimaia tegija oma ka nännuwa.
Saije Jaan Kõiw selle kaibuse pääle ette kutsutu ja Jaan Sawisaar kaibuse pääle ette pantu ja küsitu, kes ütlep Sawisaare poia pesmisest karja man midagi ei tija, ja kõige selle kaibuse pääle ei olewad temä ütte kõrdagi Sawisaarele löönu, enegi Sawisaar nii kui temä esi ütles, tulli mõrtsuga wiisil mino maia ja wõt mino rinnust kinni ja leije kolm kõrda rusikaga minole pähä, ni et weri suust wälja joosk. Ja naksi wedäma riida manu.
Sääl wõtnu puuhalo ja tahtnu temäle lüwa, sis saanu temä puu kinni, niikawa kui temä naine tulnu kes puu otsast kinni wõtnu, Sis nakkanu Sawisaare penni tedä seerist kiskma, sis tahtnu temä käega penile lüwä ja löönu esi oma käe aija redeli pulka wasta ärä nink tõist kõrda tahtnu maha kumarduda sis löönu pä ka aida wasta ja naganu werd jooskma.
Jaan Sawisaar ütlep et sedä ei ole ütte sõnagi õiget mes Jaan Kõiw ütlep, enegi Marri Must ja üts Waimella mees nägiwa selgest kuidas temä ja ta naine mino pessiwa ja ka Jakob Mõts. Jaan Kroon, Leena Kroon ja Michel Margk.
Jaan Kõiw ütlep et neid om jo paljo kes oma kuulnuwa kuidas temä mino om ähwärdanu uinutada ja tappa enegi temä lubab perrä nõuda ja nimepidi üles anda. ni kui Josep Sultz Jakob Wang, koolimaja mastre omi maestega ja Kusta Hool.
Kohtun Jaan Hingo om man olnu kui temä om tahtno puuga lüwä. Mina ole jo kõrd kogokonna kohtun selle ähwardose perast kaibanu.
Tunistaia Jakob Mõts küsitu, kes tunistab, et temä om kül kotton olnu kui Jaan Sawisaar om mõtsast hobesega kodo tulnu ja wandnu hirmsast, ja wõtnu oma tarre mant ütte süllä ja üts arsin pik malga mes üts tol tüwest ja pool tolli ladwast, ja üttelnu ja wandnu mina wõtta selle malgaga labi, ja tulnuwa oma pojaga Kõiwo tarre manu, temä pagenu ärä peljaten et Sawisaar tedä pesma tulle, sest temäl lännu tu päiw hobene Sawisaare keswa otsa sisse. Pääle tapeluse lärmi üttelnu Kõiwo naine, kui mina kaije kui na rinnutsiku oliwa, sis oles mina tälle küll wõino kül katskümmend anda.
Tunistaia Jaan Kroon ütlep et temä tapelust ei ole nännu, enegi tuud oli kuulnu, kui Kõiwo naine om tännitanu jätta jo, sis om temä kaema lännu, ja nännu et Sawisaar om werrine olnu.
Tunistaia Leena Kroon tunistab et temä midagi ei ole nännu, kui tuud om kuulnu et üts om appi tänitanu ja om kuulnu et üts löömise pauk ka om olnu, sest temä olnu kawen, seda ka ei ole teednu kes om tänitanu.
Michel Margk tunistab et temä midagi tapelusest ei tiija enegi tuud om nännu kui Sawisaar om oma tarre kõrwal maan olnu ja olnu walge kui kõiwo tohhi ja pää joosknu werd, temä wõtnu härmä wõrku ja pandnu were jooskmise pääle sest Sawisaare naine kutsnu tedä kaema.
Michel Kuslapu tunistab et temä midagi tapelusest ei tiija, enämb kui Kõiw oli kõrtsi manu tulnu ja üttelnu ana pool nakla, mina tulli sõast, ja olnu esi werrine, temä küsinu kuuli mulke ka nätta, kui sõast tullit.
Wallawanemb Lepäson ja kohtumees Peter Tallomees tunistawa, et nemä oma kutsumise pääle Saawisaare tõisel päiwal pääle tappeluse, lõuna ajal kaeman käünuwa, sis oma nännu et Jaan Sawisaare pää om werrine olnu ja rõiwa oma ka rinna päält werega koon olnu, kät ei ka pääd ei ole lasknu Sawisaar kaija om üttelnu wäga wallusa olewad; Sawisaar üttelnu henda wiglaga löödu olewad nemä kaenuwa tuud üle, ei ole kül werine olnu, enegi olnu üts kolme haroga haina wigel, aid ei ole ka werine olnu, enegi üts puu olnu kül werine, ´mes Sawisaare käen näüta olnu.
Kohtumees Jaan Hingo tunistab et warguse otsmise man om, Jaan Sawisaar Koiwole üttelnu, mina sino uinuta.
Otsus:
Ülles wõetu Protokolli Keiserliku Werro Makohtu mõistmise ja selletuse ala saata, sest et (ähwardus ja tapelus paawäert sured om) see üle kogukonna kohtu mõistmise om.
Pääkohtumees Jaan Luik
Kohtumees Peter Tallomees
" Jaan Hingo
Keiserliku Werro Makohtu käsu pääle saije Serreste perremeeste Jaan Sawisaar tülli asi wasta Jaan Kõiwo selletetus:
Jaan Sawisaar kaibab et Jaan Kõiw om karja man temä poiga pesnu, sis om temä selle pessetu poisiga tolle asja peräst Kõiwo manu lännu kõnelema, sis om Kõiw üttelnu, kui sina ärä ei läha, sis mina sino uinuta ja wõtnu wigla ja andnu kolm kõrda päha, sis oli temä ära nõrgatunu, päle tuud oli weidi toibunu. Sis wedanu Kõiw tedä kambre otsa taade, sääl pesnu naine puuhaloga, käe ja muido märgi iho sisen, ja lasknu penil tagast seere ärä kisku, niida et 24 pini kistud krami jalla sisen olnu, kui Kõiw oli wedanu sis oli temä pessetuhe werisehe päha ja kukro taade rusikaga pesnu ja naine pesnu pu haloga tagast. Tolle man om olnu temä oma poig ja Jakob Mõts ja muido oma kõrwalt kuulnuwa. Koolimaia tegija oma ka nännuwa.
