Kohtu ette astus Juhan Kristel ja kaebas, mina kauplesin ennast Eduart Kristiansenile sulaseks, selle kaubaga, et pidin iga pääw mõisas teul käima ja palka pidin saama 70 Rubla aastas. Walitseja laskis mind nüüd lahti ja trahwis mind 4 Rubla 66 kopikaga, nende pääwade eest mis mull wõlgu jäid. Ka iga kroonu püha eest mis mull wõlgu jäi, wõeti ikka 1 Rubla trahwi. Minu suine palk ei tulnud siis enam kui 29 Rubla 25 kopik, sellest wõeti siis weel 4 Rubla 66 kopik trahwiks, sellest jäi järele 24 Rubla 59 kopik mida ma olen palgaks saanud. Nii weikse palgaka ei wõi üks mees suid otsa teenita. Mina tahan, et mulle saaks palka juure antud, ja nende kolme kroonu püha ette tahan ma iga pääwa ette 1 Rubla saada. Pealegi ütles walitseja mulle, siis kui ma hobuste riistat olin ära annud, et sa wõid nüüd metsa hundiks minna.
Wallitseja sai kohtu ette kutsutud, kohus küsis, mikspärast lasksite Juhan Kristeli lahti poolest aastast? Walitseja ütles: mina ei ole teda mitte mõisa teenistusest lahi lasknud, mina wõtsin aga mõisa hobused tema käest ära, ja pakkusin temale jala tööd, aga tema ei tahtnud jala töömeheks jääda, sellepärast wõttis tema ise ennast lahti, teda ei ole keegi lahti lasknud. Hobused wõtsin ma sellepärast tema käest ära, et ta jättab wäga palju päiwi wõlgu, siis kui ta mõisa teule ei tule, siis seisawad tema hobused ka, sest mull ei ole mitte kahte meest õigus tema hooste tarwis pidada. Juhan Kristel ei käi ka mõisa hoostega õigel kombel ümber, tema peksab naad weriseks. Kohus ütles: kuidas se on Juhan Kristel tahab kolme kroonu püha eest iga pääwa pealt 1 Rubla saada, mis ta mõisa tööd on teinud? Walitseja ütles: Juhan Kristelil ei ole seda kaupa olnud, et ta kroonu pühad wõib tagasi saada. Tema ei ole rohkem teul olnud kui teised. Kohus küsis, teie olete Juhan Kristelile ütelnud sa wõid metsa hundiks minna? Walitseja ütles: sellepeale ütlesin ma, ta oli hobuse wäga weriseks peksnud, sa wõid metsa hundiks minna.
Juhan Kristel sai uuesti kohtu ette kutsutud, kohus ütles: Walitseja ei ole sind mitte mõisa teenistusest lahti lasknud, ta on sulle jala tööd kaubelnud? Juhan Kristel ütles: walitseja laskis mind täieste lahti, mina küsisin kolm korda walitseja käest kas teie mulle enam tööd ei anna? ja walitseja ütles mulle, sa wõid metsa hundiks minna.
Walitseja astus teist korda kohtu ette ja ütles: seda kuulis Juhan Kristeli peremees Eduart Kristiansen pealt, kui mina temale jala tööd pakkusin.
Eduart Kristiansen sai kohtu ette kutsutud, kohus küsis, kas sa kuulsid kui walitseja Juhan Kristelile jala tööd pakkus? Eduart Kristiansen ütles: jah kuulsin. Eduart Kristiansen jutustas edasi ja ütles: walitseja saatis mulle käsu järele ja käskis mind mõisa tulla, ja mina läksin. Siis rääkis walitseja mulle, et ta Juhan Kristeli ei wõi mitte hobuse meheks enam jätta, sest ta ei tule enam teule, ja tema hooste pääwad peawad sellepärast ka raisku minema. Siis pakkus walitseja temale jala tööd, aga Juhan ei wõtnud seda wastu. Siis mina noomitasin ka teda ja ütlesin hakka tööle, kus poole sa nüüd sügise tahad minna. Aga tema ei wõtnud seda ilmaski kuulda.
Kohus ei wõinud selle asja kohta midagi mõista. Aga et Juhan Kristel tahtis suuremasse kohtusse kaebata, sellepärast sai temale tunnistus ligi antud, et ta walla kohtus on käinud.
