Saije see poolele jäänu Protokoll № 239 selletetu.
Tunnistaia mõisa kubias Jaan Puudus tunistas, et om Herrä käsu pääle lännu kohtomehega ütten ja oma erräle pandnuwa.
Kõik seda tülli ja lärmi ei jowa ärä selletada.
Tunistaia Jaan Ramat ütles et see kraam olnu kõik esäl, ja seemen olnu lainatu, weidikese olnu ka oma. Kui kubijas wälja pandma kutsnu sis pandnuwa nemä kõige mes Johan Ermel näütanu, 7 waka karo, 4 waka keswi 7 m. lina (seemend)hernid ja 6 mõetu uppe.
Tunistaia Jaan Wisnapu tunistab, et temä muud ei teedwad, kui et Johann om magasist seemend toonu ja ka sinnä masnu.
Tunnistuse saijewa mõlembile ette loetus.
Johann Ermel ütlep et esäl om kõik óma käen niisama ka üllespidamise jago inemistele ja elajile, ja muud mina ei ole maia tarwitus pääle münu kui 11 waka nissu ja 2w. keswi kost 34 rubla saije.
Karl Ermel ütlep et temä masnu renti ja üts jago renti 80 rubl. saanu tööga mõisahe orjatus, ja nõwab ka hendäle linnust jakko niisama ka nisu rahast.
Otsus.
Et esä pojaga wilja nink inemise ja töö pooles oma jaganu, mõistab kogokonna kohus, et Johann Ermel peäb esäl Karl Ermelil ka linnust pool ossa andma, nink nisu ja keswa rahast 17 rubla. Otsus kuuluteti § 773 ja 774 perrä.
Johan es ole rahul saije opus täht selsamalpäiwal.
Saije see poolele jäänu Protokoll № 239 selletetu.
Tunnistaia mõisa kubias Jaan Puudus tunistas, et om Herrä käsu pääle lännu kohtomehega ütten ja oma erräle pandnuwa.
Kõik seda tülli ja lärmi ei jowa ärä selletada.
Tunistaia Jaan Ramat ütles et see kraam olnu kõik esäl, ja seemen olnu lainatu, weidikese olnu ka oma. Kui kubijas wälja pandma kutsnu sis pandnuwa nemä kõige mes Johan Ermel näütanu, 7 waka karo, 4 waka keswi 7 m. lina (seemend)hernid ja 6 mõetu uppe.
Tunistaia Jaan Wisnapu tunistab, et temä muud ei teedwad, kui et Johann om magasist seemend toonu ja ka sinnä masnu.
Tunnistuse saijewa mõlembile ette loetus.
Johann Ermel ütlep et esäl om kõik óma käen niisama ka üllespidamise jago inemistele ja elajile, ja muud mina ei ole maia tarwitus pääle münu kui 11 waka nissu ja 2w. keswi kost 34 rubla saije.
Karl Ermel ütlep et temä masnu renti ja üts jago renti 80 rubl. saanu tööga mõisahe orjatus, ja nõwab ka hendäle linnust jakko niisama ka nisu rahast.
Otsus.
Et esä pojaga wilja nink inemise ja töö pooles oma jaganu, mõistab kogokonna kohus, et Johann Ermel peäb esäl Karl Ermelil ka linnust pool ossa andma, nink nisu ja keswa rahast 17 rubla. Otsus kuuluteti § 773 ja 774 perrä.
Johan es ole rahul saije opus täht selsamalpäiwal.
