Krootuse: Karaski valla kohtuistungite protokollid (1875-1881)
| Leidandmed | EAA.1143.1.4 |
|---|---|
| Kaader |  133  134 |
| Daatum | 25.05.1879 |
| Protokolli number | 36 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad |
Teine kohhos sel sammal päiwal
Tulli ette Liis Mandli temmä woormünder Tannil Kärner ja kaibas et temmäl ollew David Lukkatziga üts ilm abbiellota poig lats sel 23mal webruaril s.a. sündino, ja nõudis hendälle pri korteri ja moona ello ajas, nink latse kaswatamisse tarbis weel selget rahha /150/ kirjota üts sadda wiiskümmend rubla, tõiselt ütles kui wallawannemb Michel Wõsso, ja kerriko Wöörmünder Jaan Punna minno manno küssima tulliwa kellega minna käima pääl ollen, sis käskse David Lukkatz minnol ärra sallata ja mitte üttelda et temma D. Lukkatz se süüdlänne om, selle et lubbas warsti eentullewal eespäiwal minnoga kerriko manno luggema minnä, nink käskse perremehhe teenistussest ärra Issa ja Emma poole minnä, ja lubbas essi minno wannembide poole tulla ja sääl kiik kokko kõnnelda kuidas tetta tullep, nink minna usksin ka temmä kõnnet es tunnista ka mitte wallawannembale ei ka wöörmündrelle sedda, kellega minna käima pääl olle, ja lätsi ka warsti perrän sedda omma wannembide poole ärra, kos minna weel paar kuud olles wõino teenistussen olla, ent et temma kindmaste minno lubbas ärra wõtta sis es wõi ma ka mitte toiste tettä kui ennegi piddin temmä käsko kuulma, andis tunnistajas Johann Peitli nink Jaan Illo.
Sai ette kutsotus David Lukkatz nink üllewanne kaibus ja nõudminne ette loetus, kes selle pääle ütles, minna ei olle Liis Mandli mann sukkogi käino, ei tija tollest ka middägi üttelda kes temmal se süüdlanna om, ei olle ka tedda lubbano ärra wõtta, es tija minna ka tollest middägi et wallawannemb ja wöörmünder temmält küssiman käino ei olle ka Liis Mandlit üttengi asjon oppano se om kiik wõls mes temma ette om kandno, ja andis tunnistajas Michel Raig ja Samoel Raig kes ollewat mittond poissi Liiso Mandli mann käiwat nänno ollewat.
Sai ette kutsotus Liis Mandli ülles anto tunnistaja Johann Peitli, nink sai kohto poolt küssitus mes temma wõip tunnistada selle Liis Mandli ja David Lukkatz asjast, kes nida ütles, et David Lukkatz ollewa temmale minnewä 1878 Orriko laade pääl üttelno, et nüüd ei olle minnol mitte woimalik Liis Mandlit hendale naises wõtta kellega minna essino ollen, sest nüüd ei olle rahha, ei olle ka weel lihha aig, piima aig om ka joba mööda, tallwitse pühhis tahhan minna wistist teddä ärra wõtta. -
Sai kohto ette kutsotos tema tõine ülles anto tunnistaja Jaan Illo kes ütles minnewa süggise 1878 kartohwli wõtmisse aigo olli David Lukkatz Liis Mandli kambren nink uss olli kinni panto, et temma ennamb wälja es pässe, sis üttel temma et lasse minno wälja nink minna teggin usse wallale nink lassin tedda wälja se olli ommongotsel ööl.
Sai ette kutsotus David Lukkatz ülles anto tunnistaja Michel Raig nink kohto poolt küssitus mes temma sest asjast woip tunnistada kes ütles, minna ei olle keddägi nänno, ei wõi ka middägi tunnistada.
Sai ette kutsotus David Lukkatz tõine ulles anto tunnistaja Samoel Raig kes ütles, et temma mitte ei ollewat nänno, et David Lukkatz Liis Mandli mann om käino, ent Jaan Wälk ja Jakop Loodus käisiwa küll minnewa aasta enne jaanipaiwa tool näddalil, sest minna lätsi õdango hämeriko aigu omma obbost kaema sis olliwa no poisi Jaan Wälk ja Jakop Loodus Liis Mandli kambre läwwe pääle hendit mahha toetanno, agga kas nemma sisse lätsiwa wai mitte ei woi minna mitte üttelda sest minna lätsi omma tallitusse pääle kelle perräst ma wälja olli tulno.
Otsus. Kohhos mõistis Liis Mandli ülles anto tunnistajate tunnistusese perrä et David Lukkatz massap Liis Mandlil /100/ üts sadda rubla latse kaswatamisse abis, nink nimmelt sedda wiisi /10/ kümme rubla egga aasta konni kümme ajastaiga järgi möödo, nink temma korteri ja moona nõudminne sai tühjas arwatus, selle et tema nõudminne liig suur olli, ent David Lukkatz tunnistajatte põhja pääl. es woi kohhos mitte Jaan Wälk ja Jakop Loodos süüdlassis arwata selle et tunnistaja Samo Raig mitte ei olle nänno, kas nemma kambrede omma sisse länno wai mitte, kos sis arwata, et David Lukkatz ainolt ütsinda se süüdlanne saap ollema.