Kohtu ette astus Juhan Kristel ja kaebas, mina kauplesin ennast Eduart Kristiansenile sulaseks, selle kaubaga, et pidin iga pääw mõisas teul käima ja palka pidin saama 70 Rubla aastas. Walitseja laskis mind nüüd lahti ja trahwis mind 4 Rubla 66 kopikaga, nende pääwade eest mis mull wõlgu jäid. Ka iga kroonu püha eest mis mull wõlgu jäi, wõeti ikka 1 Rubla trahwi. Minu suine palk ei tulnud siis enam kui 29 Rubla 25 kopik, sellest wõeti siis weel 4 Rubla 66 kopik trahwiks, sellest jäi järele 24 Rubla 59 kopik mida ma olen palgaks saanud. Nii weikse palgaka ei wõi üks mees suid otsa teenita. Mina tahan, et mulle saaks palka juure antud, ja nende kolme kroonu püha ette tahan ma iga pääwa ette 1 Rubla saada. Pealegi ütles walitseja mulle, siis kui ma hobuste riistat olin ära annud, et sa wõid nüüd metsa hundiks minna.
Wallitseja sai kohtu ette kutsutud, kohus küsis, mikspärast lasksite Juhan Kristeli lahti poolest aastast? Walitseja ütles: mina ei ole teda mitte mõisa teenistusest lahi lasknud, mina wõtsin aga mõisa hobused tema käest ära, ja pakkusin temale jala tööd, aga tema ei tahtnud jala töömeheks jääda, sellepärast wõttis tema ise ennast lahti, teda ei ole keegi lahti lasknud. Hobused wõtsin ma sellepärast tema käest ära, et ta jättab wäga palju päiwi wõlgu, siis kui ta mõisa teule ei tule, siis seisawad tema hobused ka, sest mull ei ole mitte kahte meest õigus tema hooste tarwis pidada. Juhan Kristel ei käi ka mõisa hoostega õigel kombel ümber, tema peksab naad weriseks. Kohus ütles: kuidas se on Juhan Kristel tahab kolme kroonu püha eest iga pääwa pealt 1 Rubla saada, mis ta mõisa tööd on teinud? Walitseja ütles: Juhan Kristelil ei ole seda kaupa olnud, et ta kroonu pühad wõib tagasi saada. Tema ei ole rohkem teul olnud kui teised. Kohus küsis, teie olete Juhan Kristelile ütelnud sa wõid metsa hundiks minna? Walitseja ütles: sellepeale ütlesin ma, ta oli hobuse wäga weriseks peksnud, sa wõid metsa hundiks minna.
Juhan Kristel sai uuesti kohtu ette kutsutud, kohus ütles: Walitseja ei ole sind mitte mõisa teenistusest lahti lasknud, ta on sulle jala tööd kaubelnud? Juhan Kristel ütles: walitseja laskis mind täieste lahti, mina küsisin kolm korda walitseja käest kas teie mulle enam tööd ei anna? ja walitseja ütles mulle, sa wõid metsa hundiks minna.
Walitseja astus teist korda kohtu ette ja ütles: seda kuulis Juhan Kristeli peremees Eduart Kristiansen pealt, kui mina temale jala tööd pakkusin.
Eduart Kristiansen sai kohtu ette kutsutud, kohus küsis, kas sa kuulsid kui walitseja Juhan Kristelile jala tööd pakkus? Eduart Kristiansen ütles: jah kuulsin. Eduart Kristiansen jutustas edasi ja ütles: walitseja saatis mulle käsu järele ja käskis mind mõisa tulla, ja mina läksin. Siis rääkis walitseja mulle, et ta Juhan Kristeli ei wõi mitte hobuse meheks enam jätta, sest ta ei tule enam teule, ja tema hooste pääwad peawad sellepärast ka raisku minema. Siis pakkus walitseja temale jala tööd, aga Juhan ei wõtnud seda wastu. Siis mina noomitasin ka teda ja ütlesin hakka tööle, kus poole sa nüüd sügise tahad minna. Aga tema ei wõtnud seda ilmaski kuulda.
Kohus ei wõinud selle asja kohta midagi mõista. Aga et Juhan Kristel tahtis suuremasse kohtusse kaebata, sellepärast sai temale tunnistus ligi antud, et ta walla kohtus on käinud.
