Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  130  131 |
| Daatum | 11.05.1879 |
| Protokolli number | 32 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted |
Wijendalt Tulli ette Karrasky mõisa rentnik Peter Koth, ja kaibas et ollewat omma minnewa ajastatse kandimehhe Michel Järg käest 14 rubla 30 kop selget rahha ja säitse wakka werrewit kartoflit a 70 kop wakka päält ülle kige 19 rubla 20 kop saada, pallel kohhot tedda ärra massmissele sundi.
Sai ette kutsotus Michel Järg nink üllewanne kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles rahha assi om küll õige ent kartohwli olli meil nida leppeti, et kohhes mõisa rentnik müüp sinnä peän minna noid kartohwlit omma hobbosega ka wiima, ja minnewa süggise jäiwa mull küll massmatta, kui Jummal awitap sis tahha een tullewa süggise sinna kohhe rentnik müüp ärra wija.
Rahhaga palle minna ka iks kannatada senis kui ma teenin.
Sai weel ette kutsotus rentnik P. Koth nink kohto poolt küssitus kas om kartohwlit rahha eest müüno wai om nida kui Michel Järg ütlep et laino pääle ollewat temmale andno, kos P. Koth selle pääle ütles, minna annin küll laino pääle ja temma piddi kindmast süggise kui minna olles kartohwlit weman käino, ka temma omma 7 wakkaga ütten minnoga piddi ärra tooma tullema sis om jo meie lepping tolle läbbi katski, ja nõwwan nüüd sedda samma rahha mes perris herra mulle Sommerpallon om massno, tõiselt ütles minna näen ja tunnen et Michel Järg mitte omma wõlga tassoda ei tahha ja ollen temmäle wiis kop egga töö päiwast rohkemp pakno, kui kiik muu saawat, siski ei tahha mitte töö ei ka selge rahha massmissega tassa tetta tulgo tühhü sis saame aiga mööda tassa.
Otsus. Kohhos mõistis et Michel Järg üts wäega waene inneminne om, sis es wõi temmäle kohhos mitte kiik ütte korraga wälja massa mõista, enge peap temma Michel Järg egga kuu /2/ kats rubla töö ehk selget rahhaga ärra tassoma, nink kartohwli massminne jääp sis weel süggises ehk talweni kui rentnik kässo annap sis olgo ilm ajawitmatta ärra wiedo.
Sai kohto mõistminne ja § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ja lätsiwa ilm sõnna lausomatta kohto tarrest wälja.
Pääkohtomees J. Tullus XXX
Kohtomees J. Uibo XXX
teine do J. Leppäson XXX
Wijendalt Tulli ette Karrasky mõisa rentnik Peter Koth, ja kaibas et ollewat omma minnewa ajastatse kandimehhe Michel Järg käest 14 rubla 30 kop selget rahha ja säitse wakka werrewit kartoflit a 70 kop wakka päält ülle kige 19 rubla 20 kop saada, pallel kohhot tedda ärra massmissele sundi.
Sai ette kutsotus Michel Järg nink üllewanne kaibus ette loetus, kes selle pääle ütles rahha assi om küll õige ent kartohwli olli meil nida leppeti, et kohhes mõisa rentnik müüp sinnä peän minna noid kartohwlit omma hobbosega ka wiima, ja minnewa süggise jäiwa mull küll massmatta, kui Jummal awitap sis tahha een tullewa süggise sinna kohhe rentnik müüp ärra wija.
Rahhaga palle minna ka iks kannatada senis kui ma teenin.
Sai weel ette kutsotus rentnik P. Koth nink kohto poolt küssitus kas om kartohwlit rahha eest müüno wai om nida kui Michel Järg ütlep et laino pääle ollewat temmale andno, kos P. Koth selle pääle ütles, minna annin küll laino pääle ja temma piddi kindmast süggise kui minna olles kartohwlit weman käino, ka temma omma 7 wakkaga ütten minnoga piddi ärra tooma tullema sis om jo meie lepping tolle läbbi katski, ja nõwwan nüüd sedda samma rahha mes perris herra mulle Sommerpallon om massno, tõiselt ütles minna näen ja tunnen et Michel Järg mitte omma wõlga tassoda ei tahha ja ollen temmäle wiis kop egga töö päiwast rohkemp pakno, kui kiik muu saawat, siski ei tahha mitte töö ei ka selge rahha massmissega tassa tetta tulgo tühhü sis saame aiga mööda tassa.
Otsus. Kohhos mõistis et Michel Järg üts wäega waene inneminne om, sis es wõi temmäle kohhos mitte kiik ütte korraga wälja massa mõista, enge peap temma Michel Järg egga kuu /2/ kats rubla töö ehk selget rahhaga ärra tassoma, nink kartohwli massminne jääp sis weel süggises ehk talweni kui rentnik kässo annap sis olgo ilm ajawitmatta ärra wiedo.
Sai kohto mõistminne ja § 772-773 kohton kaiadelle ette loetus ja lätsiwa ilm sõnna lausomatta kohto tarrest wälja.
Pääkohtomees J. Tullus XXX
Kohtomees J. Uibo XXX
teine do J. Leppäson XXX