Ette tulli Jaan Kõiw ja and oma kaibust ette et temäl oli mööda lännu kewäjal 21 Aprilil 1878 must hobene, raud telgiga wedamise wankri, jahu koormaga nink täweliku hobeseriistatega ärä warastetu, nüüd olewad temä wankri ja hobese taose sügise Nuustaku laadelt 5.Oktobr ütte Löwi wallamehe Karl Koppel käest kätte saanu. Ja arwab et Koppel ka hobese om warastanu ja nõwab oma hobese kahjo 90 rubla, jahu koorma 15 rubla, ja wankri kõiki riistuga kokko 47 rubla 50 kop. Ja nõwab et temäle Koppel 152rubl. 50 kop kahjo tasomist massas ja ka warga trahwiga saas trahwitus.
Olli Karel Koppel Löwilt ette kutsutu ja temäle saije see Kõiw kaibus ette pantus, kes ütlep et temä muud wastust ei tija selle kaibus pääle anda, kui et temä oli ütte hobese nink neesama wankri Pukka kõrtsi mant ütte tundmata mehe käest ütteldu Meri walla mehe olewad, kõige täwega riistuga wahetanu. Nink tuud wasta saadut hobest oli temä Walga Mihkli päiwa laadele ärä wahetanu. Wahetus olnu nädal pääle suwiste pühada. Pääle ei olewad temä masnu ütte kopikatki.
Jaan Kõiw ütlep et seesama Karel Koppel oli jo 3 aastat wangi roodon ärä olnu, ja selsamal suwel olnu ka 3 kuud kinni olnu.
Karli Koppel ütlep et temä om kül wangi roodon olnu, niisama ka selsuwel olnu katte warastetu kotti kätte saamise peräst.
Tunnistaia (Johann Elmik) Jakob Elamik ütles küsimise pääle, et temä om tuud Pukka kõrtsi man nännu, kui Karl Koppel ütte tõise mehega üttelnu Meri walla mehega waheta tahtnu, see olnu üts waikene must hobene mes ta wasta saanu. Tuud ei tija õigest üttelda kunnas tuu wahetus om olnu, kas nädäl pääle Suwiste pühä.
Naise olewad kül nännu kui tuu hobese wahetaia ene wahetust Karli Kopli pool oli käünu.
Jaan Silmann naine Hell Addu karja mõisa Hindrik Koppel n. Äddu Kuikatzi jaos. Karjanaine Peter Urd naine Truuta.
Oma ka nännu. Tu hobene mes Karl Koppel wasta saanu, olnu keskmäne must hobene paks ja paljo tugewamb kui tuu mes temä andnu. Ratta mes temä wasta andnu, olnuwa arwata 20 rubla ja nee mes saanu 45 rubla.
Hans Koppel, ütlep küsimise pääle, et temä tuud wahetust ei tija, temä käünu tol pühapäiwal lawa kerikon käünu, kui tu saanu wahetetus tuud mees ei olewad temä mitte nännu kellega tu hobene saanu wahetetus. Karel Koppel oli tu hobese mes temä Meri mehele wahetanu Walguta laadelt ostnu, tuu mes temä wasta saanu olnu üts keskmäne must hobene, wasta antu wankri olnuwa wana puutelgiga.
M.
Rein Kruuse tunistab, et kui nemä wankrid oma wahetanu, sis üttelnu Karel Koppel henda 5 rubla pääle masnu olewad ja kui nemä wankri Nuustakul oliwa homongu ärä löüdnuwa, ei ole Koppel ene wankri manu tulnu kui õdangu. Koppel juttu kuulis ka Jaan Wahher Karraskist.
Karel Koppel arwab oma wasta antu wankri 11 rubla wäärt olewad, hobese wahetaija nõudnu wankrile 5 rubla ja nima nõudnu omale hobesele 5 rubla, sis leijeme kokko ja salgas Kruuse tunistuse ärä.
Mõistetu.
Et Karel Koppel wargust wasta om wõtnu, ja temä käest warastetu riista kätte saadiwa, om arwatu temä ka warguse osalises.
Otsus:
Sedä ülles wõetud Protokolli Keiserliku Ma kohtu selletus ja mõistus alla saata.