Sai kohto moistminne ja §772-773 kohton kaiadelle ette loetus, nink es ollewa kumbgi rahho pallesiwa mõllemba Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
Pääkohtomees J. Tullos XXX
Kohtomees J. Uibo XXX
teine do J. Leppäson XXX
Teine kohhos sel sammal päiwal
Tulli ette Liis Mandli temmä woormünder Tannil Kärner ja kaibas et temmäl ollew David Lukkatziga üts ilm abbiellota poig lats sel 23mal webruaril s.a. sündino, ja nõudis hendälle pri korteri ja moona ello ajas, nink latse kaswatamisse tarbis weel selget rahha /150/ kirjota üts sadda wiiskümmend rubla, tõiselt ütles kui wallawannemb Michel Wõsso, ja kerriko Wöörmünder Jaan Punna minno manno küssima tulliwa kellega minna käima pääl ollen, sis käskse David Lukkatz minnol ärra sallata ja mitte üttelda et temma D. Lukkatz se süüdlänne om, selle et lubbas warsti eentullewal eespäiwal minnoga kerriko manno luggema minnä, nink käskse perremehhe teenistussest ärra Issa ja Emma poole minnä, ja lubbas essi minno wannembide poole tulla ja sääl kiik kokko kõnnelda kuidas tetta tullep, nink minna usksin ka temmä kõnnet es tunnista ka mitte wallawannembale ei ka wöörmündrelle sedda, kellega minna käima pääl olle, ja lätsi ka warsti perrän sedda omma wannembide poole ärra, kos minna weel paar kuud olles wõino teenistussen olla, ent et temma kindmaste minno lubbas ärra wõtta sis es wõi ma ka mitte toiste tettä kui ennegi piddin temmä käsko kuulma, andis tunnistajas Johann Peitli nink Jaan Illo.
Sai ette kutsotus David Lukkatz nink üllewanne kaibus ja nõudminne ette loetus, kes selle pääle ütles, minna ei olle Liis Mandli mann sukkogi käino, ei tija tollest ka middägi üttelda kes temmal se süüdlanna om, ei olle ka tedda lubbano ärra wõtta, es tija minna ka tollest middägi et wallawannemb ja wöörmünder temmält küssiman käino ei olle ka Liis Mandlit üttengi asjon oppano se om kiik wõls mes temma ette om kandno, ja andis tunnistajas Michel Raig ja Samoel Raig kes ollewat mittond poissi Liiso Mandli mann käiwat nänno ollewat.
Sai ette kutsotus Liis Mandli ülles anto tunnistaja Johann Peitli, nink sai kohto poolt küssitus mes temma wõip tunnistada selle Liis Mandli ja David Lukkatz asjast, kes nida ütles, et David Lukkatz ollewa temmale minnewä 1878 Orriko laade pääl üttelno, et nüüd ei olle minnol mitte woimalik Liis Mandlit hendale naises wõtta kellega minna essino ollen, sest nüüd ei olle rahha, ei olle ka weel lihha aig, piima aig om ka joba mööda, tallwitse pühhis tahhan minna wistist teddä ärra wõtta. -
Sai kohto ette kutsotos tema tõine ülles anto tunnistaja Jaan Illo kes ütles minnewa süggise 1878 kartohwli wõtmisse aigo olli David Lukkatz Liis Mandli kambren nink uss olli kinni panto, et temma ennamb wälja es pässe, sis üttel temma et lasse minno wälja nink minna teggin usse wallale nink lassin tedda wälja se olli ommongotsel ööl.
Sai ette kutsotus David Lukkatz ülles anto tunnistaja Michel Raig nink kohto poolt küssitus mes temma sest asjast woip tunnistada kes ütles, minna ei olle keddägi nänno, ei wõi ka middägi tunnistada.
Sai ette kutsotus David Lukkatz tõine ulles anto tunnistaja Samoel Raig kes ütles, et temma mitte ei ollewat nänno, et David Lukkatz Liis Mandli mann om käino, ent Jaan Wälk ja Jakop Loodus käisiwa küll minnewa aasta enne jaanipaiwa tool näddalil, sest minna lätsi õdango hämeriko aigu omma obbost kaema sis olliwa no poisi Jaan Wälk ja Jakop Loodus Liis Mandli kambre läwwe pääle hendit mahha toetanno, agga kas nemma sisse lätsiwa wai mitte ei woi minna mitte üttelda sest minna lätsi omma tallitusse pääle kelle perräst ma wälja olli tulno.
Otsus. Kohhos mõistis Liis Mandli ülles anto tunnistajate tunnistusese perrä et David Lukkatz massap Liis Mandlil /100/ üts sadda rubla latse kaswatamisse abis, nink nimmelt sedda wiisi /10/ kümme rubla egga aasta konni kümme ajastaiga järgi möödo, nink temma korteri ja moona nõudminne sai tühjas arwatus, selle et tema nõudminne liig suur olli, ent David Lukkatz tunnistajatte põhja pääl. es woi kohhos mitte Jaan Wälk ja Jakop Loodos süüdlassis arwata selle et tunnistaja Samo Raig mitte ei olle nänno, kas nemma kambrede omma sisse länno wai mitte, kos sis arwata, et David Lukkatz ainolt ütsinda se süüdlanne saap ollema.
Sai kohto moistminne ja §772-773 kohton kaiadelle ette loetus, nink es ollewa kumbgi rahho pallesiwa mõllemba Protokolli mes kohhos ka lubbas anda.
Pääkohtomees J. Tullos XXX
Kohtomees J. Uibo XXX
teine do J. Leppäson XXX