№ 1.

2 Jurjewi Ülema Talurahwa Kohtu ringkonna 14 Wallakohus  Haslawa wallamajas 7 Webruaril 1897 aastal.

Juures oli Kohtueesistuja: Jaan Rosenthal 

Rendi kontrakt.

 Haslawa  walla  Mällo talu № 74  omaniku Petri poeg Jaan Mihelsoni  ja Kagwere walla liikme   Karli poeg Jaan Miina wahel sai tänasel päiwal järgmene leping äratehtud ja kirja pantud.

§ 1.

Karli poeg Jaan Miina wõtab Haslawa walla Mällo talu № 74 ühe aasta peale rendile, see on Jüri päewast 23 Aprillist 1897 aastast kuni Jüri päewa 23 Aprillini 1898 aastani ja maksab aastaks /200/ kakssada õbbe rubla renti, esimetse poole asta renti /100/ ükssada rubla maksab 1 esimatsel Aprillil 1897 aastal, teno poole aasta renti /100/ ükssada rubla maksab 1 esimetsel Oktobril 1897 aastal nõnda et terwe aasta rent /200/ kaks sada rubla saab 1 esimetsest Oktobrist 1897 a ära maksetud.

§ 2.

Rentnik maksab ükssada /100/ rubla õbe kautsjoniks kohe omanikule sisse, mille eest wiis protsenti aastaks saab maksetud, see kautsjon jäeb pandiks sisse nii kauaks kui kontraki aeg ümber on, kui rentnik majale midagi kahju on teinud, siis wastab see kautsjon.

§ 3.

Rendile andja maksab ainold hoonete tulekassa kinnitus, tessatini ja adra raha, aga kõik muud ülejäenud maksud ja orjused nii kui kooli, kiriku, postijaama maks ja posti ja kiriku tee tegemised ja mis wallawalitsuse ehk kroonu poolt tulewad maksa, wõtab rentnik kõik ilmtõrkumata oma peale.

§ 4.

Rentnik peab põllud korras pidama ja neid heaste arima rendile andja juhatuse ja nõudmiste järele, nimelt kohe kewade tuleb suwewili külwada, peawad need põllud kõik sügisel suure adra pöörsahaga saama sisse küntud kui rentnik majast wälja läheb, saab ta suure adraga küntud maa eest /72/ seitsekümend wiis kopikad wakamaa künni pealt maksetud.

§ 5.

Rentnik peab üks wakamaa ristikheina külwama hea täieliku seemnega, kui rentnik ühe asta perast äraläheb siis saab seeme tagasi maksetud selle hinna järele mis siis seeme tol ajal maksab, aga kui ristik hein wäga halb on kas halwa seemne perast wai karjal lastud ära sõtkuda, siis ei saa mitte seeme wälja maksetud waid jääb rentniku kahjuks.

§ 6.

Rendile andja lubab mitte enam kui kolm wakamaad lina külwa ja kolm wakamaad kartulid maha panda pääle selle wõib rentnik ka kesa põllu peale kartolid panna, aga mitte muidu, ta peab sinna enne hea sõnnik panema nimelt 20 kakskümmend koormad  wakamaa peale ja iga koorma peab saama üksikult maha pantud nõnda et selgest näha on kui palju koormid on pantud, aga rentnik peab see sõnnik linnast ehk ükskõik kost sinna wedama, aga mitte Mällo majast ei ka mitte maja õlgede wasru wahetada, enne sõnniku ära laotamist peab rentnik kohe omaniku sinna juure wiima, kui omanik leiab, et on korralik sõnik pantud, siis saab rentnik koha omaniku käest kakskümmend kopikad koorma pealt makstud. kuni 40 neljakümne koormani, see on kakstõistkümne rubla, aga 15 Augustist peab kartohwel olema ärawõetud ja ruki asemel olema.

§ 7.

Rentnik peab hea ja täieliku seemnega ruki sügisel külwama selles samas suuruses nii kui enne sell aastal ruki põld on olnud /9/ üheksa wakamaad ja kui ruki mitte heaste üles ei tule, halwa külwatud seemne perast ehk halwaste töötamise perast siis jäeb see rentniku kahjuks ja peab selle eest kahjutasumist wäärtuse järele maksma.

§ 8.

Rentnikul ei ole mitte luba põllupõhku nii sama ka heinu ei ka mitte ristikheinu majast kohegi wälja wiia ei müia ei laenda ei ka mitte põletada ja niisama ka maja sõnnik mis majast saab peab kõik Mällo maja kesa põllu peale pantud saama kohe sügisel ruki tuleb külwada, selles asjas on rentijal õigus rentija käest iga kord aruannet nõuda ja juhatust anda. 

