Prigoshinide pärrandusse assi.
Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohto kässo peale, mis moisa wallitsusele 13. webruari s. a N 298 al on antud, kutsuti pärrimisse asja pärrast ette Ewdokija Iwanowna, kes 1854 aastal surnud Mitau linna antwergiga, raskolnik Awerjan Alesejew Prigoshiniga kous ellanud, omma eestkostja Iwan Arsemjehwega ühhelt poolt, ja temma surnud kousellaja emma Marija Iwanowna omma eestkostja Jegor Aleksejew Prigoshiniga, kes temma poeg, teiselt poolt.
Jewdokija Iwanowna töstis kaibdust omma kousellaja mehhe emma wasto ja andis ulles.
Temma, Jewdokija, olle kewwadel 1854 aastal Awerjan Aleksejehwiga kokko ellama läinud. Podrätshik Pawel Maksimow Kolkjast wõtnud Awerjani suwwi peale enda jure tööle ja jänud temma, Jewdokija, Awerjani emma jure maije, nenda kui poea kousellaja._ Awerjanil sadetud se õnnetus et suur torm tedda Kurema mõisas kõrge katuselt mahha wiskanud, mis läbbi ni suure wigga sanud et pea selle järrele ärra surnud, ilma et olles weel ni paljo-gi moistust tulnud omma lapsele, kellega Jewdokija sel aijal käima peal olli, pärrandusse pärrast wiimse lubbamissega otsust anda. Sedda pärrandust nüüd olle surnud mehhe emma omma kätte wõtnud ja ei olle temma omma poea poea Ahwonasijle, kes kolm päwa pärrast issa koolmist ilmale weerenud, sest warrandussest ei middagi jätnud, aeanud peale sedda weel Jewdokijad keige lapsega maeast wälja laia maailma, wõtnud temma, Jewdokija, käest ka üks kaela rättikukenne-gi, mis Awerjan enne kokko ellama minnemist kinkinud, kaelast ärra ja Awerjani wannad sapad, kedda senniaeani kannud jallast-gi ärra._ Awerjani pärranduseks arwab. Jewdokija sedda rahha, mis Awerjan podrätiko Pawel Maksimowi jures palgaks sanud ja emma Marija omma kätte wõtnud. Palk olnud 41 rubla höb. suur: agga wõimalik on temmal ükspäinis ülles anda et emma üks kord põdrätsiko käest 10 rubla, siis 3 wõi 6 rubla, kedda wend Jegor Aleksejew, kes nüüd-gi weel emma jures ellab, wõtnud, pärrasth jälle 10 rubla ja wimaks, kui Awerjan ärra surnud, 13 rubla, ühte kokko 36 ehk 39 rubla, wõtnud. Siis jänud järrele üks kallewinne simbirnik, kaks töö kahwtanni, üks uus kallewine müts, üks wanna lambanahha kassukas, paar saapid ja kaks uut sitsi amme. Peale selle olle temma, Jewdokija, kousellaja emma Marija jures keik se suwwi otsa maeas ja aeas tööd teinud issi omma rietega, ka selle eest ei olla Marija temmale ärra aeamise aeal middagi tassunud. Wimaks pallus temma Koggokonna Kohtust allastada omma waese lapse Ahwonasij peale, kes omma issa-emmu tiggedusse ja ahnusse pärrast peab waesuses ja nälguses ülles kaswatud sama, sest et temma ennesel ei temma suggulastel ei olle ühtigi, kelligiga wõiks waest last kaswatada.
Marija Iwanowna wastas selle kaibdusse peale:
Awerjan wõtnud kül temma lubbaga Jewdokijad omma kousellajaks, Jewdokija agga sünnitanud enne aega omma poea, nimmelt 5 kuud pärrast kokkominnemist, selle pärrast arwab ennast õigeks, kui Awerjani pärrandusese ommale wõttab. Pawel Maksimowi käest wõtnud temma agga poea rahhast üks kord 10 rubla ja pärrast poea surremist 13 rubla, siis sanud Awerjan weel Kolkja surnoaea parrandamise eest 7 rubla, mis emma ka omma kätte wõtnud; see olleks siis ühte kokko 30 rubla. Sellest rahhast siis on temmast wälja antud: poegade passi wahhetamisse jures Awerjani pearahha ja passi eest 13 1/2 r. h., poeg Jegor palkanud ühhe hobbese, kellega aiged wenda Kurema mõisast ärra tonud ja maksnud selle eest 1 rubla h., Kurrema moisa kõrtsis maksnud Awerjani wõlgo 80 k. ärra ja wimaks olnud matmisse kullo 13 rubla h, mis kaga temma siis Awerjani 30 rublast 28 rubla 30 kop. wälja olle andnud.
