Ette tulliwa Jaan Morast Wöörmündri Johann Weiko ja Jaan Kirber, ja kaibawa ja nõwawa selle waese latse Jaan Morast tallo ja Acti peräst, mes pidanu saama Morast kasu esä Ado Kärbe lubamist perrä, mes Protokollin ülewan saisab Jaan Morast nime pääle wälja antu olema, ent nüüd om see Act Peter Kärbe pääle wälja antu ja ka Kärbe käen, Sellega om peljata et Kärbe saab sedä tallo perima Akti perrä, nink sel waesel latsel Morastel ei sa midagi enämb perrida.

Nink wöörmündri pallewa et see Akt Kärbe käest saas ärä nõwetus ja Jaan Morast nime pääle kirjotetus saama.

Saije Peter Kärbe selle kaibus perrä nõwetud ütlep, kos nee wöörmündri sis oliwa kui Ackte anti, Edimält kui Regulirija Herrä Krügeri ma arwo ette luges, oli mina oma lellä asemel perremees lellä lubamise perrä, tõine kõrd kui ma Regulirimine ja kui Ackti jagamine ehk kätte andmine oli, oli mina iks perremees oma lellä asemel, lellä lubamise perrä, Kui oles muil kellelgi suuremb õigus olnu perrida, sis oles tu ka nõudnu, mina ole kõige lähemb sugulane Ado Kärbele, selle perrä ka perrija. Jaan Morast om kogoni wõõras kadonu Ado Kärbele. Sis es woi keäki nõudma minä, kui mino lel eläs, temä es lase ka kohtu man midagi Protokolli panda Moraste hääs.

Tolle aigne wallawanemb Peter Paidra tunistab küsimise pääle, et wana Ado Kärbe lubanu kül tuukõrd tallo Morast pojale, sis kunna üts wana Kuuste mees maija tahtnu tulla, perräst ei ole wana mees muile enämb lubanu kui omale welle pojale ja risti pojale Peter Kärbele.

Seda kuulnu ka Jakob Kahre.

Otsus:

sedä ülles wõetu Protokolli Keiserliku Baltima Domainhofi wallitsusele ette sääda.

Pääkohtumees Jaan Luik