N 57 Waimela koggokona kohton sel 1 Nowemb 1873
Man olli Päkohtomees Jürri Waask Abbi Peter Pallo dito Jaan Zuchna
Täämbätsel päiwal tulli selle koggokonna kohto ette Matli Kulla omma eestkostja Dawit Pidoga ja omma weel nõudno Jaan Kulla käest poolt palka se om 17 Rubla 50 Kop. ja maja tassomist 60 Rubla moido ei olle neil middagi Jaan Kulla käest nõudmist, sest Leppingo ramato N 28, 40, 45 perra om temma keik täwweste kätte sano.
Sepäle om Jaan Kulla kostno: temma ei tija mänestki maja tassomist ollew Lepping N 45 perra Matli Kullale massa nikui ka leppingo Kontract d.d. 23 April 1866 - 72 § 17 tunnistap ja sedda tunnistust om temmal Richtri herra käest ka et temma woib perremees olla ja Leoweni herra käest omma temmal rendi massu Quittungi, ja se eddimätse aasta palk 70 aastal Leppingo N 40 perra om Jaan Kulla sest 35 Rubl katte aasta palka tassa sano, ja ei olle Jaan henda kätte kop. wõtno sest palgast.
Ja sepäle omma weel Matli Kulla Dawit Pidoga ette tulno ja om küssito kas temma se [mahakriipsutatud: kats] kümme kolm rubla ja wiis küme kop ja 69 Rbl 12 Cop kätte om sano sepäle omma nemma kostno se rahha omma nemma kätte sano.
Kui konton käüjiel ennamb middagi ette kanda es olle sis om selle perrast moistminne et se katte aasta palk om Jaako Kulla kätte sisse jano 1870 aastal ja se [mahakriipsutatud: 60 Rubl] Kontracti § 17 perra olli Jaan Kulla essi perremees nink ei prugi leppingo N 45 perra utte tassomist massa.
Moistus:
No een nimmitedu rahha Summa om Matli Kulla kätte jo utskõrd sano ja selleperrast moistap koggokonna kohhus se asja tühjas.
Kohton kaujile saije moistminne ette loetus T.S. ramatust 1860 walp. §773 ja 774 ärrä selletet.
Päkohtomees Jürri Waask
Abbi Peter Pallo
dito Jaan Zuhna xxx
Matli Kulla ei olle selle moistussega rahhule milles temma ommast rahhast ilma jääp.
Kirjotaja JohKangru
N 57 Waimela koggokona kohton sel 1 Nowemb 1873
Man olli Päkohtomees Jürri Waask Abbi Peter Pallo dito Jaan Zuchna
Täämbätsel päiwal tulli selle koggokonna kohto ette Matli Kulla omma eestkostja Dawit Pidoga ja omma weel nõudno Jaan Kulla käest poolt palka se om 17 Rubla 50 Kop. ja maja tassomist 60 Rubla moido ei olle neil middagi Jaan Kulla käest nõudmist, sest Leppingo ramato N 28, 40, 45 perra om temma keik täwweste kätte sano.
Sepäle om Jaan Kulla kostno: temma ei tija mänestki maja tassomist ollew Lepping N 45 perra Matli Kullale massa nikui ka leppingo Kontract d.d. 23 April 1866 - 72 § 17 tunnistap ja sedda tunnistust om temmal Richtri herra käest ka et temma woib perremees olla ja Leoweni herra käest omma temmal rendi massu Quittungi, ja se eddimätse aasta palk 70 aastal Leppingo N 40 perra om Jaan Kulla sest 35 Rubl katte aasta palka tassa sano, ja ei olle Jaan henda kätte kop. wõtno sest palgast.
Ja sepäle omma weel Matli Kulla Dawit Pidoga ette tulno ja om küssito kas temma se [mahakriipsutatud: kats] kümme kolm rubla ja wiis küme kop ja 69 Rbl 12 Cop kätte om sano sepäle omma nemma kostno se rahha omma nemma kätte sano.
Kui konton käüjiel ennamb middagi ette kanda es olle sis om selle perrast moistminne et se katte aasta palk om Jaako Kulla kätte sisse jano 1870 aastal ja se [mahakriipsutatud: 60 Rubl] Kontracti § 17 perra olli Jaan Kulla essi perremees nink ei prugi leppingo N 45 perra utte tassomist massa.
Moistus:
No een nimmitedu rahha Summa om Matli Kulla kätte jo utskõrd sano ja selleperrast moistap koggokonna kohhus se asja tühjas.
Kohton kaujile saije moistminne ette loetus T.S. ramatust 1860 walp. §773 ja 774 ärrä selletet.
Päkohtomees Jürri Waask
Abbi Peter Pallo
dito Jaan Zuhna xxx
Matli Kulla ei olle selle moistussega rahhule milles temma ommast rahhast ilma jääp.
Kirjotaja JohKangru