Matmise pärrast agga wastas Jewdokija et ei olle emmast muud middagi ostetud kui agga üks päiwis 2 rubla eest jahho 1/2 rubla eest kallo ja 25 kop. eest wõid.
Peale sedda sai Kogokonna Kohto pärrimisse peale tõeks tehtud et see maea, mis praego Marija Iwanowna käe on piddada, temma kousellaja Aleksei Timohwejewist , Awerjani ja Jegori isast, ostetud, ja maksnud Aleksei Timohwejew selle maea eest 900 rubla Banko. Ostminne olnud süggisel ja Januari kuul pärrap sedda surnud Aleksei isse ärra, 2 poega - Awerjani ja Jegori- ning 2 tütart järrele jätes. Peale sedda jänud weel puhhast rahha järrele, kui paljo agga, ei sanud kohhus mitte teada.
Pawel Maksimowi tunnistust selle ülle, kui paljo Marija Iwanowna on poea palga peale rahha wälja wõtnud, olleks kül äddaste tarwis, sesinnane podrätsik agga on nüüd Luhdenhofi mõisa tööle läinud ja ei sa sellepärast Kogokonna omma wõimussega mitte temma tunnistust kätte, waed peabselle pärrast Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohhust palluma käsko anda kus waea, et saaks tunnistust wõetud ja seia Kohto sadetud.
Nüüd püdis Kogokonna Kohhus Jewdokijad Marija Iwanowiga leppitada. Jewdokija kül ommalt poolt olles leppinud hea melega ja olles rahhul olnud kui temma poeale agga antakse surnud issa täis suwwi palk 41 rubla hõbbedaga, kellest ommitegi Marija Iwanowna keige ennam on kasso saud. Marija Iwanowna ommalt poolt agga ei tahha mitte ühhe-gi wisiga ennast leppitada laska, üteldes, et ei anna mitte koppikast-gi Jewdokija poea Ahwanasijale.
Kui nüüd sesinnatse asja jures mõnned tükkid tullewad tähhele panna, mis Koggokonna Kohtule mitte üsna selged ei olle ja nimmelt:
1. ülleültsinne pärrimisse õigus raskolnikutte wahhel.
Raskolnikud ei sa omma kousellajatega mitte laulatud; lapsed olles kül selle järele ilma abbiello õiguseta sündinud arwata, kes emma ja mitte issa järele käiwad; teiselt poolt lugetakse neid agga issa järrele käijaks, mis ka jo sest selgeste nähha et lapsed mitte emma seisussese saa ülles wõwtud, waid sele linna ja okladi alla, kust issa pärralt. Wannast aeast sadik nüüd pärriwad raskolnikutte wahhel iggas paikus lapsed omma issa warrandust, ja nenda on ka siin rannaküllades, kus ennamiste raskolnikud ellawad, pruuk.
Kui nüüd Ahwanasijd omma issa pärrijaks on luggeda, siis tulleb agga
2. küssida, kas peab temma issa järrele jänud warrast aino üksi seddaa kätte sama, mis issa nüüd järrele jättis /: se tööpalk ja rided:/ ehk ka sedda mis issa ommast issast Aleksei Timohwejew jättis üks maea järrele, kelle eest temma ürikene aeg enne surma 900 rubla Banko maksis._ Nenda kui essite jo näidetud, pärriwad raskolnikute lapsed wanna prugi järrele nenda sammoti kui abbiello lapsed issa warrandust; selle järrele nüüd peaks küll Ahwanasijle issa issa warrandusest issa ossa wälja antud sama, se ollas ollad ollevad, nenda kui 4 last ja emma järrele jäiwad, wiies osja ehk 180 rubla Banko. Se warrandus ollas ka sanud tõeste nende 5 pärrijatte wahhel jädud; lapsed ollid agga issa surremisse aeal weel nõrgad ja jäiwad ka pärrast, kui täie ealiseks said, kokko ellama_.
3. ja wimaks Koggokonna Kohtul ei olle selge kas on temmal õigust üht kindlad otsust anda linna antwerkide pärrimisse asjus, kes temma Kohtokonnas ellawad?
Siis kidab sellepärrast Koggokonna Kohhus heaks:
et saaks protokoll sesinntse pärimisse asja pärrast wälja kirjutud, Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohto sadetud, ning allandlikkust pallutud et wottaks sirem Kohhus waewaks selged ja kondlad otsust selles asjas anda._
Prigoshinide pärrandusse assi.
Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohto kässo peale, mis moisa wallitsusele 13. webruari s. a N 298 al on antud, kutsuti pärrimisse asja pärrast ette Ewdokija Iwanowna, kes 1854 aastal surnud Mitau linna antwergiga, raskolnik Awerjan Alesejew Prigoshiniga kous ellanud, omma eestkostja Iwan Arsemjehwega ühhelt poolt, ja temma surnud kousellaja emma Marija Iwanowna omma eestkostja Jegor Aleksejew Prigoshiniga, kes temma poeg, teiselt poolt.
Jewdokija Iwanowna töstis kaibdust omma kousellaja mehhe emma wasto ja andis ulles.
Temma, Jewdokija, olle kewwadel 1854 aastal Awerjan Aleksejehwiga kokko ellama läinud. Podrätshik Pawel Maksimow Kolkjast wõtnud Awerjani suwwi peale enda jure tööle ja jänud temma, Jewdokija, Awerjani emma jure maije, nenda kui poea kousellaja._ Awerjanil sadetud se õnnetus et suur torm tedda Kurema mõisas kõrge katuselt mahha wiskanud, mis läbbi ni suure wigga sanud et pea selle järrele ärra surnud, ilma et olles weel ni paljo-gi moistust tulnud omma lapsele, kellega Jewdokija sel aijal käima peal olli, pärrandusse pärrast wiimse lubbamissega otsust anda. Sedda pärrandust nüüd olle surnud mehhe emma omma kätte wõtnud ja ei olle temma omma poea poea Ahwonasijle, kes kolm päwa pärrast issa koolmist ilmale weerenud, sest warrandussest ei middagi jätnud, aeanud peale sedda weel Jewdokijad keige lapsega maeast wälja laia maailma, wõtnud temma, Jewdokija, käest ka üks kaela rättikukenne-gi, mis Awerjan enne kokko ellama minnemist kinkinud, kaelast ärra ja Awerjani wannad sapad, kedda senniaeani kannud jallast-gi ärra._ Awerjani pärranduseks arwab. Jewdokija sedda rahha, mis Awerjan podrätiko Pawel Maksimowi jures palgaks sanud ja emma Marija omma kätte wõtnud. Palk olnud 41 rubla höb. suur: agga wõimalik on temmal ükspäinis ülles anda et emma üks kord põdrätsiko käest 10 rubla, siis 3 wõi 6 rubla, kedda wend Jegor Aleksejew, kes nüüd-gi weel emma jures ellab, wõtnud, pärrasth jälle 10 rubla ja wimaks, kui Awerjan ärra surnud, 13 rubla, ühte kokko 36 ehk 39 rubla, wõtnud. Siis jänud järrele üks kallewinne simbirnik, kaks töö kahwtanni, üks uus kallewine müts, üks wanna lambanahha kassukas, paar saapid ja kaks uut sitsi amme. Peale selle olle temma, Jewdokija, kousellaja emma Marija jures keik se suwwi otsa maeas ja aeas tööd teinud issi omma rietega, ka selle eest ei olla Marija temmale ärra aeamise aeal middagi tassunud. Wimaks pallus temma Koggokonna Kohtust allastada omma waese lapse Ahwonasij peale, kes omma issa-emmu tiggedusse ja ahnusse pärrast peab waesuses ja nälguses ülles kaswatud sama, sest et temma ennesel ei temma suggulastel ei olle ühtigi, kelligiga wõiks waest last kaswatada.
Marija Iwanowna wastas selle kaibdusse peale:
Awerjan wõtnud kül temma lubbaga Jewdokijad omma kousellajaks, Jewdokija agga sünnitanud enne aega omma poea, nimmelt 5 kuud pärrast kokkominnemist, selle pärrast arwab ennast õigeks, kui Awerjani pärrandusese ommale wõttab. Pawel Maksimowi käest wõtnud temma agga poea rahhast üks kord 10 rubla ja pärrast poea surremist 13 rubla, siis sanud Awerjan weel Kolkja surnoaea parrandamise eest 7 rubla, mis emma ka omma kätte wõtnud; see olleks siis ühte kokko 30 rubla. Sellest rahhast siis on temmast wälja antud: poegade passi wahhetamisse jures Awerjani pearahha ja passi eest 13 1/2 r. h., poeg Jegor palkanud ühhe hobbese, kellega aiged wenda Kurema mõisast ärra tonud ja maksnud selle eest 1 rubla h., Kurrema moisa kõrtsis maksnud Awerjani wõlgo 80 k. ärra ja wimaks olnud matmisse kullo 13 rubla h, mis kaga temma siis Awerjani 30 rublast 28 rubla 30 kop. wälja olle andnud.
