Kohtu ette astus Kustas Niglason ja kaebas tema olla oma wenna Juhani kes Eduard Kristjansoni juures teeninud sui kibedal töö ajal oma kuluga maha matnud, temal kulunud selleks 11 (üksteistkümmend) rubla, sest rahast olla ta 6 rubla kätte saanud ja 5 nõuab weel.
Kohus kutsus Eduard Kristjansoni ette ja küsis: kas on weel Juhan Niglasoni palka sinu käes? Wastus: Juhan N. on palka käte saanud enne surma:
üks paar püksa 1 rbl. 70 k.
üks wikat 60 k.
üks sirp 60 k.
üks Inglisnuga 40 k.
üks nael tubakad 17 k.
üks pak tika 8 k.
Summa 355 kop.
pärast surma matmiseks 5 rubl.
üks hobuse pää 50 k.
Summa 10 rubl. 5 kop.
ja weel on minu kääs 6 rubl. (kuus rbl) 95 (üheksakümend wiis) kop, et Juhan N. enne surma mitme teisega on wõlgu teinud ja weel tema järeltusest pärida on jättan ma seda raha 6 rubla 95 kop. kohtu hooleks seletada. Kohus kutsus teised päriad sisse.
Wisja kõrtsmik Jüri Alterman kaebas temal jäänud Juhan Niglasoni käest pärida kolmteistkümend (13) rubl. wiiskümendkuus (56) kop. Juhan N. Laenanud kewadel 10 rubla riide ostmiseks, Kõrtsmik ise maksnud rätsepade töö palga tema riiete eest 2 rubl., rätsepade toitmine 2 pääwa 80 kop., kõrtsu rehnung 76 kop. Summa 13 rub 56 kop.
Kohtu moistus: Et Juhan N. uued riided järele jäänud siis tarwis need koku korjata ja ära müüa ja sest rahast kõrtsmiku wõlga tasuda nii palju kui saab. Kohus kutsus Kustas Niglasoni ette ja küsis: kus need riided said kui sa wenna maha matsid? Wastus: Mina pole ühte hilpu näinud! tõin surnu keha üsna paljalt puusärgi sees ära peremehe juurest.
Peremees Ed. Kristjanson sai ette kutsutud ja küsitud kas tema ehk teab neist riietest? Wastus: Mina muud ei tea kui musta palitu andsin ma käega nende õe Mari N. kätte mida se laadal 6e rubla eest ära müünud.
Kohtu otsus: Et riiete pärast asi kahe wahele jäi, lubas kohus järele kuulata kus need on ja jättis seletust tulewaks kohtu korraks.
Kohtu ette astus Kustas Niglason ja kaebas tema olla oma wenna Juhani kes Eduard Kristjansoni juures teeninud sui kibedal töö ajal oma kuluga maha matnud, temal kulunud selleks 11 (üksteistkümmend) rubla, sest rahast olla ta 6 rubla kätte saanud ja 5 nõuab weel.
Kohus kutsus Eduard Kristjansoni ette ja küsis: kas on weel Juhan Niglasoni palka sinu käes? Wastus: Juhan N. on palka käte saanud enne surma:
üks paar püksa 1 rbl. 70 k.
üks wikat 60 k.
üks sirp 60 k.
üks Inglisnuga 40 k.
üks nael tubakad 17 k.
üks pak tika 8 k.
Summa 355 kop.
pärast surma matmiseks 5 rubl.
üks hobuse pää 50 k.
Summa 10 rubl. 5 kop.
ja weel on minu kääs 6 rubl. (kuus rbl) 95 (üheksakümend wiis) kop, et Juhan N. enne surma mitme teisega on wõlgu teinud ja weel tema järeltusest pärida on jättan ma seda raha 6 rubla 95 kop. kohtu hooleks seletada. Kohus kutsus teised päriad sisse.
Wisja kõrtsmik Jüri Alterman kaebas temal jäänud Juhan Niglasoni käest pärida kolmteistkümend (13) rubl. wiiskümendkuus (56) kop. Juhan N. Laenanud kewadel 10 rubla riide ostmiseks, Kõrtsmik ise maksnud rätsepade töö palga tema riiete eest 2 rubl., rätsepade toitmine 2 pääwa 80 kop., kõrtsu rehnung 76 kop. Summa 13 rub 56 kop.
Kohtu moistus: Et Juhan N. uued riided järele jäänud siis tarwis need koku korjata ja ära müüa ja sest rahast kõrtsmiku wõlga tasuda nii palju kui saab. Kohus kutsus Kustas Niglasoni ette ja küsis: kus need riided said kui sa wenna maha matsid? Wastus: Mina pole ühte hilpu näinud! tõin surnu keha üsna paljalt puusärgi sees ära peremehe juurest.
Peremees Ed. Kristjanson sai ette kutsutud ja küsitud kas tema ehk teab neist riietest? Wastus: Mina muud ei tea kui musta palitu andsin ma käega nende õe Mari N. kätte mida se laadal 6e rubla eest ära müünud.
Kohtu otsus: Et riiete pärast asi kahe wahele jäi, lubas kohus järele kuulata kus need on ja jättis seletust tulewaks kohtu korraks.
