N 19. Waimella koggokonna kohton sel 19 Ap 1873
Päkohtomees Jürri Waask Abbi Peter Pallo dito Jaan Zuchna
Nimmitedu päiwal kaiwas selle koggokonna kohto een Peter Lepp et temma tahhap Jaak Kulla naise käest omma Husmannimaad arra wõtta, selle perrast et Jaak Kulla om ärrä kolno. Jaku naine Matli Kulla om kostno: temma ei anna sedda maad mitte ärrä sest neide kontract olli 12 aasta päle tettu, ja nelli aastat om temma ärrä olno, ja om weel olla kattesa aastat. Kui Peter Lepp ei olle sedda maad sis ärrä wotno kui Jaak Kulla om kolno sis moistetas:
Moistus:
Matli Kulla teep 1873 aastal põldu sinna, kost üts willi om ärrä wõetu ja poimab ne röä mes 1872 aastal omma külwetu, ja külwab 2 kolmandikku alla rükka selle maa pälo mes Peter Lepp saap 1874 aastal poima, 1874 aastal saap Peter Lepp omma ma taggasi koik. panneb ka sinna sitta kohhe röä teep.
Päkohtomees Jürri Waask
Abbi Peter Pallo
dito Jaan Zuhna xxx
N 19. Waimella koggokonna kohton sel 19 Ap 1873
Päkohtomees Jürri Waask Abbi Peter Pallo dito Jaan Zuchna
Nimmitedu päiwal kaiwas selle koggokonna kohto een Peter Lepp et temma tahhap Jaak Kulla naise käest omma Husmannimaad arra wõtta, selle perrast et Jaak Kulla om ärrä kolno. Jaku naine Matli Kulla om kostno: temma ei anna sedda maad mitte ärrä sest neide kontract olli 12 aasta päle tettu, ja nelli aastat om temma ärrä olno, ja om weel olla kattesa aastat. Kui Peter Lepp ei olle sedda maad sis ärrä wotno kui Jaak Kulla om kolno sis moistetas:
Moistus:
Matli Kulla teep 1873 aastal põldu sinna, kost üts willi om ärrä wõetu ja poimab ne röä mes 1872 aastal omma külwetu, ja külwab 2 kolmandikku alla rükka selle maa pälo mes Peter Lepp saap 1874 aastal poima, 1874 aastal saap Peter Lepp omma ma taggasi koik. panneb ka sinna sitta kohhe röä teep.
Päkohtomees Jürri Waask
Abbi Peter Pallo
dito Jaan Zuhna xxx