Pääkohtumees Jaan Luik
Kohtumees
do.:
Ette tulli Jaan Kõiw ja and oma kaibust ette et temäl oli mööda lännu kewäjal 21 Aprilil 1878 must hobene, raud telgiga wedamise wankri, jahu koormaga nink täweliku hobeseriistatega ärä warastetu, nüüd olewad temä wankri ja hobese taose sügise Nuustaku laadelt 5.Oktobr ütte Löwi wallamehe Karl Koppel käest kätte saanu. Ja arwab et Koppel ka hobese om warastanu ja nõwab oma hobese kahjo 90 rubla, jahu koorma 15 rubla, ja wankri kõiki riistuga kokko 47 rubla 50 kop. Ja nõwab et temäle Koppel 152rubl. 50 kop kahjo tasomist massas ja ka warga trahwiga saas trahwitus.
Olli Karel Koppel Löwilt ette kutsutu ja temäle saije see Kõiw kaibus ette pantus, kes ütlep et temä muud wastust ei tija selle kaibus pääle anda, kui et temä oli ütte hobese nink neesama wankri Pukka kõrtsi mant ütte tundmata mehe käest ütteldu Meri walla mehe olewad, kõige täwega riistuga wahetanu. Nink tuud wasta saadut hobest oli temä Walga Mihkli päiwa laadele ärä wahetanu. Wahetus olnu nädal pääle suwiste pühada. Pääle ei olewad temä masnu ütte kopikatki.
Jaan Kõiw ütlep et seesama Karel Koppel oli jo 3 aastat wangi roodon ärä olnu, ja selsamal suwel olnu ka 3 kuud kinni olnu.
Karli Koppel ütlep et temä om kül wangi roodon olnu, niisama ka selsuwel olnu katte warastetu kotti kätte saamise peräst.
Tunnistaia (Johann Elmik) Jakob Elamik ütles küsimise pääle, et temä om tuud Pukka kõrtsi man nännu, kui Karl Koppel ütte tõise mehega üttelnu Meri walla mehega waheta tahtnu, see olnu üts waikene must hobene mes ta wasta saanu. Tuud ei tija õigest üttelda kunnas tuu wahetus om olnu, kas nädäl pääle Suwiste pühä.
Naise olewad kül nännu kui tuu hobese wahetaia ene wahetust Karli Kopli pool oli käünu.
Jaan Silmann naine Hell Addu karja mõisa Hindrik Koppel n. Äddu Kuikatzi jaos. Karjanaine Peter Urd naine Truuta.
Oma ka nännu. Tu hobene mes Karl Koppel wasta saanu, olnu keskmäne must hobene paks ja paljo tugewamb kui tuu mes temä andnu. Ratta mes temä wasta andnu, olnuwa arwata 20 rubla ja nee mes saanu 45 rubla.
Hans Koppel, ütlep küsimise pääle, et temä tuud wahetust ei tija, temä käünu tol pühapäiwal lawa kerikon käünu, kui tu saanu wahetetus tuud mees ei olewad temä mitte nännu kellega tu hobene saanu wahetetus. Karel Koppel oli tu hobese mes temä Meri mehele wahetanu Walguta laadelt ostnu, tuu mes temä wasta saanu olnu üts keskmäne must hobene, wasta antu wankri olnuwa wana puutelgiga.
M.
Rein Kruuse tunistab, et kui nemä wankrid oma wahetanu, sis üttelnu Karel Koppel henda 5 rubla pääle masnu olewad ja kui nemä wankri Nuustakul oliwa homongu ärä löüdnuwa, ei ole Koppel ene wankri manu tulnu kui õdangu. Koppel juttu kuulis ka Jaan Wahher Karraskist.
Karel Koppel arwab oma wasta antu wankri 11 rubla wäärt olewad, hobese wahetaija nõudnu wankrile 5 rubla ja nima nõudnu omale hobesele 5 rubla, sis leijeme kokko ja salgas Kruuse tunistuse ärä.
Mõistetu.
Et Karel Koppel wargust wasta om wõtnu, ja temä käest warastetu riista kätte saadiwa, om arwatu temä ka warguse osalises.
Otsus:
Sedä ülles wõetud Protokolli Keiserliku Ma kohtu selletus ja mõistus alla saata.
Pääkohtumees Jaan Luik
Kohtumees
do.:
