Saije see poolele jäänu № 253 ette wõetus.
Jaan Tann tunistaia: Johann Paide tunistab et temä ei teedwat muud tunistada kui et Jaani hobesega oli alati Johan Tann palke ja puid wedanu mõni kõrd olnu ka Hindriki hobene ka wedaman.
Jaan Paide tunistab et Jaani hobesega saanu enämb weetus kui Hindriki hobesega. Hindriki hobesega wedanu ka kül Johann.
Johann Tennäsilm tunistab et kadonu Johann Tann wedanu kõik palgi Jaani hobesega. Kunagi ei olewad Hindriki hobest nännu.
Peter Tennäsilm tunistab: et Jaani hobesega om Joh. Tann tarre palke wedanu. Kas olnu äripäiw ehk pühäpäiw, Hindriki hobene olnu ehk paar kõrda.
Johann Wasser tunistab nisama kui een nimitetu enegi üles pidamine olnu Jaani poolt tegemise ajal.
Jaan Kunn tunistab nisama kui een nimitetu.
Peter Nemwalz tunistab, wedamisest ei teedwat temä midagi, katskõrda käünu temä tarre tegemist keeldman, sis ei olewad Hindreki kunagi man nännu enegi Jaan Johaniga olnuwa mõlemba.
Johann Lille ütlep küsimise pääle et rükki olnu kaonu Johanil katte kottiga, ei tija kui paljo. Ütskõrd lännu kadonu Johann temä poole särki otsma, sis üttelnu Johan, et temä andnu willu Hindriki naise kätte särgis tetta, ligemast ei teedwad temä midagi.
Tunistaia Michel Rattas rüki peräst küsitu ütlep et temä ei teedwad paljos olnu, arwata 4 wakka, lina oli Jaan Märdi päiwa laadale wiinu ei tija kui paljo.
Saije Jaan Tann ja Hindrik Tann ette kirjotetu tunistus loetus. Hindrik Tann ütlep, et asi jääb niikauges kui Jakob Rattas tunistajas saab.
Jaan Tann and oma rechknungi ülles mes temä Johani töö man om wiitnu.
Jääb poolele kuni tunistaia saawa.
Saije see poolele jäänu № 253 ette wõetus.
Jaan Tann tunistaia: Johann Paide tunistab et temä ei teedwat muud tunistada kui et Jaani hobesega oli alati Johan Tann palke ja puid wedanu mõni kõrd olnu ka Hindriki hobene ka wedaman.
Jaan Paide tunistab et Jaani hobesega saanu enämb weetus kui Hindriki hobesega. Hindriki hobesega wedanu ka kül Johann.
Johann Tennäsilm tunistab et kadonu Johann Tann wedanu kõik palgi Jaani hobesega. Kunagi ei olewad Hindriki hobest nännu.
Peter Tennäsilm tunistab: et Jaani hobesega om Joh. Tann tarre palke wedanu. Kas olnu äripäiw ehk pühäpäiw, Hindriki hobene olnu ehk paar kõrda.
Johann Wasser tunistab nisama kui een nimitetu enegi üles pidamine olnu Jaani poolt tegemise ajal.
Jaan Kunn tunistab nisama kui een nimitetu.
Peter Nemwalz tunistab, wedamisest ei teedwat temä midagi, katskõrda käünu temä tarre tegemist keeldman, sis ei olewad Hindreki kunagi man nännu enegi Jaan Johaniga olnuwa mõlemba.
Johann Lille ütlep küsimise pääle et rükki olnu kaonu Johanil katte kottiga, ei tija kui paljo. Ütskõrd lännu kadonu Johann temä poole särki otsma, sis üttelnu Johan, et temä andnu willu Hindriki naise kätte särgis tetta, ligemast ei teedwad temä midagi.
Tunistaia Michel Rattas rüki peräst küsitu ütlep et temä ei teedwad paljos olnu, arwata 4 wakka, lina oli Jaan Märdi päiwa laadale wiinu ei tija kui paljo.
Saije Jaan Tann ja Hindrik Tann ette kirjotetu tunistus loetus. Hindrik Tann ütlep, et asi jääb niikauges kui Jakob Rattas tunistajas saab.
Jaan Tann and oma rechknungi ülles mes temä Johani töö man om wiitnu.
Jääb poolele kuni tunistaia saawa.
