I)
Kohtu ette astus Tiina Kulderknup ja kaebas minu mees kauples kolm pääwa enne Küünlapääwa Hindrek Amtmanni käest Pahklast Uustalu koha kontrahi ja lubas temale 30 rubla anda. Teisel pääwal pärast kauplemist läksin ma oma mehega H. Amtmanni juure ja maksin temale 10 rubla sisse, sest 20 rubla pidi tema pärast saama. H. Amtmann läks minu mehega seltsis mõisa herrale teada andma, et ta seda Uustalu kohta enam pidada ei taha, ja et ta seda minule on kaubelnud. Herra olnud esiteks H. Amtmanni peale tige, miks ta aasta pärast ära minna. Minu mehel tulnud haigus peale, herra käskinud teda tuast wälja minna. Kui Tõnu teistkorda tahtnud herra juure minna, siis Hindrek tulnud tuast wälja ja ütelnud, sull ei ole tarwis enam ühtegi herra juure minna, sest herra ütles: et mina wõin seda kontrahti anda sellele kelle ma tahan. Kui nemad mõisast ära tulid, siis ütles ta minu wastu nõnda sammuti, et ma wõin seda kontrahti anda sellele kellele ma tahan, ja andiski kontrahi minu kätte. Et meie kaup walmis ja kindel oli tegime meie mõlemad liiki, mina ostsin poole toopi wiina ja Hindrek andis omalt poolt ka ühe kortle wiina mis kõik ära sai joodud. Warsti peale seda kauplemist hakkasin ma oma kraami Uustalule kolima. Kui ma oma kolikoormatega Pirgu Miilistele tulin, siis läksin tuppa luba küsima, kas wõin juba kolita ja kus kohta ma kraamid maha panen? Hindrekud ei olnud seekord kodu, aga tema naene andis mulle luba kolida ja käskis kraamid Uustalu kuuri alla maha panna. Ükskord kui ma kodu ei olnud, oli Hindreku sulane meil käinud kontrahti kätte saamas, aga minu mees ei ole mitte annud. 26mal Küünla k.p. käisin ma ise Pahkla herrale rääkimas, et ma Hindrek Amtmanni kääst Uustalu koha olen kaubelnud ja küsisin kas herra mind wastu wõtab? Herra ütles: mina ei tunne muud kui Hindrekud, tema wõib panna sinna keda ta tahab, kas sinu ehk oma sulase. 28mal Küünla k.p. tuli Hindrek meile ja kutsus mind mõisa herra juure seda koha asja seletama. Seekord oli herra üsna tige ja ei lubanud seda kohta mulle anda. Kui ma mõisast ära tulin, siis tuli Hindrek mulle ühe Hagudi mehega wastu ja küsis kuidas meie asi nüüd jääb? Ma ütlesin: maksad mulle poole kõrwa siis saad kontrahi kätte. Hindrek ütles: mikspärast ma sulle poole kõrwa pean maksma, herra ei wõtnud sind wastu. Ta ei pakkunud mitte mu omagi raha kätte. Nüüd ei wõi ma temaga mitte nii hõlpsaste leppida.
Hindrek Amtmann sai ette kutsutud, kohus küsis, kuidas sull se koha kauplemise asi Tiina Kulderknupuga oli? Tema ütles: mina kauplesin ühel Neljapääwa õhtul Tõnu Kulderknupule Pahklast Uustalu koha eestõiguse 30ne rublaga ja ütlesin kauba juures, kui herra sind wastu wõtab, siis jääb meie kaup kindlaks, aga kui ta mitte wastu ei wõta, siis jääb meie kaup katki. Teisel pääwal pärast kauplemist tuli Tõnu oma naese Tiinaga meile, Tiina maksis mulle Uustalu koha eestõiguse ette 10 rubla sisse. Mina läksin Tõnuga herra juure küsima, kas teda saab wastu wõetud wõi mitte? Herra ei lubanud teda mitte wastu wõtta tema naese pärast. Kui meie kodu läksime siis küsis Tiina oma mehe kääst, kuidas asi läks? Tõnu ütles: ei läinud ühtegi heaste sinu pärast. Tiina ütles: mis jutt se on, et herra mind wastu ei wõta, ma olen sealt walla inime ja ei ole kellegile kurja teinud. Kui ma õlge raha käisin herra kääst saamas, siis herra küsis minu kääst kuidas minu elu läheb. Tiina tuli oma mehega minu sööma tuppa ja küsis, anna se kontraht minu kätte ma lähen ise herra juure, seda ma mitte ei usugi, et herra mind wastu ei wõta. Selle peale andsin ma kontrahi tema kätte, et ta pidi laskma minu nime mahakustutada ja omal sisse kirjutada, et mull selle kohaga enam tegemist ei ole. Kontrahi käskisin jälle minu kätte tagasi tuua, aga tema ei toonud. Üks Hagudi mees tuli minu kääst küsima, kas se Uustalu koht weel saada on. Mina ütlesin mine mõisa