№ 13.

2 Jurjewi Ülema Talurahwa Kohturingkonna 14   Haslawa   Wallakohus 7 Julil 1895 aastal

Juures oli Eesistuja: Johan Hansen.

Kontraht.

Poole  Kesa talukoha № 36, mis Haslawa mõisa järele on,  Kambja kihelkonnas Tartu maakonnas.

Taluomaniku  Dawid Muhli ja rentniku Johan Loritse Tähtwerest wahel on Liwimaa Talurahwa Seaduse § 196 järele 13 Nowembrist 1860. äratäitmiseks allnimetud raha rendi kontraht kokku rägitud ning kinnitud saanu.

I.

Taluomanik annab rendi peale Kesa poole talu koha, mis maa hinna järele on wärt 15 taldred 55 krossi ühe aasta, see on 23 Aprillist 1895 kuni 23 Aprillini 1896 rentnikule kätte, kellele see Kesa pool talukoht maa mõõtja kardi ning nende maade peal märgitud piiride järele on kätte antud saanu.

II.

Raha renti Kesa poole talu koha eest maksab rentnik aastas kakssada rbl. ja nimelt eelseiswa termini sees. 1 Märtsil peab pool jagu aasta rendist ette makstud saama. 10 Oktobril wiimne pool jagu. Mis terminil rendi summast maksmata jääb, selle eest maksab rentnik üks protsent kuu pealt ja kaotab rendi õiguse.

III.

Rentniku kohus on seda tema kätte rendi peale antud Kesa poole talu kohta iga pidi sündsa põllu harimise järele tallitada, ja kui rendi aasta mööda ning üles ütlemine korra järele ühelt poolt nendega kahest kontrahi tegijadest teada antud, siis peab tema see talu koht allnimetatud wiisil tagasi andma:

a) talu hooned ja nimelt nende katused olgu hea korra peal,

b) ruki nurm olgu heaste haritud õigel ajal hea seeme peale külitud,

c) aiad olgu hea korra peal

d) heinamaad mitte sõkutud.

e) kõik wiimne sõnnik ja üle jäenud loomade toit ja põhk peab sama koha peale jäma ilma tasumata.

f) talu piirid olgu puhtad ja heaste ülewel hoitud.

g) tööde poolest eesseiswa tööaasta peale peab ruki ja ristikheina kõrs künnetud saama suure adraga.

IV.

Õlgi heinu ega põllu põhku ei tohi rentnik Liwimaa talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 § 146 ja 147 järele wälja laenata ega ära müia ei ka muidu koha pealt ära saata ilma taluomaniku teadmata ning tahtmata.

V.

Selle Liwimaa talurahwa seadust mööda 13 Now. 1860 § 207 järele ja nende wallawalitsuse iga aasta ärajautamiste ning seadmiste järele on rentniku kohus seda jago kroonu ning wallamaksud, maamaks ja muud sundmised, mis tema talukoha peale tulewad, täieste ära täita.

VI.

Taluomanikul on see õigus, et ta igal ajal ja nii mittu korda kui see temale meele järele on seda talukoha tallitust wõib kas ise läbiwaadata ehk tõistel lasta läbi katsuda.

VII.

Ilma taluomaniku teadmise ning tahtmise ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jaukaupa mõne muu inimese kätte anda § 210 Liwim. talur. Sead. 13. Now. 1860.

VIII.

Rentnik paneb kautsjoniks kõige nende kontrahti järele enesepeale wõetud sündmuste perast ülekõige oma wiimne warandus ehk inwentariumist, kelle sehen olgu kõige wähem 2 hobust ja 6 weiste pead, mis hea korra peal on ülewel peetud.

IX.

Ülesütlemise päew on sel 25 Julil.

Kui Rentnik midagi wastsest tahab ehitada, peab esi materjali wedama, aga taluomanik ehitab. Talukoha hooned peab rentnik parandama, kelle eest tema tasumist ei saa. Korstna peab ega kuu puhastud saama.

1 Webruaril enne talukoha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elomajast ning muu hoonetest oma sissetuleja järgmese kätte anda.

X.

Juhtuks ette tulema, et rendiandja selle talukoha selle rendi aja sehen ära müüb, kelle wasta rentnikul midagi ütlemist ei wõi olla, waid on temal aga see õigus seda talukohta, aga wäljaminemise raha ei pea tema mitte, olgu tema esi ostja ehk üks wõeras.

XI.

Rentnik peab wiis jagu kõige nurme maast ruki all ja /12/ kakstõistkümmend wakamaad peab ristikheina all seisma, /6/ kuus wana ja /6/ kuus wastsewd ristikheina ja /6/ kuus wakamaad iga aasta ristikheina külima ja peab järele jätma ilma tasumata. Linade all wõib /6/ kuus wakamaad pidada ja maksab rentnik iga rohkem tehtud wakamaa linadest, kui ka iga puuduliku wakamaa ruki ehk ristikheina eest 25 rbl. talurentnikule kohe ära, wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei mõista, ei saa mitte kuulda wõetud.

XII.

Maa kos Märt Lätsa tare on ei saa rentnik mitte prukimiseks ei ka selle eest tasumist. Märt Lääts wahib rentniku heinamaa.

Rendile andja:  Dawid Muli /allkiri/ 

Rentnik:  Johan Lorits /allkiri/

1895 aastal Julil 7 kp. on eelseisaw kontraht 2 Jurjewi Ülema Talurahwa Kohtu ringkonna 14 Wallakohtule Haslawa wallamajas kinnitamiseks suusõnal sisse antud Raadi walla talupoek Dawit Muli elab Raadi wallas Põltsama talus ja Tähtwere walla talupoek Johan Loorits poolt, kes elab Haslawa wallas Kesa talus, kes selle wallakohtule palelikult tuntud inimesed on, kellel seadusjärele leppingu tegemiseks õigus on ja et selle kontrahi sisu Talurahwa Seaduse 13 Now. 1860 a. § 718 järgi kondrahi tegijadele ette on loetud ja ka seletatud ja rentnik selles täielikku rahulolemist awaldas kõige nende tingimiste kohta, on kondrahitegijad Dawid Muli ja Johan Loorits oma käega selle kontrahile allakirjutanud, saab selle wallakohtu poolt tunnistatud.

14 Wallakohtu Eesistuja: J. Hansen /allkiri/

Kohtu Kirjotaja: K. Laar /allkiri/

/Pitser/