Saije Jaan Kõiw selle kaibuse pääle ette kutsutu ja Jaan Sawisaar kaibuse pääle ette pantu ja küsitu, kes ütlep Sawisaare poia pesmisest karja man midagi ei tija, ja kõige selle kaibuse pääle ei olewad temä ütte kõrdagi Sawisaarele löönu, enegi Sawisaar nii kui temä esi ütles, tulli mõrtsuga wiisil mino maia ja wõt mino rinnust kinni ja leije kolm kõrda rusikaga minole pähä, ni et weri suust wälja joosk. Ja naksi wedäma riida manu.
Sääl wõtnu puuhalo ja tahtnu temäle lüwa, sis saanu temä puu kinni, niikawa kui temä naine tulnu kes puu otsast kinni wõtnu, Sis nakkanu Sawisaare penni tedä seerist kiskma, sis tahtnu temä käega penile lüwä ja löönu esi oma käe aija redeli pulka wasta ärä nink tõist kõrda tahtnu maha kumarduda sis löönu pä ka aida wasta ja naganu werd jooskma.
Jaan Sawisaar ütlep et sedä ei ole ütte sõnagi õiget mes Jaan Kõiw ütlep, enegi Marri Must ja üts Waimella mees nägiwa selgest kuidas temä ja ta naine mino pessiwa ja ka Jakob Mõts. Jaan Kroon, Leena Kroon ja Michel Margk.
Jaan Kõiw ütlep et neid om jo paljo kes oma kuulnuwa kuidas temä mino om ähwärdanu uinutada ja tappa enegi temä lubab perrä nõuda ja nimepidi üles anda. ni kui Josep Sultz Jakob Wang, koolimaja mastre omi maestega ja Kusta Hool.
Kohtun Jaan Hingo om man olnu kui temä om tahtno puuga lüwä. Mina ole jo kõrd kogokonna kohtun selle ähwardose perast kaibanu.
Tunistaia Jakob Mõts küsitu, kes tunistab, et temä om kül kotton olnu kui Jaan Sawisaar om mõtsast hobesega kodo tulnu ja wandnu hirmsast, ja wõtnu oma tarre mant ütte süllä ja üts arsin pik malga mes üts tol tüwest ja pool tolli ladwast, ja üttelnu ja wandnu mina wõtta selle malgaga labi, ja tulnuwa oma pojaga Kõiwo tarre manu, temä pagenu ärä peljaten et Sawisaar tedä pesma tulle, sest temäl lännu tu päiw hobene Sawisaare keswa otsa sisse. Pääle tapeluse lärmi üttelnu Kõiwo naine, kui mina kaije kui na rinnutsiku oliwa, sis oles mina tälle küll wõino kül katskümmend anda.
Tunistaia Jaan Kroon ütlep et temä tapelust ei ole nännu, enegi tuud oli kuulnu, kui Kõiwo naine om tännitanu jätta jo, sis om temä kaema lännu, ja nännu et Sawisaar om werrine olnu.
Tunistaia Leena Kroon tunistab et temä midagi ei ole nännu, kui tuud om kuulnu et üts om appi tänitanu ja om kuulnu et üts löömise pauk ka om olnu, sest temä olnu kawen, seda ka ei ole teednu kes om tänitanu.
Michel Margk tunistab et temä midagi tapelusest ei tiija enegi tuud om nännu kui Sawisaar om oma tarre kõrwal maan olnu ja olnu walge kui kõiwo tohhi ja pää joosknu werd, temä wõtnu härmä wõrku ja pandnu were jooskmise pääle sest Sawisaare naine kutsnu tedä kaema.
Michel Kuslapu tunistab et temä midagi tapelusest ei tiija, enämb kui Kõiw oli kõrtsi manu tulnu ja üttelnu ana pool nakla, mina tulli sõast, ja olnu esi werrine, temä küsinu kuuli mulke ka nätta, kui sõast tullit.
Wallawanemb Lepäson ja kohtumees Peter Tallomees tunistawa, et nemä oma kutsumise pääle Saawisaare tõisel päiwal pääle tappeluse, lõuna ajal kaeman käünuwa, sis oma nännu et Jaan Sawisaare pää om werrine olnu ja rõiwa oma ka rinna päält werega koon olnu, kät ei ka pääd ei ole lasknu Sawisaar kaija om üttelnu wäga wallusa olewad; Sawisaar üttelnu henda wiglaga löödu olewad nemä kaenuwa tuud üle, ei ole kül werine olnu, enegi olnu üts kolme haroga haina wigel, aid ei ole ka werine olnu, enegi üts puu olnu kül werine, ´mes Sawisaare käen näüta olnu.
Kohtumees Jaan Hingo tunistab et warguse otsmise man om, Jaan Sawisaar Koiwole üttelnu, mina sino uinuta.
Otsus:
Ülles wõetu Protokolli Keiserliku Werro Makohtu mõistmise ja selletuse ala saata, sest et (ähwardus ja tapelus paawäert sured om) see üle kogukonna kohtu mõistmise om.
Pääkohtumees Jaan Luik
Kohtumees Peter Tallomees
" Jaan Hingo