§ 9.

Kui rentnik majast wälja läheb, on temal heinu järele jänud, siis maksab koha omanik temale wäärtuse järele kolmas osa sest heinast, mis nad wäärt on töörahast tagasi.

§ 10.

Rentnikul ei tohi mitte wähem kui kuus /6/ lehma see on kuus suurt karielajad ja kaks hobust olla, kõik wähemad loomad on arwamata, nii kui wasikad, lambad, sead.

§ 11.

Rentnik peab maja katused ja aijad ja kõik hooned heas korras pidama, materijal, mis hoonede parandmaisesse lüäheb nii kui puu, kiwi, raud seda ostab ja annab omanik, aga üks kõik kost, rentnik peab seda esi juure wedama, aga katused mis õledega tulewad parandada, seda paneb rentnik omast käest see on maja õledest ja peawad õueall olewad kasu puud kõik sinna alles jääma ilma rikumata.

§ 12.

Kõik kahju mis rentnikul kas rahe, loomatõbe, tule ehk muu õnnetuse läbi juhtob, kannab rentnik ise ilma et selle läbi rent alandatud wõiks saada.

§ 13.

Rentnikul ei ole õigust kelata üks pool elumajast niisama ka aidast ja tõistest honetest rendile andjale anda, kui seda peaks temale tarwis olema ükskõik mill aasta ajal, niisama jäeb ka õigus uuele rentnikule kaks kuud enne Jüri päewa sisse tulla aga selle ruumidesse, mis kod omanikule on lubatud.

§ 14.

Kui peaks tulekahju juhtuma, siis wõtab rentnik materijali wedamise oma peale ja saab selle eest maksetud nenda kui see kord kuskil pool on, üleüldse järele waatamise wõtab rentnik oma peale et materjalist midagi kaduma ei läha wedamise juures niisama ka ehituse platsi peal. Kõik materjal ja hoone kui ta weel mitte walmis ei ole ei ka tulekassan kinnitatud, seniks jäeb kõig rentniku kaitsmise ja walwamise alla, kui peaks hoone enne tulekassan kinnitamist ära põlema, siis peab rentnik aitama kahju kandma, kõige wähem maja ehitus kulu kannab rentnik, nii pea kui ehitus kulu kannab rentnik, nii pea kui ehitus walmis, peab warsti kinnitatud saama tule kassan.

§ 15.

Rentnik lubab uuest nimelt kui õige ja auus inimene kõiges maja pidamises õigel teel ja piiril pidama, ei ühtegi auutuma tegu teha et meie leping saaks see läbi rikutud, kui seda peaks ette tulema siis kautab rentnik oma kautsjoni see on /100/ ükssada rubla.

§ 16.

Jakob päewal ülesütlemist ei ole mitte tarwis kumaltki poolt, kui meil mitte uut lepingut tõine tõisega ei ole tehtud, ehk seda sama lepingut pikema aja peale kinnitanud, siis läheb rentnik Jaan Miina 1898 aastal Jüri päiwal 23 Aprillil Mällo majast wälja.

§ 17.

Parakraf tõine saab maha kustutatud arwata /100/ ütte saa rubli asemel jääb /50/ wiiskümmend rubla kautsjoniks siisse, wiie kümne rubla pääle saab wõla weksli kirjotatud. § 14 nimetatud uue maja enne tulekahju üleswõtmist ärapõlemise korral ei kanna rentnik mitte kahju.

Koha omanik:  Jaan Mihelson /allkiri/ 

Rentnik: J. Miina /allkiri/

1897 aastal Webruari 7 päewal on eelseiswa rendi kontrakt 2 Jurjewi Ülema Talurahwa Kohtu ringkonna 14 wallakohtule Haslawa wallamajas ustawaks tunnistamiseks ette pandud Haslawa wallaliikme Jaan Petri poeg Mihelsoni poolt, kes elab Jurjewi linnas Marjamõisa uulitsas Nr 8 ja Kagwere walla liikme Jaan Karli p. Miina poolt, kes elab Haslawa wallas, kes selle wallakohtule mõlemad palelikult tuntud isikud on, kelledel seaduslik wõimus lepingu  tegemiseks on ja selle juures tunnistab walla kohus, et see rendikontrakt Talurahwa Seaduse 1860 a, § 718 järele kontraki tegijadele ette on loetud ja seletatud ja rentnik täieliku rahulolemise awaldas kõige kontrakis seiswade tingimiste kohta ja et kontraki tegijad Jaan Petri p. Mihelson ja Jaan Karli poeg Miina oma käega selle kontrakile alla on kirjutanud.

Kohtueesistuja: J. Rosenthal /allkiri/

Kirjutaja: K. Laar /allkiri/