Matmise pärrast agga wastas Jewdokija et ei olle emmast muud middagi ostetud kui agga üks päiwis 2 rubla eest jahho 1/2 rubla eest kallo ja 25 kop. eest wõid.
Peale sedda sai Kogokonna Kohto pärrimisse peale tõeks tehtud et see maea, mis praego Marija Iwanowna käe on piddada, temma kousellaja Aleksei Timohwejewist , Awerjani ja Jegori isast, ostetud, ja maksnud Aleksei Timohwejew selle maea eest 900 rubla Banko. Ostminne olnud süggisel ja Januari kuul pärrap sedda surnud Aleksei isse ärra, 2 poega - Awerjani ja Jegori- ning 2 tütart järrele jätes. Peale sedda jänud weel puhhast rahha järrele, kui paljo agga, ei sanud kohhus mitte teada.
Pawel Maksimowi tunnistust selle ülle, kui paljo Marija Iwanowna on poea palga peale rahha wälja wõtnud, olleks kül äddaste tarwis, sesinnane podrätsik agga on nüüd Luhdenhofi mõisa tööle läinud ja ei sa sellepärast Kogokonna omma wõimussega mitte temma tunnistust kätte, waed peabselle pärrast Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohhust palluma käsko anda kus waea, et saaks tunnistust wõetud ja seia Kohto sadetud.
Nüüd püdis Kogokonna Kohhus Jewdokijad Marija Iwanowiga leppitada. Jewdokija kül ommalt poolt olles leppinud hea melega ja olles rahhul olnud kui temma poeale agga antakse surnud issa täis suwwi palk 41 rubla hõbbedaga, kellest ommitegi Marija Iwanowna keige ennam on kasso saud. Marija Iwanowna ommalt poolt agga ei tahha mitte ühhe-gi wisiga ennast leppitada laska, üteldes, et ei anna mitte koppikast-gi Jewdokija poea Ahwanasijale.
Kui nüüd sesinnatse asja jures mõnned tükkid tullewad tähhele panna, mis Koggokonna Kohtule mitte üsna selged ei olle ja nimmelt:
1. ülleültsinne pärrimisse õigus raskolnikutte wahhel.
Raskolnikud ei sa omma kousellajatega mitte laulatud; lapsed olles kül selle järele ilma abbiello õiguseta sündinud arwata, kes emma ja mitte issa järele käiwad; teiselt poolt lugetakse neid agga issa järrele käijaks, mis ka jo sest selgeste nähha et lapsed mitte emma seisussese saa ülles wõwtud, waid sele linna ja okladi alla, kust issa pärralt. Wannast aeast sadik nüüd pärriwad raskolnikutte wahhel iggas paikus lapsed omma issa warrandust, ja nenda on ka siin rannaküllades, kus ennamiste raskolnikud ellawad, pruuk.
Kui nüüd Ahwanasijd omma issa pärrijaks on luggeda, siis tulleb agga
2. küssida, kas peab temma issa järrele jänud warrast aino üksi seddaa kätte sama, mis issa nüüd järrele jättis /: se tööpalk ja rided:/ ehk ka sedda mis issa ommast issast Aleksei Timohwejew jättis üks maea järrele, kelle eest temma ürikene aeg enne surma 900 rubla Banko maksis._ Nenda kui essite jo näidetud, pärriwad raskolnikute lapsed wanna prugi järrele nenda sammoti kui abbiello lapsed issa warrandust; selle järrele nüüd peaks küll Ahwanasijle issa issa warrandusest issa ossa wälja antud sama, se ollas ollad ollevad, nenda kui 4 last ja emma järrele jäiwad, wiies osja ehk 180 rubla Banko. Se warrandus ollas ka sanud tõeste nende 5 pärrijatte wahhel jädud; lapsed ollid agga issa surremisse aeal weel nõrgad ja jäiwad ka pärrast, kui täie ealiseks said, kokko ellama_.
3. ja wimaks Koggokonna Kohtul ei olle selge kas on temmal õigust üht kindlad otsust anda linna antwerkide pärrimisse asjus, kes temma Kohtokonnas ellawad?
Siis kidab sellepärrast Koggokonna Kohhus heaks:
et saaks protokoll sesinntse pärimisse asja pärrast wälja kirjutud, Keiserlikko I Tarto Kihelkonna Kohto sadetud, ning allandlikkust pallutud et wottaks sirem Kohhus waewaks selged ja kondlad otsust selles asjas anda._
