PROTOKOLL

Pala: Protokolliraamat (1876-1882)

LeidandmedEAA.3089.1.5
Kaader
104
105
Daatum07.06.1879
Protokolli number32
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Ette tullid Halliku perremehhed Jakob Ujuk ja Josep Michelson ja näidasid se protocoll ette mis peale Halliku wald on kokko leppinud omad ellu majad kui ehitus tullep ühes ehidata ja ka ühes iga perremees maja ehitajale üks rubla ehituse raha maksa ja ka õlled selle järgi maksa kuida nad enne on maksnud, ja nüüd on nemad senni ajani walda ehitanud aga nüüd ei pea. Kui nemad omale ehitawad wald neile ei õlgi ega rahha maksma  ei haka wallawalitseja nende häks sedda  sisse nõudma. Et nüd I Tartu Kihhelkonna kohus seddaasja Palla kohtu mõista on  mõistnud sel 27 März 1879 N: 2126 siis nõuawad nemad nüüd kohtu selletust.

Wallawannem Jakob Ujuk antis  selle peale wastus need kaibaja perre mehhed olla kül senni ajani ühes ehitanud, aga nüüd ei taha wald mitte selle perrast ühes ehitada, et weikse ma mehed omale olla sured majad ehitanud, küssimise peale wastas weel wallawannem, et neil selle 1876 aasta lepingu peale walla ees mitte üht uut leppingut ei olla protokolli wõetud.

 Kohtu otsus: Et se wallawallitsuse  teadis selge on, et need kaebajad allati walda on ehhitanud, ja ka et neil mitte senni ajani wallaga uut leppingud ei olle tehtu, et wanna modi ehitus peab ümber mudetu sama, et ka mis sugust kahjo tasumist need  sawad. Kes ilma et wald neile wastu ehitab, lahku peawad lööma, siis mõistab se kohus, et Halliku perre mehhed peawad oma leppingu järgi kaibajattelle iga üks se ära märatu 1 Rubl. tallo pealt maksma ja ka niisama kui need  enne, neile õlled maksma (Kui aga lahku tahwad) ja peab walla wallitsus neile sedda sisse nõudma, kui aga lahti tahtwad ehitust saada siis peab oma kogokonnas selle ülle keige perremeeste teades üks lepping tehtud sama. See mõistus sai kohtu käiattele appellationi seadusega ette loetu ja  kohtokäiad ollid sega rahul.

         Pea kohtumees Gusta Kokka  +++

               Kohtumees Gusta Nukka  +++

              abi                  Thomas Welt +++

              Kirj. Fuchs.

Ette tullid Halliku perremehhed Jakob Ujuk ja Josep Michelson ja näidasid se protocoll ette mis peale Halliku wald on kokko leppinud omad ellu majad kui ehitus tullep ühes ehidata ja ka ühes iga perremees maja ehitajale üks rubla ehituse raha maksa ja ka õlled selle järgi maksa kuida nad enne on maksnud, ja nüüd on nemad senni ajani walda ehitanud aga nüüd ei pea. Kui nemad omale ehitawad wald neile ei õlgi ega rahha maksma  ei haka wallawalitseja nende häks sedda  sisse nõudma. Et nüd I Tartu Kihhelkonna kohus seddaasja Palla kohtu mõista on  mõistnud sel 27 März 1879 N: 2126 siis nõuawad nemad nüüd kohtu selletust.

Wallawannem Jakob Ujuk antis  selle peale wastus need kaibaja perre mehhed olla kül senni ajani ühes ehitanud, aga nüüd ei taha wald mitte selle perrast ühes ehitada, et weikse ma mehed omale olla sured majad ehitanud, küssimise peale wastas weel wallawannem, et neil selle 1876 aasta lepingu peale walla ees mitte üht uut leppingut ei olla protokolli wõetud.

 Kohtu otsus: Et se wallawallitsuse  teadis selge on, et need kaebajad allati walda on ehhitanud, ja ka et neil mitte senni ajani wallaga uut leppingud ei olle tehtu, et wanna modi ehitus peab ümber mudetu sama, et ka mis sugust kahjo tasumist need  sawad. Kes ilma et wald neile wastu ehitab, lahku peawad lööma, siis mõistab se kohus, et Halliku perre mehhed peawad oma leppingu järgi kaibajattelle iga üks se ära märatu 1 Rubl. tallo pealt maksma ja ka niisama kui need  enne, neile õlled maksma (Kui aga lahku tahwad) ja peab walla wallitsus neile sedda sisse nõudma, kui aga lahti tahtwad ehitust saada siis peab oma kogokonnas selle ülle keige perremeeste teades üks lepping tehtud sama. See mõistus sai kohtu käiattele appellationi seadusega ette loetu ja  kohtokäiad ollid sega rahul.

         Pea kohtumees Gusta Kokka  +++

               Kohtumees Gusta Nukka  +++

              abi                  Thomas Welt +++

              Kirj. Fuchs.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS