I)

Astus kohtu ette Liisa Pesur ja kaebas: Ristepäewa Laupäew homiku warastati õuest aja pealt minu särk ära. Lapsed on näinud seda särki Mina Ludwigi selgas. Teine päew läksin sealt triikrauda tooma ja leidsin Miina särgi wäeli woodi peal olema ja nägin minu särk oli tema selgas. Teine kord läksin ta lapsele piima wiima et parem näha kas see tõeste minu särk on? Nägin jälle et minu särk tema selgas oli. Küsisin: Miks sa wõtsid särgi minu aja pealt ära? Esite ta ajas tagasi aga pärast ütles, et ta olla wõtnud. Ta ütles weel, pesen ta puhtaks küll ma siis sinu kätte annan. Nüid aga ei taha ta kätte andagi ja ajab tagasi. Läksime Tallitajaga otsima ja leidsime ka sealt weel ühe wanni mis mull sügise hobuse eest ära warastati.

Miina Ludwig sai ette kutsutud. Kohus küsis mis pärast sa Liisa Pesuri särgi aja pealt ära wõtsid ja nüid temale tagasi ei anna? Wastus: Mina ei ole kellegi särki aja pealt wõtnud ega lähegi wõtma. Minul niisuguseid särkisi ei olegi, mul on linna riidest peened särgid. Kust sa siis selle wanni wõtsid? Seda teab minu ema, ei mina sest tea ühtigi.

Tiina Weidenberg sai ette kutsutud. Kohus küsis kust poolt sa selle wanni wõtsid? Mina leidsin selle wanni sügise linnu puu aja taka leppikust.

Kohtu mõistmine: Et midagi selget tunnistust ega pealt nägiad ei olnud, ei wõinud selge otsus mõistetud saada.