kuulama, kas herra wõtab Tiina Kulderknupu wastu, kui ta mitte ei wõta, siis wõime kaubelda. Hagudi mees tõi mulle käsu, et herra käskinud mind Uustalu koha kontrahti mõisa tuua ja ütelnud et ta Tiinad mitte wastu ei wõta. Mina läksin teisel hommikul Tiina juure ja tahtsin kontrahti kätte saada, pakkusin tema raha tagasi, aga tema ei wõtnud raha tagasi, ega annud ka kontrahti minu kätte, ta lubas ise herra juure minna seda asja äraseletama. Ma ütlesin temale, kui herra sind wastu wõtab siis tule ja anna mulle seda teada. Ma ootasin teda küll tagasi tulema, aga tema ei tulnudki. Üks teine kord tõi mulle mõisa teumees äsu, et herra käskinud mind kontrahiga mõisa tulla. Siis läksin ma Tiinaga seltsis herra juure küsima, kas ta saab wastu wõetud wõi mitte? Herra ütles: mina sind wastu ei wõta, walla peremehed ei ole sellega rahul, et me sind wastu wõtan. Ma küsisin herra kuuldes tema kääst kontrahti kätte, ja pakkusin tema raha tagasi. Tiina ei annud mitte kontrahti minu kätte, ta tahtis pool raha kõrwa saada, mina seda ei lubanud, tema tuli tuast wälja ja kontraht jäigi tema kätte.
Kohus sundis neid isekeskis leppima aga nemad ei saanud sellega mitte toime. Tiina Kulderknup ütles: kuidas ma nüüd weel leppida wõin, ma olen nüüd selle koha peale lootnud ja ei ole teadnud omale teist kohta mujalt kusagilt kaubelda, kus ma nüüd Jüripääwa aegas weel oma perega lähen.
(Protokoll Kihelkonna kohtusse wälja antud sell 22sel Jüri k.p.)
I)
Kohtu ette astus Tiina Kulderknup ja kaebas minu mees kauples kolm pääwa enne Küünlapääwa Hindrek Amtmanni käest Pahklast Uustalu koha kontrahi ja lubas temale 30 rubla anda. Teisel pääwal pärast kauplemist läksin ma oma mehega H. Amtmanni juure ja maksin temale 10 rubla sisse, sest 20 rubla pidi tema pärast saama. H. Amtmann läks minu mehega seltsis mõisa herrale teada andma, et ta seda Uustalu kohta enam pidada ei taha, ja et ta seda minule on kaubelnud. Herra olnud esiteks H. Amtmanni peale tige, miks ta aasta pärast ära minna. Minu mehel tulnud haigus peale, herra käskinud teda tuast wälja minna. Kui Tõnu teistkorda tahtnud herra juure minna, siis Hindrek tulnud tuast wälja ja ütelnud, sull ei ole tarwis enam ühtegi herra juure minna, sest herra ütles: et mina wõin seda kontrahti anda sellele kelle ma tahan. Kui nemad mõisast ära tulid, siis ütles ta minu wastu nõnda sammuti, et ma wõin seda kontrahti anda sellele kellele ma tahan, ja andiski kontrahi minu kätte. Et meie kaup walmis ja kindel oli tegime meie mõlemad liiki, mina ostsin poole toopi wiina ja Hindrek andis omalt poolt ka ühe kortle wiina mis kõik ära sai joodud. Warsti peale seda kauplemist hakkasin ma oma kraami Uustalule kolima. Kui ma oma kolikoormatega Pirgu Miilistele tulin, siis läksin tuppa luba küsima, kas wõin juba kolita ja kus kohta ma kraamid maha panen? Hindrekud ei olnud seekord kodu, aga tema naene andis mulle luba kolida ja käskis kraamid Uustalu kuuri alla maha panna. Ükskord kui ma kodu ei olnud, oli Hindreku sulane meil käinud kontrahti kätte saamas, aga minu mees ei ole mitte annud. 26mal Küünla k.p. käisin ma ise Pahkla herrale rääkimas, et ma Hindrek Amtmanni kääst Uustalu koha olen kaubelnud ja küsisin kas herra mind wastu wõtab? Herra ütles: mina ei tunne muud kui Hindrekud, tema wõib panna sinna keda ta tahab, kas sinu ehk oma sulase. 28mal Küünla k.p. tuli Hindrek meile ja kutsus mind mõisa herra juure seda koha asja seletama. Seekord oli herra üsna tige ja ei lubanud seda kohta mulle anda. Kui ma mõisast ära tulin, siis tuli Hindrek mulle ühe Hagudi mehega wastu ja küsis kuidas meie asi nüüd jääb? Ma ütlesin: maksad mulle poole kõrwa siis saad kontrahi kätte. Hindrek ütles: mikspärast ma sulle poole kõrwa pean maksma, herra ei wõtnud sind wastu. Ta ei pakkunud mitte mu omagi raha kätte. Nüüd ei wõi ma temaga mitte nii hõlpsaste leppida.
Hindrek Amtmann sai ette kutsutud, kohus küsis, kuidas sull se koha kauplemise asi Tiina Kulderknupuga oli? Tema ütles: mina kauplesin ühel Neljapääwa õhtul Tõnu Kulderknupule Pahklast Uustalu koha eestõiguse 30ne rublaga ja ütlesin kauba juures, kui herra sind wastu wõtab, siis jääb meie kaup kindlaks, aga kui ta mitte wastu ei wõta, siis jääb meie kaup katki. Teisel pääwal pärast kauplemist tuli Tõnu oma naese Tiinaga meile, Tiina maksis mulle Uustalu koha eestõiguse ette 10 rubla sisse. Mina läksin Tõnuga herra juure küsima, kas teda saab wastu wõetud wõi mitte? Herra ei lubanud teda mitte wastu wõtta tema naese pärast. Kui meie kodu läksime siis küsis Tiina oma mehe kääst, kuidas asi läks? Tõnu ütles: ei läinud ühtegi heaste sinu pärast. Tiina ütles: mis jutt se on, et herra mind wastu ei wõta, ma olen sealt walla inime ja ei ole kellegile kurja teinud. Kui ma õlge raha käisin herra kääst saamas, siis herra küsis minu kääst kuidas minu elu läheb. Tiina tuli oma mehega minu sööma tuppa ja küsis, anna se kontraht minu kätte ma lähen ise herra juure, seda ma mitte ei usugi, et herra mind wastu ei wõta. Selle peale andsin ma kontrahi tema kätte, et ta pidi laskma minu nime mahakustutada ja omal sisse kirjutada, et mull selle kohaga enam tegemist ei ole. Kontrahi käskisin jälle minu kätte tagasi tuua, aga tema ei toonud. Üks Hagudi mees tuli minu kääst küsima, kas se Uustalu koht weel saada on. Mina ütlesin mine mõisa kuulama, kas herra wõtab Tiina Kulderknupu wastu, kui ta mitte ei wõta, siis wõime kaubelda. Hagudi mees tõi mulle käsu, et herra käskinud mind Uustalu koha kontrahti mõisa tuua ja ütelnud et ta Tiinad mitte wastu ei wõta. Mina läksin teisel hommikul Tiina juure ja tahtsin kontrahti kätte saada, pakkusin tema raha tagasi, aga tema ei wõtnud raha tagasi, ega annud ka kontrahti minu kätte, ta lubas ise herra juure minna seda asja äraseletama. Ma ütlesin temale, kui herra sind wastu wõtab siis tule ja anna mulle seda teada. Ma ootasin teda küll tagasi tulema, aga tema ei tulnudki. Üks teine kord tõi mulle mõisa teumees äsu, et herra käskinud mind kontrahiga mõisa tulla. Siis läksin ma Tiinaga seltsis herra juure küsima, kas ta saab wastu wõetud wõi mitte? Herra ütles: mina sind wastu ei wõta, walla peremehed ei ole sellega rahul, et me sind wastu wõtan. Ma küsisin herra kuuldes tema kääst kontrahti kätte, ja pakkusin tema raha tagasi. Tiina ei annud mitte kontrahti minu kätte, ta tahtis pool raha kõrwa saada, mina seda ei lubanud, tema tuli tuast wälja ja kontraht jäigi tema kätte.
Kohus sundis neid isekeskis leppima aga nemad ei saanud sellega mitte toime. Tiina Kulderknup ütles: kuidas ma nüüd weel leppida wõin, ma olen nüüd selle koha peale lootnud ja ei ole teadnud omale teist kohta mujalt kusagilt kaubelda, kus ma nüüd Jüripääwa aegas weel oma perega lähen.
(Protokoll Kihelkonna kohtusse wälja antud sell 22sel Jüri k.p.)
